Qandas mártebesin berý rásimin jetildirýge baǵyttalǵan túzetýler usynyldy - Senat
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine halyqtyń kóshi-qony jáne qylmystyq-atqarý júıesi salalaryndaǵy zańnamany jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy birinshi oqylymda maquldandy.
Osy zańnyń maqsaty - halyqtyń kóshi-qony jáne qylmystyq-atqarý júıesi salasyndaǵy zańnamany, halyqtyń kóshi-qony salasyndaǵy memlekettik baqylaý tetikterin jetildirý, tótenshe jaǵdaı kezinde azamattardyń quqyqtaryna kepildikterdi qamtamasyz etý, sondaı-aq zańnamada oryn alǵan quqyqtyq olqylyqtardy joıý.
Atalǵan zań aıasynda pedofılderge Qazaqstanǵa kirýge jáne azamattyq alýǵa, sondaı-aq ekstremıstik nemese terrorıstik áreketterge qatystylyǵy bar sheteldikterdiń elge kirýine tyıym salynady.
Senator Sovetbek Medebaevtyń aıtýynsha, kóshi-qon salasyndaǵy zańnamanyń saqtalýyna memlekettik baqylaýdy júzege asyrý tártibi aıqyndaldy. Máselen, aýmaqtyq ishki ister organdary júzege asyratyn sheteldik jumys kúshin paıdalanatyn zańdy, jeke tulǵalardy tekserý tártibi zańnamalyq deńgeıde bekitiledi.
Budan bólek, eger jeke basyn kýálandyratyn qujattardy jáne qoldanylý merzimi ótken basqa qujattardy uzartý nemese aýystyrý múmkindigi bolmasa, olardy tótenshe jaǵdaılar kezinde paıdalaný máselesi retteldi. Mundaı qujattar qoldanylý merzimine qaramastan jaramdy dep tanylady.
«Qos azamattyqty bolǵyzbaý maqsatynda Qazaqstan azamattyǵyn alǵannan keıin basqa memlekettiń azamattyǵyn rastaıtyn qujattardy paıdalanǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn joǵaltýdyń jańa negizi engiziledi. Aıta ketsek, qoldanystaǵy zańnamada shet memlekettiń azamattyǵyn alǵany úshin ǵana Qazaqstan azamattyǵyn joǵaltýdy tirkeý kózdelgen», - dedi depýtat.
Sonymen birge, zańda QR Úkimeti aıqyndaǵan óńirlerge qonys aýdarýshylar úshin aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan jer ýchaskelerin alýǵa jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan túzetýler usynyldy. Qonys aýdarýshylarǵa Úkimet aıqyndaǵan óńirlerde sharýa nemese fermer qojalyǵyn júrgizý úshin jer ýchaskeleri konkýrstan tys tártippen 5 jylǵa deıingi merzimge ýaqytsha qysqa merzimdi aqyly jer paıdalaný (jalǵa alý) quqyǵymen beriledi. Eger qonys aýdarýshy osy óńirlerden turaqty turǵylyqty jerin bastapqy 5 jyl merzimi ishinde aýystyratyn bolsa, onda jer paıdalaný quqyǵy toqtatylady. Munymen qosa, qonystaný óńirlerinde 5 jyldan astam ýaqyt turatyn qonys aýdarýshylarǵa jańa merzimge uzaq merzimdi jer paıdalaný shartyn jasaýǵa quqyq beriledi.
«Erikti qonys aýdarǵan adamdarǵa jáne olardyń otbasy múshelerine bıýdjet qarajaty esebinen kóshýge, turǵyn úıdi jalǵa alýǵa jáne kommýnaldyq qyzmetterdi tóleýge, turǵyn úıdi satyp alýǵa tólenetin sýbsıdııalardy bankter men basqa da qarjy uıymdary aldyndaǵy kredıttik mindettemeleri boıynsha óndirip alýdan qorǵaýǵa baǵyttalǵan normalar bekitiledi. Atap aıtsaq, atalǵan materıaldyq kómekti paıdalanýda tyıym salynbaıdy jáne ózge de shekteýler qoıylmaıdy», - dedi senator.
Budan bólek, qandas mártebesin jáne Qazaqstan azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen alýǵa úmitkerlerdiń jeke basyn kýálandyratyn nemese ultyn rastaıtyn basqa da qujattarda tıisti jazba bolmaǵan jaǵdaılarda, ony aıqyndaý rásimin jetildirýge baǵyttalǵan túzetýler usynyldy. Bul rette, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine ulty qazaq ekenin aıqyndaý erejesin ázirleý jáne bekitý jónindegi ókilettigi bekitiledi. Osy másele boıynsha sheshimdi jergilikti atqarýshy organ ulty qazaq ekeni týraly máselelerdi qaraý jónindegi komıssııa qurý arqyly qabyldaıdy.
«Ǵylymı dárejesi bar qandastarǵa qandas mártebesin alǵan sátten bastap bes jyl ishinde qonystandyrý óńirinen basqa óńirlerge memlekettik járdemaqyny qaıtarmaı óz erkimen kóshý quqyǵy engizildi», - dedi Sovetbek Medebaev.
Sonymen qatar, bul zańda qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerinde beınebaqylaý júıesin, sol sııaqty onyń komponentin qasaqana joıǵany nemese búldirgeni úshin qylmystyq jaýaptylyq engiziledi.
«QR Іshki ister mınıstrliginiń derekteri boıynsha 2023 jyly ýaqytsha turýǵa 584 588 ruqsat berildi, elge kirý úshin 55 091 shaqyrý resimdeldi, sondaı-aq 56 427 vıza berildi. Qazaqstan azamattyǵyna 26,8 myńnan astam adam qabyldandy. Onyń ishinde qandastardyń sany 20,5 myńnan asty. Byltyr 16 028 adam Qazaqstan azamattyǵynan aıyryldy (2021 jyly - 17 179 adam, 2022 jyly-18 568 adam). 32 jyl ishinde Qazaqstanǵa 1 mln 128 myń etnıkalyq qazaq kelip, qandas mártebesin alǵanyn atap ótken jón, bul el halqynyń 5,6 paıyzyn qurady», - dedi senator.
