Hırosıma qalasyna atom bombasy tastalǵanyna - 74 jyl
Mine, 74 jyl boıy bul kúndi qaıǵy-qasiret kúni retinde eske alady. ıAdrolyq synaqtyń qaıǵysyn bastan keshken qazaqstandyqtar úshin Japonııa halqynyń bastan ótkergen qaıǵy-qasireti tanys jaǵdaı.
Semeı synaq polıgonynda da 1949-1989 jyldar aralyǵynda 450-den astam ıadrolyq jarylys boldy, olardan mıllıonnan astam adam zardap shekti.
1991 jyldyń 29 tamyzynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaev óz Jarlyǵymen polıgondy túpkilikti japty. Osy jyldar ishinde Qazaqstan burynǵy Semeı polıgonynda ıadrolyq qarýdy synaqtan ótkizýdiń zardaptaryn joıý jóninde is-sharalar qabyldady. Sondaı-aq, osy zardaptardy joıýda Qazaqstan halqyna kórsetken kómegi úshin japon halqyna shyn júrekten alǵys aıtamyz.
Hırosıma men Semeı qalalary ıadrolyq qaterge qarsy kúrestiń sımvolyna aınaldy. Qazaqstan Japonııamen jáne álemdik qoǵamdastyqtyń basqa da múshelerimen birlesip, adamzatty ıadrolyq qarýdan bas tartýǵa jáne ony taratpaý rejımin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan saıasatty dáıekti jáne belsendi túrde júrgizip keledi.
Qazaqstannyń bastamasymen 2009 jyly 29 tamyzdy ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq is-qımyl kúni dep jarııalaý týraly BUU Bas Assambleıasynyń qarary qabyldandy. Osy qarardyń maqsattaryna sáıkes Qazaqstanda jáne álemniń kóptegen elderinde ıadrolyq synaqtardyń zardaptary týraly álemge eskertý retinde baǵyttalǵan jáne bolashaqta olardy qoldanbaýǵa shaqyrý týraly konferentsııalar, semınarlar, kórmeler jáne basqa da is-sharalar ótkizildi.
2015 jyly Hırosıma jáne Nagasakı atom bombasynyń tastalýynyń 70 jyldyǵyna oraı Elbasy bastamasymen BUU Bas Assambleıasynyń ıAdrolyq qarýdan azat álem qurýdyń jalpyǵa ortaq deklaratsııasy týraly qarary qabyldandy. Atalǵan bastama BUU múshe memleketteriniń kópshiligimen qoldaý taýyp, ıadrolyq qarýǵa tyıym salý boıynsha halyqaralyq zańdy qujat qabyldaýda mańyzdy qadam boldy.
2017-2018 jyldar Qazaqstannyń syrtqy saıasatyn damytýdyń sharyqtaý kezeńderiniń biri – elimiz BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi retinde óz qyzmetin atqardy. Osy jaýapty qyzmet kezinde Qazaqstannyń mańyzdy basymdylyǵy retinde ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qarýsyzdaný bastamasyn jáne Nur-Sultan qalasynda kezekti ret ótken ıAdrolyq qarýdy taratpaý sharty (ıAQTSh) boıynsha ýaǵdalastyqtardy júzege asyrý jumystaryn atap ótýge bolady.
Qazaqstannyń taǵy bir erekshe bastamasy «ATOM» jobasy bolyp tabylady. Atalǵan joba aıasynda ıAdrolyq qarýǵa qarsy áreket etetin kez kelgen adamdardy ıadrolyq synaqtardan birjola bas tartýǵa shaqyra otyryp, álem basshylarynyń atalǵan jobaǵa onlaın-petıtsııa arqyly qol qoıý múmkindigin qarastyrdy.
2006 jyly Qazaqstan kórshi elderimen birlesip Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurdy. Aımaq qurý týraly shartqa qol qoıý aýmaǵynda 40 jyl boıy ıadrolyq synaqtar júrgizilgen Semeı qalasynda ótti.
Biz azamattyq qoǵamnyń ıadrolyq qarýsyzdaný men ony taratpaý rejımin nyǵaıtýdaǵy rólin joǵary baǵalaımyz jáne tek azamattyq qoǵamnyń, parlamentarııler men úkimetterdiń kúsh-jigerin biriktirip qana adamzatty ıadrolyq qarýdan arylýdyń ıgilikti maqsatyna qol jetkize alamyz. Biz tek álemdi ıadrolyq qarýdan tolyq aryltý arqyly ǵana Hırosıma tragedııasyn eshqashan jáne esh jerde qaıtalanbaıtynyna kepildik bere alatynyna senimdimiz.
Qazaqstan árdaıym ıadrolyq qarýsyz álem bastamalaryn ilgeriletetin jáne osy maqsatqa qol jetkizýge baǵyttalǵan halyqaralyq is-sharalar men bastamalarǵa belsendi qatysatyn bolady. Bul Qazaqstannyń syrtqy saıasatynyń negizgi basymdylyǵy bolyp tabylady.
