Indýstrııalandyrý - barshaǵa ortaq ıgilik

None
None
ASTANA. QazAqparat - Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń júzege asyrylý qorytyndylaryna arnalǵan keńeske qatysty, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.

Qasıetti juma kúni ótken «Qazaqstan Respýblıkasynyń Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýynyń memlekettik baǵdarlamasy: 2016 jyldyń I jar­tyjyldyq qorytyndysy» atty keńeste el ekonomıkasynyń damý joldary qaraldy. Keńesti ózi júrgizip otyrǵan Memleket basshysy ekonomıkanyń basym baǵyttary týraly áńgimelep, qajet kezinde salaǵa jaýapty vedomstvo jetekshilerin de sózge qatystyryp otyrdy. Shara barysynda elimizdi ındýstrııalandyrýdyń negizgi baǵyttary taǵy bir pysyqtalyp, birqatar mınıstrlikter men ózge de memlekettik organdarǵa naqty tapsyrmalar júkteldi. Bularmen birge, telekópir arqyly elimizdiń 11 aımaǵynda jańa óndiris oshaqtary iske qosyldy.

Elbasy is-shara aldynda tamaq óner­kásibi men jeńil ónerkásiptiń jáne farmatsevtıka óndirisiniń halyq tutynatyn taýarlarymen tanysyp, «Qazaqstanda jasalǵan» atty kórmeni aralady.

Dál qazirgi búkil álemde oryn alyp otyrǵan ekonomıkalyq daǵdarystyń keri áserin álsiretý úshin jáne el eko­no­mıkasynyń turaqty damýyn qamta­masyz etý úshin ındýstrııalandyrý baǵdar­lamasyn tııanaqty júrgizý qajet ekenine toqtalǵan Memleket basshysy, bul iske ár qazaqstandyq qatystyrylýy kerek ekenin aıtty.

«Ótken jyly ındýstrııalyq-ınno­vatsııalyq baǵdarlamamyzdyń bes jyl­dyq josparyn támamdap, alǵa qoıǵan maqsattarymyzdy tolyq oryndaǵa­ny­myzdy bárińiz jaqsy bilesizder. Ol eko­nomıkanyń turaqsyz kezeńinde elimizdiń qalypty damýyna úlken qoldaý bolǵany da málim. Ásirese, syrtqy jaǵymsyz faktorlardyń teris yqpalyn azaıtý úshin ekonomıkany ártaraptandyrý asa qajet ekenin biz bildik. Sondyqtan elimizde ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn belsendi túrde jalǵastyrýdy jón kórdik», dedi N.Nazarbaev.

Qazaqstannyń ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn kórgen birqatar elder osy joldy tańdap, ekonomıkala­ryn ártaraptandyrýǵa kiriskenin aıt­qan Elbasy bul isti ári qaraı da maqsat­ty túrde ilgeriletý kerektigin nazarǵa saldy. «Osy ındýstrııalandyrý baǵ­dar­la­masynyń arqasynda elimizdiń kásip­kerleri men elimizge kelgen ınvestor­lar óndiris oryndaryn ashý men jańa jumys oryndaryn qurýǵa múmkin­dik aldy. Búgin 2016 jyldyń birinshi jar­tysynyń qorytyndysyn shyǵaramyz. As­tana kúniniń qarsańynda, qalyptasqan dás­túr boıynsha osyǵan deıin atqarylǵan jumystardyń nátı­jelerin pysyqtaımyz. Al jyl aıaǵynda jyl boıy atqarylǵan jumystyń kórset­kishterin taǵy bir táptishtep, jetken jetistikterimizdi jurtqa jarııalaıtyn bolamyz. Munymen birge, búgingi keńeste ındýstrııalandyrýdyń jańa baǵyt, baǵdarlamalaryn talqylaımyz. Onda osy ýaqytqa deıin atqarylǵan isterdiń nátı­jeleri qandaı? Qandaı kemshilikter bol­dy? Bolashaqta ne isteýimiz kerek? Kún tártibinde osy máselelerdi qaraı­myz», dedi Memleket basshysy.

Ekonomıkanyń damýy jańa deńgeıge ótýde

Qazirgi kezde Qazaqstannyń damýyna ekinshi ekonomıka, ıaǵnı qaıta óńdeý kásiporyndary úlken serpin bere bastaǵanyn aıtqan Memleket basshysy jańa óndiris oryndary men olardaǵy jańadan engizilip jatqan ozyq tehnologııalarǵa toqtaldy. «Demek, bul tek qana baǵdarlama emes. Bular - jańa zaýyttar, jańa jumys oryndary, jańa tehnologııalar jáne álemdik standarttarǵa jaýap beretin sapaly taý­arlar. Osy kúnge deıin úlken óndiris jelisin qurdyq deýge bolady. Aýyr ındýstrııadan bastap, kádimgi kıim-keshekter, azyq-túlik ónimderi men dári-dármek shyǵarýǵa deıin qol jetkizdik. Máselen, osyndaǵy kireberiste ótkizilgen kórmeniń ózinde bizdiń qandaı deńgeıge jetkenimiz aıqyn kórinip tur. Ásirese, jeńil ónerkásiptiń taýarlary men shaǵyn kásiporyndardyń turmystyq zattary, sondaı-aq, balalar kózin qýantatyn oıynshyqtar maǵan asa jaqsy kóńil kúı syılap tur. Bularmen birge, áıelder men erlerdiń túrli maýsymdarǵa arnalǵan kıimderin shyǵarý isiniń qaıta jańǵyrýy da atap óterlik jaǵdaı», dedi N.Nazarbaev.

Búginniń ózinde «Qazaqstanda jasalǵan» degen brendtik buıymdar ózimizdiń ishki naryqtardy birtindep jaýlaı bastaǵanyna nazar aýdartqan Elbasy túrli turmystyq zattar men azyq-túliktiń kóptep shyǵaryla bastaǵanyn úlken qýanyshpen atap ótti. «Meni agrarlyq salanyń jetistikteri men qalypty damı bastaǵany aıryqsha qýantyp otyr. Árıne, onyń áli bizge qajetti kólemge deıin jete qoımaǵany málim. Desek te, bul istiń óz deńgeıine kóterilýi - ýaqyttyń enshisinde. Al onyń jaqsy nátıjesi bizdi kóp kúttirmeıdi degen oıdamyn. Sondyqtan, budan bylaı da agrarlyq sektorǵa áli de erekshe nazar aýdara beremiz. Buıyrtsa, aldaǵy ýaqytta taza organıkalyq ónimder kóptep óndiriletin bolady. Biz muny búkil álemge mindetti túrde jarııalaıtyn bolamyz», dedi Memleket basshysy.

Organıkalyq aýylsharýashylyq ónimderin óndirýdi birneshe jyl buryn tapsyrma etip tıisti organdardyń aldyna qoıǵany jóninde áńgimelegen Prezıdent, ındýstrııalandyrý jyldarynda elde múlde jańa ónimder shyǵaryla bastaǵanyn alǵa tartty. Mundaı jańa erekshe taýarlardy Qazaqstan buǵan deıin eshqashan shyǵarmaǵanyn qadap aıtty. «Qazir tórtinshi óndiris revolıýtsııasynyń júrip jatqanyn jaqsy bilemiz. Ekonomıkanyń damýy da jańa deńgeıge ótip jatyr. Sebebi, múlde jańa ınnovatsııalyq ǵyly­mı tehnologııalar iske qosyla basta­dy. Biz osy jańa talaptarǵa jaýap bere alatyndaı jaǵdaıda bolýymyz shart. Son­dyqtan, ekonomıkany jańa shyndyqqa qaraı beıimdep, belsendiligin arttyrýdy Úkimetke tapsyrdym», dedi Elbasy.

