Imantaý-Shalqar kýrorttyq aýmaǵy: qalaı jetýge bolady, demalys quny qansha
Demalys aımaǵynyń ereksheligi
Qyzyljar óńiriniń maqtanyshy, ásem tabıǵaty Úkili Ybyraı, Aqan, Birjan sekildi sal-serilerdiń án-jyryna arqaý bolǵan Imantaý-Shalqar aımaǵy Aıyrtaý aýdanynda ornalasqan. Bul jerdiń 60% ormandy alqap alyp jatyr. Mundaǵy Imantaý men Saýmalkól aıdyndarynyń sýy tuşy bolsa, Shalqar kóli óziniń sýymen áıgili. Tuzdy, mıneraldy bolyp keletin sýynyń quramy Qara teńizdikimen para-par. Ońtústik jaǵalaýy shıpaly balshyqtan turady. Sondyqtan bul kólge demalýmen qatar em alý úshin keletinder de jeterlik.
SQO kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, byltyr bul demalys aımaǵynda 62,5 myń adam demalǵan. Sońǵy jyldary saıahatshylar qatary artyp keledi. Oǵan bir sebep - Şýche-Býrabaı kýrorttyq aımaǵyna uqsastyǵyna qaramastan, Imantaý-Shalqar kýrorttyq aımaǵy tabıǵaty taza jáne demalýshylar az.
Shalqar, Imantaý kólderiniń mańynda maýsymnan tamyzǵa deıingi kezeńde óte jaqsy demalýǵa bolady.
Qalaı jetýge bolady?
Týrızmdi damytý jáne lıtsenzııalaý bóliminiń málimetinshe, Imantaý-Shalqar kýrorttyq aımaǵyna Petropavldan kúndelikti «Petropavl-Imantaý» marshrýttyq avtobýsymen jetýge bolady, bılet quny 2200 teńge, saǵat 7.00-7.20-da jóneltiledi. Al Imantaý aýylyna saǵat 9.00-9.20-da keledi.
«Qaraǵandy-Qostanaı» elektr poıyzy kúndelikti Saýmalkól stantsııasyna saǵat 23.00-de keledi, platskartqa bılet baǵasy 3899 teńge. Al ertesine osy poıyz Saýmalkól stantsııasyna saǵat 8.20-da keledi.
«Pavlodar-Presnegorkovskaıa» elektr poıyzy Saýmalkól stantsııasynan jup kúnderi saǵat 16.15-te jóneltiledi, platskartqa bılet baǵasy 4072 teńge. Presnegorkovskaıa elektr poıyzy taq kúnderi Saýmalkól stantsııasyna saǵat 04.57-de keledi, platskartqa bılet baǵasy 4072 teńge.
Jazǵy kezeńde «Astana-Saýmalkól» elektr poıyzy júredi.
«Aqtaý-Kókshetaý» avıareısi bar, bılet baǵasy ushýdy brondaý kúnine jáne ushaqta otyrý klasyna baılanysty. Kókshetaý qalasyna ushyp kelý ýaqyty saǵat 13.00-de.
«Shymkent-Kókshetaý» avıareısi bar, munda da bılet baǵasy ushýdy brondaý kúnine jáne ushaqqa otyrý klasyna baılanysty, Kókshetaý qalasyna saǵat 19.00-de qonady.
«Almaty-Kókshetaý» avıareısi saǵat 11.55-te Kókshetaýǵa ushyp keledi.
Sondaı-aq, Aıyrtaý aýdanyna ádette vokzal mańyndaǵy avtoturaqta turatyn reıstik avtobýstarmen nemese taksımen jetýge bolady. Mundaı sapardyń quny Kókshetaý qalasynan 3000 teńge, Petropavldan 4000 teńgeni quraıdy.
Demalys aımaqtaryna jetý úshin Saýmalkól aýylynyń taksı qyzmetterin paıdalanýǵa bolady. Jol júrýdiń ortasha quny baratyn jerine baılanysty shamamen 2500 teńge.
Aıyrtaý aýdanynda qandaı qyzyqty nysandar bar?
Aıyrtaý aýdany tabıǵı, tarıhı, arheologııalyq muraǵa baı. Munda dúnıejúzine tanymal «Botaı» qonysy, Qarasaı jáne Aǵyntaı batyrlardyń memorıaldyq kesheni, Shoqan Ýálıhanovtyń ájesi - Aıǵanymnyń mýzeı-úı-jaıy ornalasqan. Sondaı-aq osy aýdanda elimizdegi eń kóne dendropark ornalasqan. Árqaısysyna qysqasha jeke toqtalsaq.
Ejelgi tarıhty unatatyndar neolıt dáýirindegi taıpalardyń mádenıetimen tanysa alady. «Botaı» arheologııalyq eskertkishi arqyly ǵalymdar adamzattyń jylqyny alǵash ret osy óńirde qolǵa úıretkenin dáleldedi. Ony eýropalyq ǵalymdar da rastady. Jalpy arheologtardyń kóp jyldyq qajyrly eńbegi kóptegen ǵalymdardyń ejelgi álemniń damýy týraly túsinigin ózgertti. Botaı qonysynda barlyǵy 60 turǵyn úı zertteldi, 200 myńnan astam arheologııalyq zat, 10 tonnadan astam jylqy jáne basqa janýarlardyń súıegi tabyldy.
