Ipotekany qaıta qarjylandyrý baǵdarlamasy ózgerdi: taǵy 5 myń adam qamtylady
Qazaqstanda 2015 jyldan beri Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen ıpotekalyq qaryz alýshylardy qoldaý úshin jalǵyz turǵyn úıdi saqtaýǵa, boryshtyq júktemeni tómendetýge jáne ıpotekalyq qaryz alýshylar úshin valıýtalyq táýekeldi boldyrmaýǵa baǵyttalǵan Ipotekalyq turǵyn úı qaryzdaryn qaıta qarjylandyrý baǵdarlamasy iske asyrylyp jatyr.
Baǵdarlamanyń birinshi bóligi sheńberinde 2004–2009 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde berilgen jáne jalǵyz turǵyn úımen qamtamasyz etilgen 50 mln teńgeden aspaıtyn somasyna ıpotekalyq qaryzdardy qaıta qarjylandyrý kózdelgen.
Qazaqstan Ulttyq banki baǵdarlamanyń birinshi bóligin iske asyrýǵa 130 mlrd teńge bóldi. Qaryz alýshy úshin qaıta qarjylandyrylatyn qaryz boıynsha syıaqy mólsherlemesi jyldyq 3%-dan aspaıtyn mólsherde belgilenedi.
2020 jylǵy 1 qyrkúıekte 28,3 myń qaryz alýshyǵa 176,7 mlrd teńge somasyna kómek kórsetildi, 123,3 mlrd teńge somasyna qaryz alýshylardyń syıaqy, aıyppul (ósimpul), komıssııalar boıynsha bereshegi keshirildi. Bankter bólgen qarajat tolyq kólemde ıgerildi jáne revolverlik tetik eskerilgende qaıta qarjylandyrylǵan qaryzdardyń sany shamamen 40 myń bolady.
Valıýtalyq ıpotekalyq qaryz alýshylardyń boryshtyq júktemesin tómendetý jáne valıýtalyq baǵamdardyń aýytqýyna táýeldilikti boldyrmaý maqsatynda 2018 jylǵy 27 naýryzdan bastap jeke tulǵalardyń 2016 jylǵy 1 qańtarǵa deıin berilgen valıýtalyq ıpotekalyq qaryzdaryn Ulttyq banktiń 2015 jylǵy 18 tamyzdaǵy baǵamy (bir AQSh dollary úshin 188,35 teńge) boıynsha teńgemen qaıta qarjylandyrýdy kózdeıtin baǵdarlamanyń ekinshi bóligi iske asyrylýda.
Baǵamdyq aıyrmany óteý úshin bankterge 114,4 mlrd teńge bólingen bolatyn. Áleýmettik osal topqa jatatyn qaryz alýshy1 (HÁOT) úshin qaıta qarjylandyrylatyn qaryz boıynsha syıaqy mólsherlemesi jyldyq 3% mólsherinde belgilenedi, bul qaryz alýshynyń boryshtyq júktemesin 2 eseden asa tómendetýge múmkindik beredi.
2020 jyly 1 qyrkúıekte bankter valıýtalyq ıpotekalyq qaryzdardy qaıta qarjylandyrýǵa 83 mlrd teńge somasyna 9,2 myń ótinimdi maquldady, onyń ishinde 70,1 mlrd teńge somasyna 7,9 myń qaryz qaıta qarjylandyryldy.
Valıýtalyq ıpotekalyq qaryzdardy qaıta qarjylandyrý merzimi 2020 jylǵy 31 jeltoqsanda aıaqtalady.
