Iranǵa barǵan qazaqstandyq oqytýshylar arnaıy baǵdarlamaǵa qatysty - sheteldegi qazaq baspasózi
ASTANA. KAZINFORM - Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Qazaqstan qytaılyqtar úshin jańa tanymal týrıstik baǵytqa aınala bastady - «Halyq gazeti»
Byltyr qarasha aıynda Qytaı-Qazaqstan vızasyz kelisimi kúshine engennen beri eki el arasynda týrıstik sapar yńǵaıly bolyp, qytaılyq týrısterdiń Qazaqstanǵa týrızmi qyza tústi. Qazaqstan elimiz úshin jańa tanymal týrıstik baǵytqa aınala bastady. Týrıstik tapsyrystar aıtarlyqtaı ósti, dep habarlaıdy qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, birqatar týrıstik agenttik pen onlaın-týrıstik kompanııadan alǵan aqparatqa sáıkes, qytaılyq týrısterdiń Qazaqstanǵa barý jospary molaıa bastaǵan.
Osy jyldan bastap qytaılyq týrısterdiń Qazaqstanǵa saparlaryna tapsyrystar sany 2019 jylmen salystyrǵanda 262%-ǵa ósti. Negizinen Úrimji, Beıjiń, Shanhaı, Shenchjen, Gýanchjoý, Hanchjoý, Sıan, Chendý, Sýchjoý jáne Tsındao sııaqty qalalardan áýe bıletteri men qonaqúılerge eń kóp tapsyrys túsken.
«Flying Pig derekteri naýryz aıynan bastap Qazaqstanǵa avıabıletterdi brondaý sany aıtarlyqtaı óskenin, Almaty, Astana, Aqtaý jáne basqa da jerler basty baǵytqa aınalǵanyn kórsetedi», - dep jazady qytaılyq BAQ.
Tashkentten Almaty men Astanaǵa aptasyna 20 reıs oryndalady - «ÓzA»
«Uzbekistan Airways» ulttyq áýe kompanııasy kóktemgi-jazǵy ushý kestesine aýysýyna baılanysty Tashkent qalasynan Qazaqstannyń Almaty men Astana qalalaryna aptasyna 20 reıs oryndalady, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atap aıtqanda, Tashkentten Almatyǵa ushatyn reıster aptasyna 14 retke deıin kóbeıtiledi. Jańa reıster dúısenbi, seısenbi, sársenbi jáne juma kúnderi oryndalady.
Al, áýe kompanııasynyń ushaqtary endi Tashkentten Astanaǵa aptasyna 6 ret ushady. Senbi kúnderi de reıster jolǵa qoıylǵan.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA» aqparat agenttiginde «Qaraqalpaqstanda «Aral týrızmi» aptalyǵy ótedi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, 2024 jyldyń 16-19 sáýir kúnderi Qaraqalpaqstan Respýblıkasynyń Nókis qalasy men Moınaq aýdanynda «Aral týrızmi» aptalyǵy ótpek.
Týrızm komıtetiniń habarlaýynsha, aptalyqta «Araldyń izgilik elshileri» halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasy, «Aral sýretshiler kózimen» shyǵarmashylyq kórmesi men plener jáne «Aral Dea Eco Race» jarysy ótedi. Sondaı-aq jas áýesqoı jáne kásibı sýretshilerdiń Aral jaıly sýretteri kórsetiledi.
«Sonymen qatar is-sharaǵa qatysýshylardy «Aral balyqtarynan jasalǵan taǵamdardyń 99 túri» gastronomııalyq festıvali men tarıhı eskertkishterge umytylmas saıahattar kútip tur», - dep jazdy «ÓzA».
Iranǵa barǵan QazUÝ-dyń oqytýshylary arnaıy baǵdarlamaǵa qatysty - Parstoday
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń oqytýshylary A.J. Boranbaeva men Ǵ.Á. Qambarbekova Iran eline barǵan issaparynda Ulttyq teleradıo birlestiginiń 4-arnasy uıymdastyrǵan Naýryz merekesine arnalǵan «Sarzamın-ı sher» (Poezııa eli) atty arnaıy baǵdarlamaǵa qatysty.
Bul týraly Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi habarlady.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, baǵdarlamada Naýryz merekesin toılaıtyn kóptegen eldiń, atap aıtqanda Armenııa, Úndistan, Túrkııa, Pákistan jáne Qazaqstannyń ırantanýshy mamandary bas qosqan.
Baǵdarlama barysynda Qazaqstanda Naýryz merekesin toılaýdyń erekshelikteri men Irandaǵy Naýryz merekesine uqsaıtyn tustary jan-jaqty sóz boldy. Sonymen qatar Naýryz merekesine shashý retinde ár elden kelgen ırantanýshylar jýyrda jaryq kórgen jańa basylymdaryn tanystyrdy. Qazaqstandyq ırantanýshylar jaqynda jaryq kórgen Parsysha-qazaqsha frazeologııalyq sózdik týraly baıandap berdi.