Bul sózderdi aıtý jeńil bolǵanymen, olardy júzege asyrý óte qıyn. Osy máse­lege toqtalǵan Memleket basshysy, Qazaqstannyń ekonomıkasy ınno­va­tsııalyq tehnologııalarǵa jetkiliksiz daıyndalǵanyn aıtyp ótti. «Sondyqtan osy maqsatqa jetý úshin, ındýstrııalyq tásildi tıimdi paıdalana otyryp, ınno­vatsııalyq ekonomıkaǵa kóshýdi birtindep júzege asyra bermekpiz. Qazirgi kúnde bizdiń birinshi basshylar men jetekshiler dál osy sharaǵa tolyq daıyn dep oılaımyn. Búgingi kúnde Nazarbaev Ýnı­versıtet pen taǵy birneshe oqý oryndary osy máselelermen túpkilikti shu­ǵyl­danyp jatyr», degen Memleket basshysy baǵdarlamanyń birinshi «pıoneri» bolǵan Áset Isekeshevke nazar aýdardy. Onyń elimizdegi ındýs­trııalandyrý baǵdarlamasyna qosqan úlesin atap ótti. Budan soń qazirgi Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbekke sóz kezegin usyndy. J.Qasymbek atqarylǵan jumystar men ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń ekinshi besjyldyǵyn júzege asyrýdaǵy jańa qadamdar týraly baıandady.Baǵdarlama belesteri

Elimizdiń óndiristik ósiminde qaıta óńdeý salasy alǵa jyljyp kele jat­qa­nyn jetkizgen mınıstr, taıaý bolashaqta atqarylatyn jumystarmen de tanystyryp ótti. «Ótken jyldar ishinde óńdeý ónerkásibi nyǵaıyp, ekonomıkanyń draıverine aınaldy. Eger biz daǵdarys aldyndaǵy  2008 jyldy bazalyq dep alsaq, óńdeý ónerkásibi 4,1-ge ósti. Bul taý-ken ónerkásibin qosa eseptegende óner­kásiptiń barlyq sektorlarynan artyq», dedi mınıstr.

Mınıstrdiń aıtqanyna súıensek, óńdeý ónerkásibi sektory jyl ótken saıyn ulǵaıyp keledi. Nátıjesinde 2008 jylmen salystyrǵanda bul sektordyń ónerkásiptiń jalpy qurylymyndaǵy úlesi 7 paıyzǵa artypty. «Máselen, álemdik daǵdarys saldarynan ken óndirý salasynyń óndiristegi úlesi 61-den 51 paıyzǵa deıin qysqarsa, óńdeýshi sala óziniń turaqtylyǵyn saqtap qaldy», dedi J.Qasymbek.

Qaıta óńdeý salasynyń damý qar­qynyn bıylǵy jyly da jalǵastyra tús­kenin aıtqan vedomstvo basshysy, Eýr­a­zııalyq ekonomıkalyq odaq elderi aıasynda osy salanyń tek Qazaqstanda ǵana turaqty ósim kórsetip otyrǵandyǵyna toqtalyp ótti. «Atalǵan odaq aıasynda  Qazaqstannyń ǵana qaıta óńdeý kásip­oryndary qalypty damýynan jańyl­maı keledi. Munyń bir sebebi, osy kúnderge deıin ınnovatsııalyq damýdyń jańa belesterine kóterildik. Máselen, ınnovatsııalyq damý jolyna túsken bel­sendi kásiporyndardyń sany eki esege deıin artty. Al ınnovatsııalyq tehnologııaǵa negizdelgen júıege kóshý úshin jumsalatyn qarjynyń kólemi 5,5 esege deıin ósti. Naqtylap aıtar bolsam, ol qarjynyń kólemi 635 mlrd. teńgege deıin jetti», dedi J.Qasymbek.

Osynaý jańarýlardyń mánisin jaqsy túsingen óndirisshiler jańa tehnologııalar men jańa jumys júıesine kóshýdi tezdete bastaǵanyn aıtqan mınıstr, osy baǵytta naqty atqarylyp jatqan jumystarǵa toqtaldy. «Budan biletinimiz otandyq ónim óndirýshiler tolyq jańarýdan ótýi kerek ekenin tolyq túsindi. Óıtpegende ónim shyǵarýdy arttyrý da múmkin emestigin uqty. Nátı­jesinde, sońǵy 6 jylda Qazaqstan taýar­larynyń álemdik naryqtaǵy báseke­lestigi aıtarlyqtaı nyǵaıa tústi. Naqty mysal keltire ketsem, jańa tehnolo­gııalyq daıyndyq pen ony ıgerý boıyn­sha 21 orynǵa, al ınnovatsııalyq múmkin­d­ik boıynsha 29 orynǵa taban tiredik», dedi vedomstvo basshysy.

Indýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń birinshi bes jyldyǵynda Qazaqstannyń qol jetkizgen tabystaryn atap ótken mınıstr, aldaǵy ýaqytta júzege asyrylatyn jobalarǵa nazar aýdartty. «El­di ındýstrııalandyrýdyń birinshi bes jyldyǵynda jalpy eldegi ónimniń 10 paıyzy osy baǵdarlamanyń negizinde salynǵan óndiris oshaqtarynyń úlesine tıgen bolsa, byltyrǵy jyly ol kór­setkish 14 paıyzǵa deıin ósti. Al bıylǵy jyldyń birinshi toqsanynyń ózinde 20 paıyzǵa jýyqtady» deı kele, sońǵy 6 jylda 200 myńnan astam jumys orny dál osy baǵdarlamanyń arqasynda qurylǵandyǵyn atap kórsetti.

Onyń aıtýyna qaraǵanda, ın­dýstrııa­landyrý baǵdarlamasynyń ıgiligin monoqalalar da molynan kóre bastaǵan. «Monoqalalarda ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń arqasynda 36 myń jumys orny quryldy. Sondaı-aq, 9 myń adamǵa jumys ornyn ashqan joba­lar da shaǵyn qalalarda júzege asyryl­dy. Bul bizdiń ekonomıkalyq qana emes, áleýmettik te jetistigimiz ekenin atap aıtqym keledi. Búgingi telekópirde ındýs­trııalandyrý baǵdarlamasynyń arqa­synda aýyldar men qalashyqtardyń qalaı ózgerip, órkendep jatqanynyń kýási bolamyz», dedi J.Qasymbek.

