Halyqtyń kókeıindegi máselelerdi kótergen Joldaý
QazVac-qa ózge elderden de suranys bar
Pandemııa... Osy sózdi estigende jurtshylyq úrke de úreılene qaraıtyn boldy. Bul Qazaqstan halqynyń ǵana emes, koronavırýs indetinen zárezap bolǵan búkil álem jurtshylyǵynyń boıyn bılegen úreıge sebepker sóz desek te artyq aıtqandyq emes. Munyń da naqty sebebi bar sııaqty. Ony Qazaqstan Prezıdenti naqty atap, álemde koronavırýstyń jańa shtamdary shyǵýy múmkin ekenin, sarapshylar basqa da indetter paıda bolatynyn aıtyp jatqanyn eskertip otyr.
«Biz onyń qashan bolatynyn kútip, qarap otyra almaımyz. Osyndaı jaǵdaıda ómir súrip, ári qaraı damýǵa beıimdelýimiz kerek. Qazir «býsterlik vaktsınany» satyp alý óte mańyzdy. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynda tirkelgen vaktsınalardy tezirek satyp alý qajet. Sonymen birge, búkil densaýlyq saqtaý salasyn turaqty ekpe alý júıesine daıyndaǵan jón»,- dedi Memleket basshysy.
Iá, koronavırýspen kúreste Qazaqstan koronavırýsqa qarsy vaktsına jasap shyǵarǵan álemdegi sanaýly memlekettiń birine aınalyp otyr. Qazirdiń ózinde QazVac-tyń tıimdi ári qaýipsiz ekenine shák keltirmeıtin álemniń birqatar eli ony satyp alýǵa peıil tanytyp otyr. Jalpy, elimizdiń QazVac-tan basqa da vaktsınalardyń qory jetkilikti. ıAǵnı, turǵyndarǵa tańdaý jasaý múmkindigi berilgen. Qazirgi ýaqytta elimizde ekpe alýǵa asyqqan jurtshylyqtyń qatary kún saıyn artyp kele jatyr. Alaıda, máseleniń baıybyna barmaı baıbalam salǵan «antıvakserlerdiń» kesirinen keıbir azamattardyń boıynda vaktsınaǵa senimsizdik paıda bolǵany da jasyryn emes. Biraq, solardyń jelikpe sóziniń jetegine erip, vaktsına paıda bolǵannan keıin ǵana adamzat tarıhynda mıllıondaǵan jannyń ómirin jalmaǵan qaýipti dertterge tosqaýyl qoıylǵanyn esten shyǵaryp alatynymyz da bar.
«Olar ózderi bas tartyp qana qoımaı, halyqty keri úgitteýde. Sonyń kesirinen qanshama jurtty adastyrýda. Mundaı adamdar óziniń ǵana emes, ózgeniń ómiri úshin de jaýap beretinin túsinýge tıis. Sondyqtan, ekpe alýǵa qarsy úgittep júrgenderdiń jeteginde ketpegen jón», - dep eskertedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, medıtsına salasyna qomaqty qarjy quıyp, ony ınfraqurylymǵa, maman daıarlaýǵa jáne halyqty dári-dármekpen qamtamasyz etýge jumsaý qajet. Sonymen qatar farmatsevtıka ónerkásibine erekshe kóńil bólip, medıtsına ónimderin Zerthanalyq jáne tehnıkalyq synaqtan ótkizetin ortalyq qurý kerek. Búginde otandyq naryqtyń ne bári 17 paıyzyn ǵana quraıtyn dári-dármek pen medıtsınalyq qural-jabdyqtyń kólemi 2025 jyly 50 paıyzǵa jetkizilýi tıis. «Deni saý ult» jobasy aıasynda keminde 12 zerthana joǵary tehnologııalyq quraldarmen jabdyqtalýy tıis.
Bilimdi urpaq - kemel ulttyń kepili
Joǵaryda atalǵan koronavırýs indeti saldarynan elimizdiń barlyq mektep oqýshylary oqýdy qashyqtan oqyǵany belgili. Osy oraıda ulttyq telekommýnıkatsııa jelileri tıimdiliginiń tómen bolýy saldarynan elimizde oqýdy tastap ketken balalardyń qatary arta túsken. Osy máselege basa nazar aýdarǵan Memleket basshysy Úkimetke qashyqtan bilim berýge qajetti aqparattyq júıeniń sapasyn jaqsartýmen myqtap aınalysýdy tapsyrdy. Sondaı-aq halyqaralyq pándik olımpıadalarda oza shapqan oqýshylarǵa da barlyq jaǵdaı jasalýy tıistigin basa aıtty.