«Baǵdarlamanyń birinshi jáne ekinshi bóliginiń iske asyrylýyn taldaý HÁOT sanatyna jatatyn jáne buryn baǵdarlamanyń talaptary boıynsha óz qaryzdaryn qaıta qarjylandyrǵan azamattar memlekettiń qosymsha qoldaýyna erekshe muqtaj ekenin kórsetti. Azamattardyń osy sanatynyń áleýmettik járdemaqylar men bıýdjetten tólenetin tólemder túrindegi kiristeri olarǵa tipti Baǵdarlamanyń jeńildetilgen talaptary boıynsha da óz qaryzdaryna qyzmet kórsetýge múmkindik bermeıdi. Osyǵan baılanysty Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K. Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes 2019 jylǵy 23 jeltoqsanda baǵdarlamanyń úshinshi bóligi iske qosyldy, ol bankterge qaryz alýshynyń qarjylyq jáne áleýmettik jaǵdaıyn taldaý negizinde negizgi boryshty azaıtý/keshirý, aı saıynǵy tólemi 20 000 teńgeden bastalatyn jáne qaryz alýshynyń eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen bolmaıtyn tabysyn saqtaı otyryp, jeńildikti kestelerdi belgileý túrinde boryshtyq júktemeni jeńildetýdiń qosymsha tetikterin jeke tártippen qoldaný quqyǵyn beredi», – dep habarlady Ulttyq bankten.
Qaryz alýshynyń banktiń balansynda turǵan jalǵyz baspanasyn menshigine qaıtarý maqsatynda qarjy ınstıtýttaryna qaryz alýshyny jyldyq 3% syıaqy mólsherlemesi boıynsha qarjylandyrýdy júzege asyrý ne oǵan turǵyn úıdi keıinnen satyp alý múmkindigimen jalǵa berý quqyǵy berildi.
Baǵdarlamany iske asyrý barysynda azamattardyń ótinishteri men qoǵamdyq birlestikterdiń usynystary taldandy, olardyń negizinde 2020 jylǵy qyrkúıekte Qazaqstan Ulttyq banki jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi baǵdarlamanyń talaptaryn jaqsartatyn jáne mynadaı múmkindikterdi kózdeıtin túzetýlerdi bekitti:
- eńbekke jaramsyzdyqqa ákep soǵatyn jáne ıpotekalyq kredıtti óteıtin kiristerden aıyratyn áleýmettik mańyzy bar aýrýlardyń jekelegen túrlerimen aýyratyn (aýrýdyń 5 túri boıynsha, onyń ishinde týberkýlezdiń belgili bir túrleri, qaterli isikter, ortalyq júıke júıesiniń aýrýlary jáne basqalar) azamattardyń qaryzdardy qaıta qarjylandyrýy;
- qaryz alýshynyń zaıyby (jubaıy) nemese jaqyn týysy bolyp tabylatyn qosa qaryz alýshynyń, kepil berýshiniń, kepilgerdiń halyqtyń ileýmettik osal toptary mártebesi bar qaryzdarǵa HÁOT úshin kózdelgen baǵdarlamanyń talaptaryn qoldaný;
- qaryzdy qaıta qarjylandyrǵannan keıin «HÁOT» mártebesin alǵan qaryz alýshylardyń boryshtyq júktemesin qosymsha tómendetý;
- HÁOT-qa jatatyn qaryz alýshylardy memlekettik baj boıynsha bereshekti tóleýden bosata otyryp, notarıýstyń atqarýshylyq jazbany jasaýy arqyly banktiń paıdasyna bereshegi óndirip alynǵan qaryzdardy baǵdarlama boıynsha qaıtalap qaıta qarjylandyrý múmkindigin berý;
- qaryz alýshylarǵa «Astana Banki» AQ jáne «BTA Bank» AQ balansyna ótken jalǵyz baspanasyn, sondaı-aq bankter kúmándi aktıvterdi basqarý uıymdaryna bergen baspanany menshigine qaıtarý.
Osy túzetýler sheńberinde qaryz alýshylardyń bankterdiń qaryzdardy qaıta qarjylandyrýdan bas tartýyna shaǵymdaryn qaraý jónindegi komıssııalardyń rólin kúsheıtýge, sondaı-aq bankterdiń valıýtalyq ıpotekalyq qaryzdardy bir jaqty tártippen jaqsartatyn talaptar sheńberinde teńgege konvertatsııalaýyna baǵyttalǵan qosymsha sharalar kózdelgen.
Aldyn ala boljam boıynsha, túzetýler baǵdarlamanyń jalpy somasy 50 mlrd teńgege shamamen 5 myń qaryz alýshyny qosymsha qamtýyna múmkindik beredi.