Qıyndyq ta joq emes

Baǵdarlamanyń jetistikterin ret-retimen baıandaǵan mınıstr, syrtqy fak­torlardyń el ekonomıkasyna tıgizip otyrǵan salqynyn da aıtyp ótti. «Áıt­kenmen elimizdegi óndiris oshaqtarynyń qalypty damýyna syrtqy faktorlardyń keri áseri tıip otyrǵanyn da jasyrmaı­myz. Máselen, 2011 jyldan beri metal­dyń naryqtaǵy baǵasy ýaqyt ótken saıyn arzandap bara jatqany baıqa­lady. Metall - Qazaqstannyń eksport­qa shyǵaratyn negizgi óniminiń biri ekeni málim. Bizdiń osy ónimimizdi ımport­taıtyn kórshilerimiz Qytaı men Reseı­de ekonomıkalyq damýdyń baıaýlaı tús­kendigi anyq seziledi. Onyń ústine bizdiń kóz aldymyzda tehnologııalyq ózgerister de jyldam júrip jatyr. Avtomattandyrý, sandyq júıege kóshý syndy sharalar barynsha shapshań qarqyn alyp kele jatqandyǵyn kórip otyrmyz. Bul jańalyqtar qol jumysyn barynsha azaıtyp jatqany taǵy málim», dedi ol.

Mınıstr osy máselelerdi baıandaǵan kezde Memleket basshysy sóz tizginin ózine alyp, metaldar boıynsha elimizdiń ekonomıkasy álemdik daǵdarys saldarynan qanshalyqty zııan shegip otyrǵanyn aıtyp berdi. «Mys, qalaıy, bolattyń naryqtaǵy baǵasy qanshalyqty arzandap ketkenine nazar aýdaryńyzdar. Osy sala arqyly taýyp kelgen paıdamyz qazir 34 paıyzǵa deıin azaıyp ketti. Al taýar aınalymy, negizgi bizdiń áriptesterimiz sanalatyn Qytaı men Reseı boıynsha eki eseden de azaıyp ketti. Muny aıtyp otyrǵanym, biz qazir qandaı qıyn ekonomıkalyq daǵdarysty bastan keship otyrǵanymyzdy bilip, túsinýlerińiz kerek. Sondyqtan, ekonomıkalyq qordy kemitpeı, ındýstrııalyq baǵdarlamany júzege asyryp jatyrmyz. Buǵan qosa shaǵyn jáne orta bıznesti órkendetýge kúsh salyp otyrmyz. Osyndaı durys saıasat ustanǵanymyzdyń arqasynda ekonomıkalyq turaqtylyqty ǵana emes, áleýmettik jaǵdaıdy da qalypty ustap turýǵa múmkindik aldyq», dedi N.Nazarbaev.

Sózin jalǵaǵan mınıstr birinshi besjyldyq barysynda ındýstrııalandyrýdy júrgizý úshin bazalyq jaǵdaılardyń qalyptasqandyǵyn  aıtyp ótti. Bular - zańdar men ınfraqurylymdar jáne qural-jabdyqtar. Al ekinshi bes jyldyqta bazalyq jaǵdaıdy taǵy da jetildire túsip, joǵarǵy óńdeý deńgeıine naqty kóshý mindeti tur. Bul degenimiz - fosfor emes, tyńaıtqysh, sondaı-aq metall emes, qaıta óńdelgen naqty ónim satý degen sóz», degen mınıstr 2025 jylǵa taman Qazaqstan qaıta óńdelgen taýar ǵana emes, tikeleı paıdalanýǵa bolatyn zattar shyǵara bastaıtynyn aıtty. Sondaı-aq, taıaýdaǵy 20 jyl ishinde ındýstrııasy eń damyǵan elderdiń qataryna qosylatynymyzdy jetkizdi.

Mınıstrdiń tyńǵylyqty baıandamasynan soń jıyn telekópirge jalǵasty. Óıtkeni bul kezde elimizdiń barlyq oblystary Astanamen onlaın rejimde baılanysta bolatyn. Jalpyulttyq telekópir aıasynda Indýstrııalandyrý kartasynyń 8 nysany iske qosyldy. Budan bólek, jumys istep turǵan óndiristerdiń jaı-kúıi tanystyryldy. Óńirlerdegi óndiris oshaqtarynyń ókilderi Elbasyna esep berip, jobalardy jumysqa qosýǵa ruqsat surady.

Ekibastuzdyń erekshe jobalary

Pavlodar oblysynyń Ekibastuz qalasynda eýropalyq iri óndirýshilerden alynǵan ınnovatsııalyq jabdyqtardyń kómegimen eki birdeı nysannyń iske qosylý rásimi saltanatty jaǵdaıda ótti. Onyń biri - temirjol bilikteri men dońǵalaq juptaryn qurastyratyn zaýyt bolsa, ekinshisi - gollandyq raýshan gúlin ósiretin «GreenhouseKZ» JShS-iniń jylyjaı kesheni edi.

Qazaqstan boıynsha alǵash ashylyp otyrǵan «R.W.S. Wheelset» JShS kásiporynnyń jyldyq qýaty 20 myń dońǵalaq jubyn jáne 42 myń  temirjol biligin quramaq. Osylaısha, TMD-daǵy eń úzdik sapa retinde tanylǵan taýarlyq ónimder Iran men TMD elderine eksporttalady dep josparlanǵan.

Nursultan Ábishulynan temirjol salasyna qatysty zaýyttyń tusaýkeser rásimin ótkizýge tikeleı efır arqyly ruqsat suraǵan «R.W.S. Wheelset» JShS dırektory Aleksandr Slobodov, dońǵalaq juptary men temirjol bilik­teri asqan joǵary dáldikpen daıyn­dalatyndyǵyn aıtty. «Biz osyndaı sapaly ónim shyǵarǵannan keıin, endigi jerde podshıpnıkti jelisi bar daıyn qos dońǵalaqtar jasaýdy da qolǵa almaqpyz», dedi ol.

Búginde 200 adamdy jumyspen qam­tıtyn zaýyttyń jumysyn bastaýǵa ruqsat bergen Nursultan Ábishuly jańa ujymǵa sáttilik tilep, bul nysan ishki naryqtan ımportty yǵystyratyndyǵyn aıtty. «Qazirgi kezde «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy 2020 jylǵa qaraı zaýyt ónimin alýǵa uzaq merzimdi kelisimshart jasaýda. Sonymen qatar, temirjol jabdyqtarynyń 20 paıyzy Reseıge eksporttalatyndyǵy da bizdiń ekonomıkamyzdyń órleýine oń yqpalyn tıgizetin bolady», dedi Elbasy.

Sondaı-aq, Prezıdent osy qalada gollandyq raýshan gúlin ósiretin «GreenhouseKZ» JShS-iniń jylyjaı ke­shenin de iske qosty. Jylyna 10 mln. dana raýshan gúlin ósiretin mekeme 70-ten astam jumys ornynyń ashylýyna septigin tıgizbek. «Kezinde qyr asyp, kóz jazyp qala jazdaǵan raýshan gúlimiz Táýelsizdik tańynda elimizge qaıta oraldy. Onymen qoımaı, endi mine, ózimiz de ósirýdemiz» degen Elbasy qazir raýshan gúlderdiń Qazaqstan kólemine keń taraı bastaǵanyna razy ekendigin bildirdi. Al «GreenhouseKZ» JShS dırektory Aıtmaǵambet Sársenbekulynyń aıtýynsha, búginde kóńil qoshyn keltiretin ósimdiktiń ár taly 155 teńgeden saýdalanady. Bul baǵamen kórshi Reseıdiń de naryǵyn jaýlaýǵa múmkindik bar. Sebebi, Ekibastuz gúlderi topyraqta emes, mıneraldy maqtada tamshylatyp sýarý ádisimen ósiriledi.