«Bıyl birneshe oqýshy halyqaralyq pán olımpıadalarynyń jeńimpazdary men júldegerleri atandy. Ondaı daryndy balalarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý qajet. Biz olarǵa joǵary oqý ornyna túsý úshin konkýrstan tys granttar beremiz. Bir rettik aqshalaı syıaqy da tóleımiz. Balalardyń ustazdaryn da moraldyq jáne materıaldyq turǵydan yntalandyrǵan jón. Turmysy tómen otbasynda ósip jatqan balalarǵa orta bilim berýdiń jalpyǵa mindetti standarty aıasynda qoldaý kórsetý aıryqsha mańyzdy», - dedi QR Prezıdenti.
Qasym-Jomart Toqaev muǵalimderdi qazirgideı 5 jylda emes, 3 jylda bir ret qaıta daıarlyqtan ótkizý kerektigin, bul rette, ustazdardyń kýrstan ótý úshin óz qaltasynan aqsha tóleýine jol berilmeıtinin atap ótti.
«Orta bilim berý júıesindegi ótkir problemanyń biri – mektepterdegi oryn tapshylyǵy. 225 myń oqýshyǵa oryn jetispeıdi. Shuǵyl shara qabyldamasaq, 2025 jylǵa qaraı oryn tapshylyǵy 1 mıllıonǵa jetedi. Men 2025 jylǵa deıin keminde 800 mektep salý týraly tapsyrma bergen bolatynmyn. Búgin onyń sanyn bir myńǵa jetkizýdi mindetteımin. Mektepterdi bıýdjet qarjysyna salýmen qatar, osy ózekti máseleni sheshýge jeke sektordy da tartqan jón. Tolyq bilim beretin aýyl mektepterin oqýshy sanyna qaraı qarjylandyrýǵa birtindep kóshe bastaýymyz kerek. Balalardy erte jastan mamandyqqa beıimdeý aıryqsha mańyzǵa ıe bolýda. Óskeleń urpaq óziniń bolashaq kásibin sanaly túrde tańdaı bilýge tıis», - dedi QR Prezıdenti.
Sý jáne energııa tapshylyǵyn joıý joly...
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, 2030 jylǵa qaraı álemde sý tapshylyǵynyń kólemi 40 paıyzǵa jetýi múmkin. Sondyqtan, jańa tehnologııalar men tsıfrlandyrý arqyly sýdy únemdeýge kóshýimiz kerek.
«Úkimet sý paıdalanýdy retteý jáne ony únemdeý tehnologııasyn engizý jumysyn yntalandyrý úshin naqty sheshimder ázirleýge tıis. Sý nysandarynyń ekojúıesin saqtap, ony únemdi paıdalaný úshin asa mańyzdy 120 kanaldy qaıta jańǵyrtýǵa kirisemiz. Aqmola, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda, Túrkistan oblystarynda jańadan 9 sý qoımasy salynady. Bul – aýqymdy joba. Biraq, bizdiń qolymyzda qajetti resýrstyń bári bar»,- dedi QR Prezıdenti.
Joldaýda Atyraý jáne Mańǵystaý oblystarynyń aýdandaryn aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin «Astrahan-Mańǵystaý» magıstraldy sý qubyry jańǵyrtylatyny jáne Kendirli kentinde sý tuşytatyn jańa zaýyt salynatyny da aıtyldy.
Memleket basshysy Qazaqstanda 2030 jylǵa qaraı elektr qýatynyń tapshylyǵy paıda bolatyndyǵyn, álemdik tájirıbede munyń eń ońtaıly sheshimi beıbit atom ekenin de basa aıtty.
«Bul – kúrdeli másele. Sondyqtan qaýesetke senip, emotsııaǵa berilmeı, ony barynsha tıimdi sheshýimiz kerek. Úkimet pen «Samuryq-Qazyna» bir jyldyń ishinde Qazaqstanda qaýipsiz ári ekologııalyq taza atom energetıkasyn damytý múmkindigin zertteýge tıis. Bul máselege ınjenerlik salany damytý jáne atom salasyndaǵy bilikti ınjener mamandardyń jańa býynyn qalyptastyrý múmkindigi turǵysynan da qaraý qajet»,- dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Qazaqstanda qazaq tili ǵana memlekettik til
«Biz qashanda alaýyzdyqqa qarsy tura bilgen elmiz. Adamdy tiline, ultyna, násiline qarap kemsitýge, bireýdiń namysyna tııýge jol bermeımiz, zań boıynsha jaýapqa tartamyz. Konstıtýtsııaǵa qaıshy mundaı jaýapsyz qadamdar elimizdiń negizgi múddelerine zııan keltiredi. Qazaq tilin damytý memlekettik saıasattyń basym baǵytynyń biri bolyp qala beredi. Bul salada aıtarlyqtaı nátıje bar. Qazaq tili, shyn máninde, bilim men ǵylymnyń, mádenıet pen is júrgizýdiń tiline aınalýda», - dedi Memleket basshysy.
