Islam yntymaqtastyǵy uıymy elderi azyq-túlik qaýipsizdigin saqtaý qandaı shara jasamaq

None
ASTANA. QazAqparat - Islam uıymynyń azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi V Bas assambleıasy (IOFS) Týnıste ótti. Onlaın rejımde ótken jıynda jınalǵandar ótken jyly atqarylǵan jumystardy baıandady. Sondaı-aq, múshe memleketter aýyl sharýashylyǵyn odan ári damytý jáne azyq-túlik qaýipsizdigi máselesin sheshý úshin mańyzdy baǵdarlamalar qabyldady, dep habarlaıdy QazAqparat menshikti tilshisi.

Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam uıymynyń shtab-páteri Astanada ornalasqan. Ótken jyly Qazaqstan ekinshi ret Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam uıymynyń tóraǵasy boldy. Onlaın otyrys barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashúkeev tóraǵalyqty Týnıs Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstri jáne IOFS Bas Assambleıasynyń tóraǵasy Mahmýd Elıes Hamzaǵa tapsyrdy.

IOFS bas dırektory Erlan Baıdáýlet Qazaqstan tóraǵalyǵynyń jalpy nátıjeleri, atap aıtqanda, IOFS 16 strategııalyq baǵdarlamasyn júzege asyrýdaǵy jetistikter týraly aqparattyq tusaýkeser jasady.

Sodan keıin ol ózara múddeler salalaryn zertteý jáne ártúrli seriktestermen, sonyń ishinde arabtyń qurǵaq aımaqtar men qurǵaq jerlerdi zertteý ortalyǵymen, Týnıs ulttyq aýylsharýashylyq zertteýler ınstıtýtymen, Gvıneıa saýda-ónerkásip palatasymen jáne Týnıstiń ónerkásip, saýda jáne qolóner Odaǵymen yntymaqtastyqty nyǵaıtý boıynsha birqatar ekijaqty ózara túsinistik memorandýmdaryna qol qoıdy.

Afrıkaǵa kómek

IOFS 2022 jyldy Afrıkanyń IOFS jyly dep jarııalady. Mundaǵy maqsat kontınentti damytýǵa arnalǵan jobalardy ázirleý bolatyn. Afrıka ashtyq, azyq-túlik qaýipsizdigi jáne tamaqtaný problemalaryna tap bolǵandyqtan, Uıym Afrıka úkimetterimen jáne tıisti seriktestermen únemi jumys isteıdi. Bul jumys Afrıkanyń aýyl sharýashylyǵy landshaftyn damytýǵa jáne strategııalyq damý josparlarynyń bóligi retinde ártúrli múshe memleketterdegi is-sharalardy jandandyrýǵa baǵyttalǵan.

Alty jańa azyq-túlik qory

1981 jyldan bastap Islam Yntymaqtastyǵy Uıymynyń kún tártibine azyq-túlik qaýipsizdigi rezervteri júıesi máselesi engizildi. Ondaǵy maqsat – daǵdarys, azyq-túlik tapshylyǵy kezinde azyq-túlik jetkizýdi qamtamasyz etý úshin óńirlik azyq-túlik qorlaryn qurý, sondaı-aq jaǵdaıdy baqylaý jáne boljaý arqyly múshe memleketterdiń azyq-túlik resýrstaryna qoljetimdiligin jeńildetý. IOFS hatshylyǵy tıisti zertteý júrgizgennen keıin alty aımaqtyq azyq-túlik qoryn qurýdy usynady.

Islam yntymaqtastyǵy uıymy ishindegi astyq qory

Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam Uıymynyń pikirinshe, múshe memleketter úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alýdyń baǵa táýekelin, sondaı-aq halyqaralyq qarjy mekemeleriniń kredıtterin tartý kezinde valıýtalyq táýekeldi tómendete otyryp, astyq naryǵyndaǵy baǵa saıasatyn turaqsyzdandyratyn túrli faktorlardy joıý jónindegi mańyzdy qural bola alady. Sondaı-aq, bul Qor aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa jáne azyq-túlik qaýipsizdigine, sonyń ishinde qaýipsiz azyq-túlik óndirisi men qosylǵan qun tizbegin damytýǵa ınvestıtsııa tartý úshin IOFS arqyly ıslamdyq qarjy ınstıtýttarymen baılanysty nyǵaıtýdy qamtamasyz etedi.