Eki túrli maı ózimizden shyǵady

Qazaqstan Táýelsizdik jyldarynda maıdyń túr-túrin shyǵarý isine ozyq tehnologııalardy erkin engize bastady. Bul sózimizdi telekópir aıasynda «EFKO Almaty» JShS maı ónimderin shyǵarý kesheninen tikeleı efırge shyqqan kásiporyn basshysy Nurjan Qojamuratov naqtylaı tústi.

«Qurmetti Nursultan Ábishuly! Ótken jyly Shetel ınvestorlary keńesinde Siz Qazaqstanda maı ónimderi klas­terin qurý jónindegi jobamyzdy ma­quldaǵan edińiz. Biz jumys istep turǵan ká­siporyndy qaıta jańǵyrttyq, jańa tehnologııalar engizdik jáne endigi ýaqytta jylyna 120 myń tonnaǵa deıin maı ónimderin shyǵaratyn bolamyz. Álemdik tehnologııa transfertin qamtamasyz etý úshin kásiporyn bazasynda menshikti oqý ortalyǵy quryldy. Qurmetti Elbasy! Biz óndiris kólemin arttyrýǵa jáne ta­ıaý bolashaqta Ortalyq Azııaǵa maı ónim­derin jetkizýde basymdyqqa ıelik etý nıetindemiz»,  dedi jigerli basshy jalyndaı sóılep.

Statıstıka komıtetiniń sáýir aıynda jarııalaǵan derekterine kóz júgirtsek, aǵymdaǵy jylda Qazaqstan halqynyń sany 17,7 mln. adamǵa jetken bolsa, el­degi jeńil kóliktiń kórsetkishi 5 mln. 755,2 myń birlikti quraǵan. Aıtpaǵymyz, maısyz temir ekesh, temirdiń de tozyǵy jetetini beseneden belgili. Biz qazir sapasy joǵary ekoklasty K5 motor maılaryn ózimizde shyǵarýdy qolǵa aldyq. Batys Qazaqstan oblysynyń Aqsaı qala­synda ornalasqan kásiporynda AQSh pen Frantsııanyń aldyńǵy qatarly qural-jabdyqtary men tehnologııasy negizinde joǵary standartty maı óndirile bastady. «Kondensat» AQ pen Qazaqstannyń damý banki qoldaýymen júzege asyrylǵan jobanyń jyldyq ónimdiligi 200 myń tonnadan asady. Aımaqtaǵy eldi mekennen ashylyp jatqan osyndaı nysannyń jumysyn bastaýǵa ruqsat bergen Memleket basshysy bul kásip­orynnyń iske qosylýy elimizge keletin tehnıkalyq maı ımportyna edáýir tosqaýyl bolatyndyǵyn atap ótti. Aıta keteıik, kásiporyn 400 adamdy jumys ornymen qamtamasyz etýde.

Jalpy, Aqsaıdan shyqqan avtokólik maıy syrttan keletin ımport kólemin azaı­týǵa, al «Efko Almaty» JShS-iniń ósimdik maıy eksporttyq áleýetti art­tyrýǵa negizdelgen. Mundaı oıdy tele­kópir barysynda N.Nazarbaevtyń ózi de qup­tady. «Qazir biz úshin Qytaı Halyq Res­pýblıkasynyń jańa naryǵy ashylýda. Onyń keleshegi óte zor ekendigine se­nim­dimin» deı kele, eki túrli maı shyǵa­­ratyn qos kásiporynnyń ashylýymen el-jurtty quttyqtap, óndiris isine sáttilik tiledi.

Aıta keteıik, «Efko Almaty» JShS maı ónimderin shyǵarý kesheni Indýs­trııa­landyrý kartasy aıasynda qaıta qurylyp, jańǵyrtylǵan bolatyn. Nátı­jesinde, munda arnaıy maqsattaǵy maı óndirisi men maı syǵymdaıtyn qon­dyrǵy iske qosyldy. Soıa óńdeý, ósimdik maıyn ydysqa quıý jelisi de ashyldy. Osylaısha, halyqaralyq talapqa saı maı ónimderi eldiń azyq-túlik qaýip­sizdigin qamtamasyz etýge úles qospaq. Otandyq taýar Qytaımen qosa, Ózbek­stan, Qyrǵyzstan, Tájikstan syndy elderge eksporttalady. 750 adamdy eńbek­ke jumyldyrǵan kásiporynnyń óndiris­tik qýaty - jylyna 120 tonnaǵa teń. Son­daı-aq, bul jerde álemdik tehnologııa transfertimen qamtamasyz etý úshin ká­siporyn bazasynda arnaıy oqý ortalyǵy da qurylǵan.

«Batyrdyń» kúshi basym eken

Soltústik Qazaqstandaǵy «Petropavl traktor zaýyty» JShS budan bylaı «Ba­tyr» dep atalatyn traktor shyǵaratyn boldy. Resmı túrde «K-704-4r Batyr» dep atalatyn otandyq traktorlardyń artyqshylyǵy, keńes zamanyndaǵy K-700 traktorlarynan esh kem emes. «Kerisinshe, bizdiń traktorymyz tehnıkalyq sıpattamasy boıynsha sheteldik balamasynan úsh ese arzan ári boıynda 4 attyń kúshi artyq ekendigin erekshe atap ótkim keledi», dedi Elbasy.

Reseılik áriptestermen birge is júzege asyrylatyn kásiporynda jyl saıyn 100 tehnıka shyǵarylady dep josparlanǵan bolsa, osy jospardy júzege asyrýǵa jer­gilikti turǵyndardan 48 azamat bir­ki­sideı-aq atsalysady dep kútilýde. Kásiporynnyń bas dırektory Sergeı Shınkorenko elimizdiń mashına-traktor parki osylaısha turaqty túrde jańartylyp jatqanyn, búgingi kúni shamamen 14 myń mashına 10 jyldan astam ýaqyt paıdalanylǵanyn, sondyqtan jańar­týdy qajet etetindigin tilge tıek etti. Al olardy jańartýda mundaı jo­balardyń mańyzy joǵary ekendigi bel­gili.

Birinshi jartyjyldyqtaǵy ındýs­trııalandyrý qorytyndysy týraly keńeste eldiń nazary bir sát Aqtaýdaǵy «Kazakhstan Pipe Traders» JShS zaýytyna aýdy. Bul kásiporyn búkil Kaspıı aımaǵyndaǵy erekshe tehnologııalyq ónerkásiptik keshen bolyp tabylady. Onyń qurylysyna 40 mln. AQSh dollary kóleminde ınvestıtsııa tartylǵan bolsa, ol Qazaqstannyń qolaıly ınvestıtsııalyq klımatynyń nátıjesi. Sonymen qatar, zaýyt elimizge jańa tehnologııalar ákelip, bilikti mamandar daıyndaýǵa da zor úles qosyp otyr. Qazaqstan ǵana emes, TMD aýmaǵyndaǵy tyń joba bolyp sanalatyn premıým klasty burandaly baılanystardy kesý zaýyty otandyq munaı-gaz salasynyń suranysyn óteıtin básekege qabiletti ónimder shyǵarady.