QR Prezıdenti memlekettik tildi qoldaný aıasy keńeıip kele jatqanyn, bul – zańdy qubylys, ómirdiń basty úrdisi ekendigin basa aıtty.
«Sondyqtan, qazaq tiliniń órisi tym shektelip bara jatyr deýge negiz joq. Ata zań boıynsha Qazaqstanda bir ǵana memlekettik til bar. Bul – qazaq tili. Orys tili resmı til mártebesine ıe. Bizdiń zańnamaǵa sáıkes, onyń qoldanylýyn shekteýge bolmaıdy. Bolashaǵyn Otanymyzben baılanystyratyn árbir azamat qazaq tilin úırenýge den qoıýǵa tıis. Bul otanshyldyqtyń basty belgisi deýge bolady. Jastarymyz ózge tilderdi, sonyń ishinde orys tilin jetik meńgerse, budan esh utylmaıdy. Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy shekara – álemdegi eń uzyn shekara. Orys tili – Birikken Ulttar Uıymyndaǵy resmı alty tildiń biri. Sondyqtan, bul máselege parasattylyqpen qaraýymyz qajet»,- dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent bastamalary
Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Prezıdent Joldaýynda 5 bastama kóterdi. Onyń birinshisi 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqyny qazirgi 42,5 myń teńgeden 60 myń teńgege deıin kóterý týraly sheshimdi qamtıdy. Bul shara bir mıllıonnan astam adamǵa tikeleı, al búkil eńbekkerlerge janama áser etedi. Al ekinshi bastamaǵa sáıkes, jaldamaly jumysshylarynyń eńbekaqysyn kóbeıtken jumys berýshilerge rettelmeli satyp alý júıesi aıasynda jeńildikter beriledi. Sondaı-aq, olarǵa memleket tarapynan belsendi qoldaý kórsetiletin bolady. Úshinshi bastama aıasynda mıkro jáne shaǵyn kásipkerlik salasynda jumys isteıtin bıznes úshin eńbekaqy tóleý qoryna túsetin jıyntyq salmaq 34 paıyzdan 25 paıyzǵa tómendetiledi.
«Tórtinshi bastama. 2020 jyldan bastap 600 myńnan astam pedagog pen dárigerdiń, áleýmettik sala qyzmetkeriniń jalaqysy ósti. Biraq, bıýdjetten qarjylanatyn ózge sala azamattary budan tys qaldy. Bular – mádenıet qyzmetkerleri, muraǵatshylar, kitaphanashylar, tehnıkalyq qyzmetkerler, qoryqshylar, kólik júrgizýshiler jáne basqalar. Sondyqtan 2022 jyldan 2025 jylǵa deıin memleket osy sanattaǵy azamattyq qyzmetkerlerdiń jalaqysyn jyl saıyn orta eseppen 20 paıyzǵa ósiretin bolady. Tutastaı alǵanda, taǵy 600 myń otandasymyz bul bastamanyń ıgiligin kóredi»,- dedi Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaev besinshi bastama aıasynda aldaǵy ýaqytta «Baspana hıt» jáne «7-20-25» sııaqty turǵyn úı baǵdarlamalarynyń merzimi aıaqtalatynyna oraı biryńǵaı turǵyn úı baǵdarlamasy ázirlenetindigin aıtty.
«Ulttyq damý ınstıtýtyna aınalatyn «Otbasy banki» onyń ákimshisi bolyp belgilenedi. Bank aldynda «bir tereze qaǵıdaty» boıynsha esep júrgizip, azamattarǵa turǵyn úı bólý mindeti tur. Men buǵan deıin zeınetaqy jınaǵyn merziminen buryn paıdalaný týraly bastamanyń oń áseri týraly aıttym. Sondaı-aq, bul qadam adamdardyń jumys berýshilerden eńbekaqyny ashyq tóleýdi talap etýine jol ashty. Osy úrdisti qoldaý úshin zeınetaqy jınaǵynyń jetkilikti mólsheriniń sheginen asatyn bóligin turǵyn-úı satyp alý maqsatynda «Otbasy bankindegi» esepshotqa aýdarýǵa ruqsat berý qajet dep sanaımyn. Sonymen qatar, bul qadam jurttyń qarajat jınaýdy jáne ony saýatty jumsaýdy daǵdyǵa aınaldyrýyna múmkindik beredi», - dedi QR Prezıdenti.
