Islam dini barlyq iste salıqalylyq pen sabyrlylyqqa úndeıdi - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

TANA. 5 qarasha. Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 5 qarasha, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qurban aıt meıramyna baılanysty búkil musylmandardy ulyq merekemen quttyqtady. Elbasynyń quttyqtaýy «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda jarııalandy. Onda: «Dástúrli dinimiz Táýelsizdikpen birge túlep, halqymyzǵa qaıtyp oraldy. Búginde beıbitshilik beldeýine aınalǵan Qazaqstanda ıslam dini keńinen qanat jaıyp keledi. Bıyl elimizdiń kúlli musylman ále­min­de bedeli zor Islam Ynty­maq­tastyǵy Uıymyna basshylyq jasap otyrýy - sonyń aıqyn aıǵaǵy. Endeshe, Alla Taǵala barshamyzdyń aıttan aıtqa aman jetýimizdi jazsyn, aǵaıyn! Keleshegimizdi kemel, júzimizdi jarqyn etsin. Elimiz aman, jurtymyz tynysh, birligimiz bekem, baýyrymyz bú­tin bolsyn!», - delingen.

2011 jyldyń 20 qazany kúni elimizdegi belgili saıttardyń biri «Tengrınıýs.kz» «Qazaqstan halqynyń 1/3 bóligi Reseıge jáne Shyǵys Eýropaǵa kóshýge daıyn» degen maqala jarııalaǵan bolatyn. Osyǵan oraı Májilis depýtaty Berik Bekjanov «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Qaýyp aıtqandar halyq aldynda jaýap bersin» degen taqyryppen maqala jarııalady. Onda joǵaryda atalǵan maqalada halyqtyń Qazaqstannan ketýge bel býýy­nyń birinshi sebebi - aza­mat­tardyń materıaldyq-qar­jy­lyq jaǵ­daıy­nyń nasharlaýy, ekinshi sebebi memlekettiń til saıasaty dep atap kórsetýine naqty dáleldermen qarsylyq bildirgen. «Al mynadaı maqalalarǵa jol berý elimiz, jerimiz týraly aza­mattar arasynda, sheteldik árip­testerimizdiń aldynda ózge­deı jarnama júrgizý dep oılaı­myn. Sondyqtan shyndyqqa ja­naspaıtyn málimetterdi jarııa­laý­ǵa jol berilmeýi kerek», - deıdi halyq qalaýlysy.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Atyraýda oryn alǵan jarylysty moınyna alǵan «Halıfat áskerleri» degen uıymnyń bary kúmán týǵyzady. Bul týraly keshe Astanada jumysyn bastaǵan «Erkin sóz» pikirtalas klýbynyń alǵashqy otyrysyna kelgen «Nur Otan» HDP hatshysy, saıasattanýshy Erlan Qarın málimdegen. Jýrnalıst Berik Ýálı júrgizgen klýb betashar suhbatynyń taqyrybyn qyrǵyz elindegi prezıdent saılaýy men Qazaqstanda oryn alǵan lańkestik oqıǵalarǵa arnalǵan. Maqala «Qyrǵyz saıasatynda sheteldiń yqpaly óte zor» degen taqyryppen berilgen.

«Parlament quramynyń keminde 30 paıyzyn áıelder jasaqtaýy tıis. Bul týraly «Teń quqyqtar men teń múmkindikter - básekelestikti álemge aparatyn kópir» atty dóńgelek ústel barysynda aıtyldy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Áıelder Parlamentten oryn suraıdy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa hatshylyǵynyń meńgerýshisi Rashıda Naýbetovanyń paıymyna qaraǵanda, eger Parlamenttegi áıelder úlesi 30 paıyzǵa jetkizilse, eldegi saıası sheshimder «áleýmettik jaǵdaıdy kóbirek baǵdar tutyp, salmaqtyraq ári ádilettirek bola túspek».

***

«Alash aınasy» gazetiniń turaqty «Dat!» aıdarynda Qazaq radıosynyń ardageri, International Educational Center prezıdenti Raýshan Aıtjanovamen aradaǵy suhbat «Qalaı desek te, Qazaq radıosyna teń keletin radıo joq» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ol: «Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń zerthanasynda el arasynan jazyp alynǵan, eshkim estimegen án-kúıler taspa-taspa bolyp bosqa jatyr. Men kezinde bul qordan Mahambettiń «Qaıran, Naryn» jáne «Jumyr qylysh» degen eki kúıin kezdeısoq taýyp alyp, olardy notaǵa túsirip, sol boıynsha dıplomdyq jumys qorǵadym. Osyndaı zertteýge zárý bolyp jatqan dúnıeler áli de kóp», - deıdi.

***

«Respýblıkanyń Qaýipsizdik Keńesi Ujym­dyq qaýipsizdik jónindegi kelisim uıymynyń Hat­shy­lyǵymen birlese otyryp, keshe «Ortalyq Azııa aımaǵynda qazirgi zaman qaýip-qa­te­rlerine qarsy is-áreketterdiń mańyzdy máseleleri tur­ǵy­synan ujymdyq qaýipsizdik júıesiniń damý baǵyt­ta­ry» taqy­rybynda dóńgelek ústel otyrysyn ótkizdi», - dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, jıynǵa qatysqan QR Prezıdenttiń kómekshisi - QR Qaý­ip­sizdik Ke­ńesiniń hatshysy M.Tájın ózi­niń sózinde qazirgi tańdaǵy Orta­lyq Azııanyń ishki jáne syrtqy qaterlerdiń ózgeristerin esepke ala oty­ryp, UQKU qyzmetiniń kon­tsep­týaldy joldaryn jáne ba­sym baǵyttaryn atap ótken.