Strategııalyq turǵyda óńirdiń eko­no­mıkalyq áleýeti artyp kele jatqan­dyǵyna erekshe toqtalǵan Memleket basshysy N.Nazarbaev kásiporyn qyz­metkerlerine tabys tiledi. «Aqtaý porty - asa mańyzdy kólik dálizine aına­lýda. Biz ony Qorǵas qurǵaq portymen baılanystyrdyq. Qytaı men Tynyq muhıtynan shyqqan taýarlar osy portqa baryp, odan ári ótýde. Bul óńirdiń Kavkazben, Reseımen, Iran­men baılanysyn jyldamdatady. Al osy Aqtaýda jańa kásiporynnyń iske qosy­lýy - óte mań­yzdy. Jalpy, Aqtaý qala­synda jumys oryndaryn ashýǵa baǵyt­talǵan osyn­daı kásiporyndardyń kóp qajet eken­digi sózsiz», dedi ol óz málim­demesinde.

Indýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń jartyjyldyǵyn qorytyndylaýǵa ar­nalǵan telekópir Jambyl oblysynda jańa tsement óndirisin iske qosýmen jalǵasyn tapty. Jalpy, Moıynqum aýdanynda ındýstrııalandyrý baǵ­darlamasy aıasynda tórt óndiris iske qo­sylyp, eki myńnan asa jumys orny ashylǵan. Jergilikti turǵyndar, ásirese, jas­tar jumyspen qamtylyp, halyqtyń jaǵdaıy jaqsaryp keledi. «Men osy tsement zaýytynda jumys isteımin. Aýdanda jumyskerler úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan. Jalaqymyz jaqsy ári turaqty. Sizge aýdandaǵy ózim sekildi jas jumyskerler atynan sheksiz alǵysymdy bildiremin», - dedi telekópir barysynda sóz alǵan Jambyl tsement óndirisi kom­panııasynyń qyzmetkeri Maqsat Juma­taev. Memleket basshysy osy jańa­lyqqa oraı Moıynqumdaǵy jańa óndi­ris oryndarynyń kóbeıýi kópshilikti qýan­ta­tyndyǵyn bildirdi. «Sebebi, ár ýaqytta Moıynqum - halqy az, jaǵdaıy nashar, sýy joq jer edi. Qazir osyndaı ózgerister bolyp, jergilikti halyq ju­mysqa ornalasyp, azamattardyń óndi­riske tartylǵany meni erekshe qýan­tady», dedi Elbasy.

Qos kásiporyn iske qosyldy

Onyń biri - Astanadaǵy sanıtarlyq-gıgıenalyq maqsattaǵy qaǵaz shyǵaratyn zaýyt. Jylyna 16 400 tonna ónim óndiretin «IpekKagitCentralAsia» JShS búginnen bastap 53 adamdy turaqty jumyspen qamtıdy. Kompanııa dırektory Fatıh Dyryqtyń sózinshe, búginde Qazaqstanda Ortalyq Azııa elderi ishindegi eń úzdik ınvestıtsııalyq ahýal qalyptasqan. Sonyń arqasynda olar bizdiń elge ınvestor retinde sapaly, ekologııalyq taza qaǵaz ónimderin shyǵaratyn zamanaýı zaýyt salýǵa kirisken. Jylyna 11 mlrd. teńgeniń ónimin shyǵarýdy kózdeıtin kompanııa Reseıge, sonymen birge, Ortalyq Azııadaǵy kóshbasshylyq ornyn saqtaı otyryp baýyrlas kórshi elderge de eksport kólemin arttyrýǵa nıetti. Osy oraıda sózge aralasqan Memleket basshysy qazirgideı daǵdarys jaǵdaıynda shaǵyn jáne orta bıznestiń tez arada basqa ónim shyǵarýǵa kóshýin qup kóretindigin de bildire ketti.

Ekinshi nysan - Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Qazyǵurt aýdanynda tez daıyndalatyn ónimder shyǵaratyn ká­siporyn 48 adamdy jumyspen qamtýda. Jylyna 1 079 tonna ónim beretin mekeme memlekettik saıasattyń jemisi bolyp tabylatyn ındýstrııalyq aımaq­ta júzege asýda. «Sonymen qatar, bola­shaqta aýyl sharýashylyǵy salasyna arnalǵan bıoorganıkalyq tyńaıtqyshtar shyǵaratyn fabrıka qurylady dep jos­parlanýda. Bul fabrıka TMD elderinde balamasy joq joba bolmaq», dedi «Lotus Food Company LLC» JShS bas dırektory Álıaıdar Amalov.

Investıtsııa ıgiligin sezingen

Jylyna eki ret arnaıy uıymdas­tyrylatyn telekópir barysynda Mem­leket basshysy tikeleı efır arqyly Aq­tó­be oblysyndaǵy Hromtaý aýdanyn ártaraptandyrý barysymen tanys­ty. Aýdandyq qoǵamdyq keńestiń tór­aǵasy Bekbolat Kelbatyrov óńirge soń­ǵy
5 jyl ishinde qazaqstandyq, reseı­lik, túrkııalyq kompanııalar Hromtaý aýdanyna 150 mlrd. teńgeden astam ınvestıtsııa salǵandyǵyn aıtty. «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasy bo­ıynsha aýdannyń 123 kásipkeri jeńil­detilgen nesıeler men granttar al­ǵan. Al bıznestiń áleýmettik jaýapker­shiligi aıasynda jyl saıyn mektepter, sport­tyq nysandar men turǵyn úıler de boı kóterip keledi. Óńirlerdi damytý ba­ǵ­darlamasy Hromtaýda da oń áserin berip keledi. Búginde jumysqa jaram­dy halyqtyń 65 paıyzy óndiristik kásip­oryndarda, orta jáne shaǵyn bızneste eńbek etýde. «Asa qurmetti Elbasy, Sizdi Qazaqstannyń ındýstrııalyq baǵdar­lama­syna hromtaýlyqtardyń odan ári bel­sene qatysatyndyǵyna sendirgim kele­di», dedi ol.

Ońtústiktegi Kentaý transformator zaýytyna búginge deıin 3,5 mlrd. teńgege jýyq ınvestıtsııa tartylǵan. Mundaı derekti «Kentaý transformator zaýyty» AQ transformatorlar boıynsha jetekshi qurastyrýshy Adasbaı Ystybaevtyń ózi Elbasyna bergen esebinde málimdedi. Osynshama qarajattyń nátıjesi retinde Kentaý qalasynyń qarqyndy damyp kele jatqanyn baıqaýǵa bolady. Qazir kásipkerlerge memleket tarapynan jan-jaqty qoldaýlar kórsetilýde. Ásirese, «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy aıasynda Indýstrııalyq aımaq qurylyp, 200-den astam kásipker jeńildetilgen nesıe men grantqa qol jetkizýi - osy sózimizdiń aıǵaǵy. Bul máselege qatysty bildirgen pikirinde Nursultan Ábishuly atalmysh zaýyt eldiń basqa jerlerinde de óz fılıaldaryn ashyp, órisin keńeıtip jatqandyǵyn atady. «Elge qajetti ónim shyǵaryp, onyń baǵasyn básekege qabiletti etip, ári qaraı jumys jasaı berseńizder, Kentaý qalasynyń jaǵdaıy jaqsy bolady. Osy óndiriste jaqsy jumys istep, jaǵdaıdy túzetip, elimizdi qýanta berińder», dedi Memleket basshysy qala turǵyndaryna qarata aıtqan sózinde.

