Internet arqyly taraıtyn aqparattyń kem degende 50 paıyzy qazaq tilinde berilýine qol jetkizýge tıispiz - A. Smaıyl
Sóz arasynda depýtat A. Smaıyl ınternet memlekettik jáne ulttyq saıasatty qalyptastyryp, olarǵa degen qoǵamdyq kózqarasty túrlishe qubyltýdyń yqpaldy quralyna aınalǵanyn aıtyp, bul kúnde ǵalamtor jelilerin aqparat tasqyny kernegenin jetkizdi. «Osyǵan deıin, kim aqparatqa ıe bolsa, sol álemdi bıleıdi deýshi edik. Endi ınternetti kim ıelense, sol álemdi aýyzdyqtaıdy deıtin boldyq. Barlyq damyǵan memleketter ınternetke álemdi ózgertýdiń qýatty quraly retinde qaraıdy jáne solaı jasap otyr. Internetke jańalyqty barynsha jedel engizip, jahandy eleń etkizetin tyń ıdeıalar usyný arqyly ózderiniń tili men dástúrin ǵalamdandyrýǵa kóshken elder de bar. Bulardyń alǵy sapynda Anglııa men Qytaı tur. Búginde álemdik ınternet tutynýshylardyń 500 mıllıonnan astamy aǵylshyn tilin, taǵy bir 500 mıllıony qytaı tilin paıdalanady. Sońǵy til ınternet arqyly aıasyn keńeıtken ústine keńeıtýde. Al bizde she? Qazaqstandaǵy ınternet keńistikti tildik jaǵynan jiliktesek, 80% orys tiliniń, 11 % aǵylshyn tiliniń, 7,5% qazaq tiliniń úlesine tıedi», - dedi Aldan Smaıyl.
Bul rette depýtat qazaq tiliniń osy ahýalyn eskere otyryp, onyń aıasyn ǵalamtor arqyly udaıy keńeıtýdi memlekettik mindetke aınaldyratyn kez jetkenin alǵa tartady. Onyń aıtýynsha, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti qoıyp otyrǵan talap ta osy. Óıtkeni, Elbasy ótken jylǵy Joldaýynda: «Memleket aqparattyq tehnologııalar salasynda tranzıttik áleýetti damytýdy yntalandyrýy qajet. 2030 jylǵa qaraı Qazaqstan arqyly biz álemdik aqparattyq aǵyndardyń kem degende 2-3 paıyzyn ótkizýge tıispiz. 2050 jylǵa qaraı bul tsıfr eki eselenýi kerek» - dep atap kórsetken bolatyn.
«Mine, osy aqparat darııasyna qazaq tili tasyǵan ózendeı sarqyrap quıylýy kerek. Ol úshin eldegi ǵalamtor jelileri arqyly taraıtyn aqparattyń kem degende 50 paıyzy qazaq tilinde berilýine qol jetkizýge tıispiz. Qazaqstandaǵy ár on adamnyń altaýynda ınternet qyzmetin paıdalanatyn múmkindik bar eken. Mine, osy altaýdyń basym bóligi ǵalamtordan qazaq tilinde habar alyp, habar taratýy kerek. Qoldanystaǵy BAQ týraly Zań boıynsha ınternet aqparat quraly bolyp tabylatyndyqtan biz bul talapty ǵalamtor blogerlerine naqty qoıa alamyz», - dedi A. Smaıyl.
Depýtat kótergen ekinshi másele - ǵalamtor úshin qazaq tilinde barlyq taqyrypta arnaıy maqalalar ázirleý. Onyń aıtýynsha, búginde qazaq ultynyń rýhanı qundylyqtary, keshegi-búgingi memlekettik, shyǵarmashylyq qaıratkerleri, salt-dástúri, tabıǵaty týraly aqparatqa suranys kóp. Bul sharýany depýtat ǵylymı-shyǵarmashylyq uıymdaryna memlekettik tapsyrys túrinde júkteý arqyly sheshýge bolatynyn aıtady. «Budan bólek, ınternettiń erekshelikterine qanyq ári oǵan qazaq tilin molynan engizetin jýrnalısterdi daıarlaý máselesi ótkir tur. «Elektrondy jýrnalıstıka» mamandyǵy Almatydaǵy ІT ýnıversıtetinde oqytyla bastaǵannan, oǵan qyzyǵýshylar kóbeıdi. Biz endi «mýltımedııalyq» nemese «konvergentti jýrnalıstıkany», sondaı-aq «azamattyq jýrnalıstıkany» ıgerýge tıispiz. Joǵarǵy oqý oryndarynda osy mamandyqtardy daıarlaýdy oılastyraıyq. Asylynda ınternetti jahandyq eń yqpaldy ári keńinen taralǵan, ýaqyt ótken saıyn keńistigin keńeıtip jatqan aqparat quraly retinde jete baǵalap, ony qazaq tiliniń mereıin ústem etetin qural retinde paıdalanýdyń memlekettik arnaıy is-sharalaryn aıqyndaý kerek. Álemde 30 jastaǵylardyń 50 paıyzy, HHІ ǵasyrda týǵandardyń 96 paıyzy áleýmettik jelilerdi paıdalanady eken. Kúni erteń osy jelilerdi elimizdegi barlyq jastar ıgeretin bolady. Olar ǵalamtor arqyly qazaq tilinde jeldeı esse, ana tili ardaqtaldy degen sol emes pe?» - dep túıindeıdi depýtat A.Smaıyl.