Saıahatshylar Qarasaı men Aǵyntaı batyrlardyń tarıhı memorıaldyq keshenine at basyn bura alady. Mádenıet aýylynyń mańynda ornalasqan eskertkish bıik tóbede tur. Shapyrashty men Arǵyn rýynan shyqqan qos batyr 200-den astam shaıqasqa qatysyp, 48 jyl boıy qazaq handyǵyn elimiz ben jerimizge kóz alartqan basqynshylardan qorǵaǵan eken. Batyrlarǵa arnalǵan kesene erlik, birlik pen dostyqtyń sımvolyna aınaldy. Shoqynyń ústine eki dýlyǵa túrinde qyzyl kirpishten salynǵan keshen anadaıdan menmundalaıdy.
Al aýdan ortalyǵynan 40 km qashyqtyqta ornalasqan Syrymbet aýylynda kórnekti ǵalym, saıahatshy, etnograf Shoqan Ýálıhanovtyń mýzeıi ornalasqan. Sondaı-aq munda Shoqannyń balalyq shaǵy ótken Aıǵanym qonysyn tamashalaýǵa bolady. Munda kelgen adam XIX ǵasyrǵa túskendeı áser alady, sol ýaqyttyń kóńil-kúıin sezinedi.
Aıǵanym qonysy HІH ǵasyrdyń basynda orys patshasynyń arnaıy qarajat bólýimen turǵyzylǵan. Qystaq tabıǵaty ásem jerde - taýdyń jıeginde, úlken kóldiń mańynda boı kóteredi.
Shoqannyń qoljazbalary men zattary osy Aıǵanym qonysynda saqtaýly, qazir munda 8 myńǵa jýyq jádiger bar. Olardyń ishinde hanym qoldanǵan ydys-aıaqtar, ılengen aıý terisi, sandyqtar, Shoqannyń zattary sekildi qundy jádigerler bar.
Tabıǵı eskertkish – 124 jyldyq tarıhy bar dendrobaq ta osy Aıyrtaý aýdanynda ornalasqan. Onyń negizin Reseıden qonys aýdarǵan polkovnık Hranovskıı degen kisi qalaǵan. Qazir munda sırek kezdesetin aǵashtar men butalardyń 30-dan astam túri bar. Olardyń ishinde balqaraǵaı, shegirshin, maı qaraǵaı, barbarıs, kógildir shyrsha bar.
Kýrorttyq aımaqta demalý quny qansha?
Imantaý jáne Shalqar kólderiniń jaǵalaýynda maýsymdyq úlgidegi kóptegen demalys bazasy ornalasqan. SQO kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, demalys aımaǵynda 42 týrızm nysany jumys isteıdi. Jyl saıyn olardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy jańartylyp, usynylatyn qyzmetter sany keńeıip keledi.
Demalys bazalary bergen aqparatqa súıensek, demalys aımaqtarynda bir kúnge bir adamǵa 2,5 myńnan 10 myń teńgege deıin jatyn oryn tabýǵa bolady.
Máselen, eń bıýdjettik nusqa – «Turpan-1,2» demalys bazalary, ol sizge 2,5 myń teńgege kól jaǵasynda turý, monsha, demalýǵa arnalǵan besedka jáne sport alańyn usyna alady.
Ári qaraı, «Gornıak» demalys aımaǵynda baǵa 3 myń teńgeden bastalady.
«Qara lagýna» demalys bazasynda da 3 myń teńgege turýǵa bolady. Munda saýna, saýda orny, jazǵy kafe, sport alańdary men besedka jumys isteıdi.
«Arman» demalys aımaǵynda baǵa 5 myń teńgeden bastalady. Munda demalýshylar monshaǵa túse alady, batýttar, katamarandar, voleıbol alańy, kıiz úı, besedkalar, pırs bar.
Jaıly demalysty unatatyndar úshin «Izýmrýdnoe» demalys ortalyǵy bar: 6 oryndyq 4 bólmesi bar 2 qabatty ǵımarat, 8 oryndyq 2 qabatty úı, 4 oryndyq 3 úı, kafe-qonaq úıi bar.
Úıler gaz plıtasymen, tońazytqyshtarmen, teledıdarmen, ydys-aıaqpen jabdyqtalǵan. Demalýshylar ózdiginen tamaq ázirleı alady. Balqaraǵaı bóshkesi-vanna, 2 monsha, gıdroskýterler bar. Qysta aeroshana, shańǵy, konkı tebýge bolady.
«Qazyǵurt» demalys aımaǵy tońazytqyshtarmen, sháınektermen, elektr plıtalarymen, mıkrotolqyndy peshtermen, as úı jıhazymen jabdyqtalǵan zamanaýı qonaq úılerdi usynady.