Tókken terdiń jemisi

Jıyndy Elbasynyń ózi qorytyn­dylady. Nursultan Nazarbaev aldymen te­le­kópir arqyly iske qosylǵan ónerká­sipter el ekonomıkasynyń damýyna óz úlesin qosýy tıis ekenin aıryqsha atady.

«Biz búgin 2016 jyldyń birinshi jar­ty­syndaǵy ındýstrııalandyrý jumys­taryn qorytyndyladyq. Bıylǵy jy­ly 120 óndiris paıdalanýǵa beriledi. Adamdar olardan ózderine turaqty ju­mystar tabady. Jalaqylary joǵary bo­lady. Jańa jobalardy iske qostyq. Eko­nomıkany ártaraptandyrý shara­larynyń júzege asyp jatqanyna kýá boldyńyzdar», dedi Prezıdent.

N.Nazarbaevtyń aıtýynsha, elimiz endigi jerde baǵdarlamaǵa túzetý engizip, bolashaqqa qadamdy naqtylaı túsýi tıis.

«Árıne, álemde qazir aldymyzdan qandaı daǵdarystyń kútip turǵanyn boljaý múmkin emes. Degenmen, biz kez kel­gen tosyn jaǵdaıdyń aldyn alý úshin jumys istep jatqan elmiz. Bes ınstı­týt­tyq reforma boıynsha «100 naqty qa­damdy» oryndaýdy alǵa qoıdyq. Ekonomıkaǵa qosymsha serpin beretin «Nurly Jol» ınfraqurylymdyq damý baǵdarlamasyn iske asyryp jatyrmyz. Keleshekte osynyń barlyǵy halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa, ómir sapasyn kóte­rýge, básekege qabiletti bolýǵa jumys isteıdi dep senemin», dedi Elbasy.

Indýstrııalandyrý - jańa ekonomı­kalyq ahýaldaǵy bizdiń jumysymyzdyń basty baǵytynyń biri. Osydan 6 jyl buryn elimizdiń ındýstrııalyq-ınno­vatsııa­lyq damý baǵdarlamasy bastaý alǵan bo­la­tyn. Osy ýaqyt ishinde ónerkásiptiń óńdeý sektorynda myń­nan astam kásip­oryn iske qosyldy. Qazaq­standa buǵan deıin óndirilmegen 500-ge jýyq múlde jańa ónim túrleri shyǵaryla bastady, 200 myńnan astam jańa jumys orny ashyldy.

Indýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń basty nátıjeleriniń biri - óńdeýshi sala­lardyń oza damýy boldy.

«Ósim qarqyny boıynsha óńdeý ónerkásibi taý-ken óndirý sektoryn 1,4 ese basyp ozady. Osylaısha ekono­mı­ka­myzdyń qurylymy jaqsarýda. Qazaq­stannyń óńdeý ónerkásibi oń nátı­jeler kórsetýin jalǵastyryp otyr», de­di Nursultan Nazarbaev.

Prezıdenttiń aıtýynsha, Keńes Odaǵy kezinde Qazaqstan shıkizat jetkizýshiniń rólin ǵana atqaryp keldi. Mashına men qurylys salasy jáne óńdeýshi sala damytylmady.

«Bizdiń qazirgi jumysymyzdy úlken tóńkeris dep baǵalaýǵa bolady. Indýs­trııalandyrý degen osydan bastalady. Óńdeýshi ónerkásipti ındýstrııalandy­rý nege sonsha qıyn boldy? Sebebi, biz­de onyń negizi joq edi. Endi mine, ósý qar­qyny boıynsha óńdeýshi ónerkásip taý-ken ónerkásibi salasyn basyp ozyp otyr. Biz úshin eń qıynǵa soqqany óńdeýshi ónerkásip salasyn ındýstrııalandyryp, jańa óndirister ashý boldy. Eshteńe de ońaılyqpen kelmeıdi. Búgingi qosylyp jatqan zaýyttar - osy úshin tókken ter­diń jemisi», dedi N.Nazarbaev.

Eksportqa basymdyq

Memleket basshysy ındýstrııa­lan­dyrýdyń ekinshi besjyldyǵyn iske asy­rý­dyń bastapqy kezeńi eldiń ishki óndi­risi men qazaqstandyqtardyń ál-aý­qa­tynan kórinetin álemdik ekonomı­kada­ǵy túıtkilderdiń kóbeıýi kezeńimen sáıkes kelgenin atap ótti. Bul proble­ma, árıne, Qazaqstandy syrt aınalyp ótken joq. Bul bizdiń óndiris pen qazaq­stan­dyqtardyń áleýetine áser etti. Aldy­myzdan shyqqan jańa problemalar ın­dýstrııalandyrý baǵdarlamasyna biraz túzetý engizýdi talap etedi. Osy máse­lelerge toqtalyp ótken Elbasy Úkimetke eksportqa nazar salýdy tapsyrdy.

«Barshamyz kórip otyrǵandaı, el ekonomıkasy taýarlarymyzǵa degen suranys pen baǵanyń tómendeýi arqyly kórinis tapqan zor syrtqy qysymdy sezinýde. Eldegi ekonomıkalyq belsendilik kóp jaǵdaıda aýqymdy memlekettik ınves­tıtsııalar arqyly qoldaý taýyp otyr. Sondyqtan qazirgi kezde ekonomıka ósiminiń jańa kózderin qalyptastyrý qajet. Osyǵan baılanysty, aldaǵy jyldary ekonomıkanyń kúsh-qýatyn eksportqa baǵyttalǵan birneshe basym salalarǵa shoǵyrlandyrý kerek. Mysaly, olar ónerkásip salasynda azyq-túlik ónimderi óndirisi, metallýrgııa, mashına jasaý, agrohımııa jáne munaı hımııasy óndirisi bolýy tıis. Qyzmet kórsetý salasynda kólik jáne logıstıka, densaýlyq saqtaý, bilim berý, ınjenerlik-tehnıkalyq qyzmetter jáne týrızmge nazar aýdarý kerek. 2025 jyly shıkizattyq emes eksportty 2015 jylmen salystyrǵanda 2 ese arttyrýǵa qol jetkizý qajet», dedi N.Nazarbaev.

«Ekinshiden. Ózimiz kórip otyrǵandaı, álemdegi rynoktardyń jaǵdaıy kúrt ózgerip ketýi múmkin. Bolashaqta qandaı qubylystar bolatynyn bilmeımiz. Biraq suranysy turaqty artyp otyrǵan salalar da bar. Bul eń aldymen azyq-túlik rynogy. Sondyqtan, azyq-túlik salasyndaǵy jobalardyń memlekettik qoldaýmen qamtylý aıasyn keńeıtýdi tapsyramyn. Bul baǵytta zor múmkindigimiz bar», dedi Memleket basshysy. ıAǵnı, tamaq ónerkásibi salasyndaǵy jobalardy memlekettik qoldaý sharalarymen qamtýdyń aıasyn keńeıtý qajet.

 Bizge keregi - san emes, sapa

Budan ári Memleket basshysy jaqsy nátıjeler bolǵanyna qaramastan, ındýs­trııalandyrý úderisinde kemshilikter de bar ekenin aıtty.

