Іshki ister mınıstrligi júıesinde qandaı ózgerister bolyp jatyr

ASTANA. QazAqparat – Sotqa deıingi tergep-tekserýdiń beıneformaty engizilip jatyr. Bul týraly Іshki ister mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa otyrysynda vedomstvo basshysy Marat Ahmetjanlv málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat Polisia.kz saıtyna silteme jasap.

Otyrystyń negizgi taqyryby – ishki ister organdaryndaǵy júıeishilik ózgerister. Atap aıtqanda, kadrlyq protsesterdi avtomattandyrý jáne polıtsııa qyzmetin tsıfrlandyrý nátıjeleri, qoǵamdyq tártipti saqtaý jáne quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý máseleleri qaraldy. Turmystaǵy quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý bólek taldandy.

«Qylmystyń aldyn alýdyń tolyqqandy júıesin qalyptastyrý qajet. Olardyń oryndalýyna yqpal etetin sebepter men jaǵdaılardy boldyrmaý boıynsha jumys júrgizý mańyzdy. Bul – problemaǵa baǵyttalǵan tásil. Aldyn alý jumystary memlekettik organdardyń, ákimdikterdiń, jurtshylyq pen halyqtyń ortaq jaýapkershiligi negizinde qurylýy tıis. Atalmysh qaǵıdattar Qoǵamdyq qaýipsizdikti qoǵammen áriptestikte qamtamasyz etý tujyrymdamasynyń negizi bolyp tabylady», – dep atap ótti Marat Ahmetjanov.

ІІM málimetinshe, jumystyń negizgi baǵyty – uıymdasqan qylmysqa qarsy is-qımyl. Bıyl uıymdasqan qylmystyq toptardyń 11 kóshbasshysy, 7 bedeldisi, 66 múshesi jaýapqa tartyldy. Budan bólek, esirtki qylmysyna qarsy is-qımyldar, kıberqylmys pen «telefon terrorızmine» qarsy kúreske erekshe talqylandy.

Qazir mınıstrlik qylmystyq isterdi tergeýdiń jedeldigi men sapasyn arttyrý, azamattar quqyǵyn qorǵaý úshin qylmystyq protsesti ońtaılandyrý jumystaryp júrgizip jatyr. Máselen, sotqa deıingi tergep-tekserýdiń beıneformaty engizilýde. Bul – dástúrli ádisten alshaqtaý jáne «polıtsııa hattamasyn» engizýge qadam. Sondyqtan jeke quramdy tergeý áreketterin júrgizýdiń jańa erejelerine úıretý tapsyryldy.

Marat Ahmetjanov qazir adamdarmen jumys isteýge, qyzmetkerlerdi damytýǵa jáne yntalandyrýǵa, olardyń quqyǵyn qorǵaýǵa, merıtokratııa qaǵıdatyna jáne moraldyq-psıhologııalyq ahýaldy arttyrýǵa basa nazar aýdarylatynyn atap ótti.

Ótken jyldyń shilde aıynan bastap kezekti shenderdi alý úshin arnaıy usynymdar qajet emes. Merzimi jetkende buıryq avtomatty túrde shyǵarylady. Osy format boıynsha 13 myńnan astam qyzmetker shen aldy. Qyzmetkerlerdiń demalys kestesiniń oryndalýy aqparattyq júıemen baqylanady.

Jeke quramdy marapattaý saıasaty da ózgerdi. Ótken jyly mınıstrdiń quqyǵymen 17 myńnan astam qyzmetker marapattaldy, onyń 77% atqarýshy quram.