Et jetkizýdi qamtamasyz etetin ınvestıtsııalyq joba

V bas assambleıanyń taǵy bir mańyzdy qorytyndysy qoı sharýashylyǵy qory boldy. Bul qosymsha qun tizbegin qurýǵa baǵyttalǵan jáne Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń ishinde joǵary sapaly etti turaqty jetkizýdi qamtamasyz etetin ınvestıtsııalyq joba. IOFS múshe elderdiń ınvestıtsııalyq agenttikteriniń qoldaýymen uıymǵa múshe memleketterdiń ınstıtýtsıonaldyq ınvestorlary tarapynan qarjylandyrýǵa yqpal etetin bolady. Tabysty iske asyrylǵan jaǵdaıda bul qor Somalı, Sýdan jáne t.b. IYU-nyń basqa elderinde qaıtalanady.

Qazaqstandaǵy ósimdikter men janýarlardyń gendik qoımasyn qurý ortalyǵy

V Bas Assambleıanyń qorytyndysy boıynsha múshe memleketter men tıisti mekemelerge ósimdikterdiń genetıkalyq resýrstaryn alý, saqtaý jáne turaqty paıdalaný, janýarlardyń genetıkalyq resýrstaryn jaqsartý boıynsha ulttyq jáne jergilikti deńgeıde is-sharalardy jandandyrý usynyldy. Bul sheshim azyq-túlik qaýipsizdigi men aýyl sharýashylyǵyn damytý úshin mańyzdy ınfraqurylymdardyń joıylýynyń negizgi sebepteriniń biri bolyp tabylatyn dúnıe júzindegi kóptegen jáne alýan túrli qaqtyǵystarmen baılanysty. Onyń ishinde Sırııanyń Aleppo qalasynda saqtalǵan genetıkalyq kollektsııanyń aıtarlyqtaı joǵalýy jáne Ýkraınadaǵy ulttyq ósimdikter gendik bankiniń joıylýy.

Azamattyq qoǵammen yntymaqtastyqty keńeıtý

IOFS hatshylyǵyna jergilikti jáne konteksttik sheshimder men tótenshe jaǵdaılarǵa den qoıý, daıyndyqty qalpyna keltirý jáne qamtamasyz etý jónindegi mindettemelerdi, sondaı-aq azyq-túlik qaýipsizdigi daǵdarysy men bolashaq táýekelderdi eńserýge, alǵan sabaqtarymen bólisý, uzaq merzimdi bastamalardy múshe memlekettermen úılestire otyryp, tıisti azamattyq qoǵam qurylymdarymen problemalar men múmkindikterdi zertteý, talqylaý jáne ilgeriletý tapsyryldy.

Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam uıymyndaǵy 37 memleket

V Bas Assambleıanyń mınıstrlik sessııasy Tájikstandy IOFS-tiń tolyqqandy múshesi retinde qarsy aldy jáne Chad Respýblıkasyna IOFS Jarǵysyna qol qoıǵany úshin alǵys bildirip, múshe memleketterdiń sanyn 37-ge deıin arttyrdy. Sessııa barysynda Ázirbaıjan eldiń IOFS-ke tolyq múshe memleket bolýy úshin barlyq ishki sharalar qabyldanyp jatqanyn aıtty.

Atqarýshy keńestiń jańa músheleri

Onlaın-kezdesý qorytyndysy boıynsha basqarma kelesi quramda saılandy: Katar, BAÁ, Tájikstan Respýblıkasy, Pákistan Islam Respýblıkasy, Kamerýn Respýblıkasy, Gambııa Respýblıkasy, Qazaqstan Respýblıkasy (turaqty múshe), IOFS Bas dırektory (daýys berý quqyǵy joq múshe).

Katar memleketi IOFS Atqarýshy keńesiniń tóraǵasy bolyp saılandy.


Сейчас читают
telegram