Úshinshiden, bizdiń maqsat - óner­ká­siptik óndiristerdi kóptep qura berý emes. Negizgi nazardy jobalardyń sapasy men ómirsheńdigine aýdarǵan jón. Sondyqtan, qazirgi besjyldyqta jobalardy irikteý jáne memlekettik qoldaý sharalaryn kórsetý olardyń básekege qabilettiligi men eksporttyq áleýetin eskere otyryp qana júzege asyrylýǵa tıis.

Tórtinshiden, Dúnıejúzilik saýda uıymyna  múshe bolýyna oraı elimiz úshin ashylǵan jańa múmkindikterdi paıdalaný kerek. Osyǵan baılanysty Elbasy  Úkimetke qazaqstandyq taýarlar men qyzmetterdiń syrtqy rynoktarǵa shyǵýyn qoldaý jónindegi sharalardy ázirleýdi tapsyrdy. Bul Úkimettiń ǵana emes,  oblys, qala, aýdan ákimderiniń de mindeti ekendigin qadap aıtty. Árbir ákim óz óńiriniń taýaryn sata bilý kerek. Al bizdiń ákimder ózine kórshi jatqan oblys­tarmen jumys isteýdi de áli úırene almaı júr dep synǵa aldy Elbasy.

«Byltyrdan beri Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymynyń múshesi atandy. Ony umyta bastaǵanǵa uqsaımyz. Al bul degenimiz  Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshe 160 eldiń úlken rynogyna esik ashyldy degen sóz. Ásirese, kórshiles elderdiń rynogy. Osy elderdiń barlyǵy biz úshin endi ashyq. Taýar tasý úshin eń jaqsy jaǵdaı jasadyq. Endi biz osy rynokty qalaı «jaýlap alamyz» degen máselege nazar aýdarýymyz kerek», dedi Memleket basshysy.

 «Bilim ekonomıkasyna» betburys

Elbasy besinshi másele retinde bilim ekonomıkasyna qaraı betburys jasaý qajettigine nazar aýdartty. Qazirgi zamanǵy sarapshylardyń kópshiliginiń baǵalaýy boıynsha, álem ózgergen jáne jańa jaǵdaıda ómir súrip jatyr. Bul kezde «resýrstar ekonomıkasynyń» ornyna «bilim ekonomıkasy» keletinin eskerý jón ekendigin aıtty.

«Birinshi orynǵa jańashyl jáne ónimdiligi joǵary jeke bıznes shyǵyp otyr. Qazir álemde tehnologııalardyń damýy arqasynda zattar ınterneti, nano jáne bıotehnologııalar, jańa materıaldar jáne taǵy basqa jańa múmkindikterge jol ashylýda. Boljam boıynsha, bolashaqta jańa tehnologııalar ǵana 30-dan 70 paıyzǵa deıingi ІJÓ ósimin qamtamasyz etetin bolady. Eger biz jańa tehnologııalarmen jáne ınnovatsııalarmen aınalyspaıtyn bolsaq, básekelestikte tabysty bolmaımyz. Sondyqtan, 2014-2015 jyldardyń ózinde ǵana ǵylymı-zertteý jáne tájirıbe-konstrýktorlyq jumystary 142 mıllıard teńgege qarjylandyryldy. Álemdik tájirıbe joǵary oqý oryndary ǵalymdar ǵana emes, stýdentter arqyly da ázirlenetin ınnovatsııalyq sheshimder ortalyǵyn qalyptastyrýshy bolyp tabylatynyn kórsetip otyr», dedi.

Elbasy osyǵan baılanysty ýnıversıtetter janynan ınnovatsııalar ortalyǵyn qurý jumystaryn jandandyrý mindetin qoıdy, olarda qazirgi zaman talaptaryna saı keletin kadrlar daıarlanýǵa tıis.

Memleket basshysy ındýstrııalandyrý baǵdarlamasyn odan ári júzege asyrý josparyn tolyqtyrýǵa qosar taǵy birqatar usynystaryn aıtty.

«Bizdiń qyzmetimizdiń basty maqsaty - halyqty laıyqty tabys deńgeıimen qamtamasyz ete alatyn jemisti túrdegi jumyspen qamtý isi. Bul úshin bizge birqatar mindetterdi oryndaý kerek, sonyń ishinde jappaı kásipkerlikti damytý baǵytyndaǵy jumysty jalǵastyrý qajet. Halyqqa óz isin ashý úshin múmkindik berý kerek. Ásirese, aýyl halqyna. Sonyń ishinde, ásirese, jastarǵa. Óz isin ashý úshin halyqtyń bastapqy kapıtal alýyna múmkindik jasap, shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý kerek. Umytyp qalmasańyzdar, kezinde biz «100 bıznes-joba» atty kitap shyǵarǵan edik. Sizderdiń barlyqtaryńyz sol kitapty alǵansyzdar. Árbir aýylda, árbir aýdanda qandaı óndiris ashýǵa bolatynyn jazyp, syzyp kórsetken kitap bolatyn. Umytyp qaldyńyzdar ma? Qazir sol kitapty shań basyp jatqan shyǵar... Alyńyzdar da, shańyn qaǵyńyzdar. Aýyl, aýdan, oblys, qalada jaýapty adam taýyp, sol kitapty qushaqtap, aýylǵa kelip, aýyldaǵy halyqqa bıznes ashýdyń joldaryn úıretý mańyzdy», dedi N.Nazarbaev.

Eske salsaq, 2013 jylǵy telekópir barysynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev shaǵyn kásipkerlikti qoldaý maqsatynda árbir qazaqstandyqtarǵa paıdasy tıetin, shaǵyn kásipkerlik týraly 100 mysaldy qamtıtyn kitap shyǵarýdy tapsyrǵan bolatyn. Bir jyldan keıin, ıaǵnı, 2014 jyly «Damý» kásipkerlikti damytý qory múddeli taraptarmen birge «Shaǵyn kásipkerlikke arnalǵan 100 jańa joba» atty kitap shyǵardy.

 Agroónerkásipke - aıryqsha nazar

Elbasy Agroónerkásip keshenine aıryqsha nazar aýdarǵan jón ekendigin basa aıtty. Búginde ol negizinen halyqtyń jeke úı sharýashylyǵynan turady. Óndiris kólemi az bolǵandyqtan, olardyń saqtaýǵa, óńdeýge jáne ónimdi ótkizýge múmkindikteri joq. Olardyń ónimderin óńdeý jáne ótkizýdi qamtamasyz etý úshin osyndaı sharýashylyqtardyń kooperatsııasyn jedeldetip damytý qajet. Bul rette Elbasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asqar Myrzahmetovke zor jaýapkershilik júkteletinin basa aıtty. Qazaqstan Prezıdenti halyq tabysynyń ósimin barlyq memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrýdaǵy negizgi basymdyq retinde qarastyrý qajettigine aıryqsha nazar aýdardy.

«Qymbat ımporttyq taýarlardy otandyq ónimdermen almastyrý kerek. Úkimet pen Ulttyq bank halyqtyń tabysyna tikeleı áser etetin ınflıatsııa deńgeıin tómendetýdiń qamtamasyz etilýin qadaǵalaýy qajet», dedi Memleket basshysy.