Sondaı-aq ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshylary Mıras Maktýb ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń dırektorymen kezdesken.
Sonymen qatar ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshylary Irantaný qaýymdastyǵynyń tóraǵasymen kezdesken.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń oqytýshylary A.J. Boranbaeva men Ǵ.Á. Qambarbekova Iran eline issapar barysynda Tegeran ýnıversıtetiniń professory, Irannyń kóne tilderi men mádenıeti mamandyǵy boıynsha doktor M.Jafarı Dehaqı myrzamen kezdesti.
Qazaq Ulttyq ýnıversıteti Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń oqytýshylary A.J. Boranbaeva men Ǵ.Á. Qambarbekova Iran eline issapar barysynda 2024 jyl 19 naýryz kúni Allame Tabatabaı ýnıversıteteniń doktory, Iran beıbitshilikti zertteý qaýymdastyǵynyń dırektory doktor M. Tısheıar hamymmen kezdesken.
Ýnıversıtettiń oqytýshylary Irannyń Mehr aqparat agenttigine de suhbat bergen.
Stambýlǵa eki aıda 2,5 mıllıonǵa jýyq sheteldik týrıst kelgen - TRT
Túrkııanyń týrızmdegi aldyńǵy qatardaǵy qalalarynyń biri Stambýl jyldyń alǵashqy 2 aıynda 2 mıllıon 457 myń 518 sheteldik qonaqty qabyldady.
Túrkııanyń Mádenıet jáne týrızm mınıstrliginen jasalǵan málimdemege qaraǵanda qańtar jáne aqpan aılarynda Stambýlǵa kelgen sheteldik týrıst sany ótken jyldyń birdeı kezeńimen salystyrǵanda 8,08 paıyz artqan, dep habarlady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Stambýldy aqpan aıynda kóbine reseılikter tańdaǵan.
Atap aıtqanda, aqpan aıynda Stambýlǵa Reseı Federatsııasynan 138 myń 957 adam kelgen eken, Germanııadan 95 myń 465 adam, Irannan 75 myń 312 adam, Ulybrıtanııadan 56 myń 430 adam, Frantsııadan 48 myń 902 adam, Saýd Arabııasynan 43 myń 415 adam jáne men Amerıka Qurama Shtattarynanan 41 myń 472 adam kelgen.
Qańtardan naýryzǵa deıin Qytaı 1,324 mıllıon avtomobıl eksporttaǵan - People.cn
10 sáýirde Qytaıdyń Avtomobıl ónerkásibi qaýymdastyǵynyń bergen aqparatyna sáıkes, qańtardan naýryzǵa deıin Qytaıda avtomobıl óndirisi men satylymynyń kólemi sáıkesinshe 6,606 jáne 6,72 mıllıonǵa jetken. Bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda sáıkesinshe 6,4% jáne 10,6% ósken, dep málimdeıdi Qytaıdyń «Halyq» aqparattyq agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń derekterine súıensek, Qytaıdyń jańa energetıkalyq kólik óndirisi men satylymy qarqyndy damyp kele jatqanyn kórsetedi. Bıyl qańtar-naýryz aralyǵynda Qytaıda jańa energetıkalyq kólik óndirisi men satylymy sáıkesinshe 2,115 jáne 2,09 mıllıonǵa jetti. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda sáıkesinshe 28,2% jáne 31,8%-ǵa ósip, naryqtaǵy úlesi 31,1%-ǵa jetken.
«Qańtardan naýryzǵa deıin Qytaı 1,324 mıllıon avtomobıl eksporttap, kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 33,2%-ǵa ósti. Onyń ishinde 307 000 jańa energetıkalyq kólik eksporttaldy. Sóıtip bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 23,8%-ǵa ulǵaıdy», - dep jazdy Kaz.people.cn.
Sonymen qatar atalǵan BAQ-ta «Otandyq áýe taksıiniń álemdegi alǵashqy danasy tapsyryldy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Shanhaıda jasalǵan azamattyq «áýe taksıi» álemdegi alǵashqy danasyn tapsyrǵan. 1 sáýirdegi Shyǵys Qytaıdaǵy ushqyshsyz ushý apparattarynyń bazasy men Shanhaıdaǵy Fengfei Aviation Technology kompanııasynyń bergen málimetine sáıkes, Fengfei Aviation Technology kompanııasy japonııadaǵy AAM (Advanced Air Traffic) ozyq operatoryna alǵashqy eVTOL elektrlik tik ushý jáne qoný ushaǵy - Shenshılýndy resmı túrde jetkizgen.
«Qoǵamdyq aqparatqa sáıkes, bul álemdegi birinshi dana azamattyq tonnalyq eVTOL áýe aspabyn jetkizý», - dep jazady «Halyq».