Nursultan Nazarbaev jerdi sýarý jáne ırrıgatsııa júıesin qalpyna keltirýdiń keshendi júıesin ázirleý qajettigine toqtalyp, bes jylda 600 myń gektardan astam sýarmaly jerdi iske jaratýǵa bolatynyn atap ótti.

Halyq qoljetimdi baspanamen qamtylady

Prezıdenttiń aıtýynsha, taǵy bir mańyzdy mindet - taıaý 15 jylda 1,5 mıllıon otbasyn qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý.

«Bul rette qarjylandyrý «Turǵyn úı qurylys-jınaq banki» men Qazaq­stan­dyq ıpotekalyq kompanııa arqyly júrgi­zilýge tıis. Barlyq qarajatty shoǵyr­landyryp, arnaýly shart jasalatyn ekinshi deńgeıli bankter arqyly baǵyt­taý kerek. Memleket ózine tek baqy­laý mindetin qaldyrýy qajet. Sony­men qatar, bolashaqta jumys kúshi qozǵaly­synyń mobıldiligin qamtamasyz etý úshin satyp alý quqyǵynsyz jaldamaly baspana bergen jón», dedi Memleket basshysy.

«Keshe Germanııa tehnologııasymen salynǵan elordadaǵy biregeı turǵyn úı qurylysy kombınatynda boldym. Jarty jylda 9 qabatty úı salynady. Barlyǵyn ózderi jasaıdy. Tipti, qabyrǵada turǵan rozetka oımaǵyna deıin solardyń moı­nynda. Úıge qajetti zattardyń barly­ǵy sol kombınattan shyǵarylady. Son­dyq­tan arzan ári jyldam úıler salý úshin osyndaı kombınattardyń sanyn kóbeı­týimiz qajet. Degenmen, barlyǵyn aqylǵa salyp, oılastyrǵan jón. Bul jumys «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» arqyly júrgizilýi tıis», dedi N.Nazarbaev

Sondaı-aq, Nursultan Nazarbaev barlyq azamattardy tehnıkalyq bilim­men tegin qamtamasyz etý jaıyn qaıta qoz­ǵady.

«Men barlyǵy úshin tegin tehnıkalyq bilim kelesi jyldyń basynan bastalatyndyǵyn aıtyp, jarııa etken bolatynmyn. Jyl saıyn 21 myń mektep túlegi eńbek naryǵyna biliktiligi bolmaı shyǵady. Mektep bitirgennen keıin biri anda, biri mynda oqýǵa túsedi. Qalǵan 21 myń jas eńbek naryǵyna eshqandaı kásip ıgermeı shyǵyp otyrady. Mine, osy 21 myń jasty anyqtap, olarǵa alǵashqy tegin bilim berý qajet. Jas adamǵa, óz azamatyna - memlekettiń syıy bul. Ómir boıy esinde saqtap ótsin», dedi Prezıdent.

 Erteńgi kúnge senimdi bolýymyz kerek

Memleket basshysy ınvestıtsııanyń makroekonomıkalyq turaqtylyǵy men ósimi úshin jaǵdaı týǵyzý jónindegi qoıylǵan buǵan deıingi mindetterdi eske saldy. «Úkimet pen Ulttyq bank ekinshi deńgeıli bankterdiń shaǵyn jáne orta bıznesti qarjylandyrýyna basymdyq bere otyryp, ekonomıkany nesıelendirý kólemin qalypqa keltirýi jóninde sharalar qabyldaýy tıis.

«Halyqtyń tabysyn ósirýge basym­dyq bere otyryp, Úkimet qoldanystaǵy baǵdar­lamalarǵa, sonyń ishinde ındýs­trııalyq baǵdarlamaǵa ózgerister engizýi kerek. Úkimet pen Ulttyq bankke, bar­lyq tıisti organdarǵa birinshi qyr­kúıekke deıin men aıtqan barlyq máse­lelerdi saraptap, qajet qarajat somasyn anyqtaýdy tapsyramyn. Al bizde aqsha bar. Bul qarajat naryq konıýnk­týrasynyń ózgerýi, túrli salalardaǵy únemdeý nátıjesinde paıda boldy. Osy qarajatty ońtaıly bólip, men aıtqan maqsattarǵa baǵyttaý kerek. Bul máseleni Parlamentte talqylap, depýtattardyń qoldaýyn alǵannan keıin, jumysty bas­taımyz», dedi Prezıdent. Úkimetke qol­danystaǵy baǵdarlamalardy, sonyń ishinde ındýstrııalyq baǵdarlamany búgin júktelgen mindetterdi eskere otyryp qaıta jańartýdy tapsyrdy. Bul 1 qyr­kúıekke deıin qarastyrylyp, ol bıýd­jette eskerilýi tıis.

Memleket basshysy atap ótkendeı, qazirgi ýaqyttaǵy basty maqsat - daǵdarystan aman-esen shyǵyp, halyqtyń ál-ahýalyn tómendetpeı, kerisinshe tabysyn joǵarylatý.

«Meniń nelikten ındýstrııalandyrý men shaǵyn jáne orta bıznesti belsendi qoldap otyrǵanym túsinikti bolar. Bul jumystyń túpki maqsaty - osy arqyly mynaý daǵdarystan aman-esen shyǵyp, halyqtyń ál-ahýalyn tómendetpeı, kerisinshe tabysyn joǵarylatýǵa jaǵdaı jasaý. Keshegi BUU-nyń 193 memleketi qoldap, tarıhy úlken elderdiń aldyna shyǵyp, BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes músheligine saılanǵanymyz Qazaqstanǵa berilgen baǵa dep bilemiz. Biz beıbitshilikti jaqtap júrgen elmiz. Bizdiń elderdi tabystyrý máselesine qatysýymyz, ekonomıkamyzdyń ósýi, ıntegratsııaǵa jaqyndyǵymyz - osynyń bári eskerilip otyryp sheshiletin másele bul. Bul jeńis - el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyndaǵy taǵy bir úlken tabysymyz», dedi N.Nazarbaev.

Prezıdent belgilengen mindetterdi iske asyrý ındýstrııalyq baǵdarlamaǵa jańa serpin beretinine senim bildirdi.

«Ár qazaqstandyqtyń erteńgi kúnge senimdi bolǵanyn qalaımyn. Senimdi bolý úshin elimiz, ekonomıkamyz turaqty bolýy kerek. Ár talpynǵan azamattyń jumysy bolýy qajet, otbasyn asyraýy úshin tabysy bolýy kerek. Osyǵan biz kómektesýimiz qajet. Kómekteskende, bekerge beretin memlekettiń qarajaty joq. Ózbekte «Beker otyrǵansha, beker jumys iste» degen maqal bar. «Qazaq jalqaý» degen áńgimeden qutylý kerek bizge. Qazaqtyń bári jumys istemese, elimizdiń bolashaǵy múshkil bolady. Qazaqstanda ár adamnyń jumys taýyp, ózin asyrap, turmysyn túzetýge barlyq jaǵdaı bar. Barlyq oblystar, mınıstrlikter birigip, osy sharýany jasasaq, ol maqsatqa jetemiz», dep túıindedi Elbasy.

Memleket basshysy júrgizilip jatqan barlyq reformalar elimizdiń damýy úshin jańa sapaly jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.

Nurbaı ELMURATOV,

Nurlybek DOSYBAI,

Dınara BІTІKOVA,

 

 

Сейчас читают
telegram