HALYQ TARIH TOLQYNYNDA: Ǵalymdarǵa eshkim de ıdeologııalyq shekteýler qoıyp otyrǵan joq - Búrkitbaı Aıaǵan
Osy oraıda elordadaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde QR Memlekettik hatshysy Marat Tájınniń tóraǵalyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq tarıhyn zerdeleý jónindegi vedomstvoaralyq jumys tobynyń keńeıtilgen otyrysynda birqatar mańyzdy maqsat-mindetter júktelgen bolatyn.
«Bul salada ózgerister júrgizýdiń birneshe qajettilikteri bar. Birinshiden, otandyq tarıhty zertteý keshegi zamannan qalǵan ǵylymı tujyrymdamalardan áli de aryla almaýda. Ekinshiden, aqparattyq tehnologııanyń damyǵan ǵasyrynda qalyptasqan Qazaqstannyń memleket retinde tarıhı dúnıetanymynyń múldem jańa úlgilerin jobalaý», - dedi búgin QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte Memleket tarıhy ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Búrkitbaı Aıaǵan.
Onyń paıymynsha, eń bastysy, basqa kezeńdermen salystyrǵanda, ǵalymdarǵa memlekettik qoldaý kórsetilip otyr. Endigi jerde, meniń áriptesterime, ǵalymdarǵa eshkim de ıdeologııalyq shekteýler qoımaı, kerisinshe, olarǵa túbegeıli de, tolyq zertteýler júrgizý sharalary jasalýda.
«Sonymen, tutastaı jaýapkershilik ǵalym-tarıhshylardyń moınyna júktelip otyr. Bylaısha aıtqanda, ǵalymdar úshin kásibı shynyǵý men syn saǵaty qatar kelip tur. Endeshe Otandyq tarıhshylardyń is-qımyldaryn jappaı jumyldyrý, qolymyzdaǵy barlyq ǵylymı jáne ıntellektýaldyq áleýet múmkinshilikterin tıimdi paıdalaný qajet», - deıdi ǵalym.
Vedomostvoaralyq keńeıtilgen keńestiń ótkenine 56 kún tolyp otyr. Atqarylǵan kólemdi jumystardy Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq tarıhty zerdeleý jónindegi Vedomostvoaralyq jumys toby úılestirip otyrǵanyn aıta ketý kerek. Osy kezeń aralyǵynda jumys tobynyń ǵylym salasyndaǵy reformany odan ári júrgizý máselelerin jan-jaqty talqylaǵan eki otyrysy ótkizilgen kórinedi. Bul turǵydaǵy jumystyń atqarylýy Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi men Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń uıymdastyrýymen ótýde.
Belgili bolǵandaı, qazirgi tańda elimizdiń 59 joǵarǵy oqý oryndarynda Qazaqstan tarıhy kafedrasy jumys jasaýda, sonymen qatar jańadan 4 memlekettik, 9 aktsıonerlik jáne 9 jeke joǵarǵy oqý oryndarynda Qazaqstan tarıhy kafedrasy ashyldy.
«QR Bilim jáne ǵylym mınıstriniń buıryǵyna sáıkes zertteý metodıkasy men metodologııasyn jańǵyrtý mindetteri júktelgen oqý-metodıkalyq ortalyqtary ashyldy. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetinde azııalyq nomadtyq órkenıetti zertteý ortalyǵy jumysy uıymdastyryldy. Jalpy bilim beretin mektepterge arnalǵan tıptik baǵdarlamalar men oqýlyqtar saraptamadan ótkizildi jáne jańartyldy. Baıqasyńyzdar, bıylǵy ótkizilgen Ulttyq biryńǵaı testileý kezinde tarıhqa degen ókpe-naz estilmedi», - dedi B. Aıaǵan.
Tarıhshynyń aıtýynsha, ǵylymı-teorııalyq zertteý salasynda ólkeniń birjarym myńjyldyq tarıhyn qalpyna keltirý boıynsha jumystar bastaldy. Ǵylymı zertteýlerdi úzik-jardy júrgizýdi toqtatý nátıjelerinde, birtutas tarıhı kezeń kórinisin, Uly baıtaq dalada ómir súrgen qazaq halqy men memleketiniń qalyptasý etnogeneziniń shynaıy da, naqty kelbetin jasaýǵa kómektesýde. Mysaly, Otandyq arheologtar Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Saıram eldi mekeninen jáne Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy saq kezeńi qorǵandarynan qundy artefaktiler tapty.
Aıta keteıik, 29 shilde kúni jas ǵalymdardyń zertteý jumystaryn úılestirý mindeti qoıylǵan «Respýblıkalyq jas tarıhshylar qaýymdastyǵy» zańnamalyq tirkeýden ótti. «Jas tarıhshylar qaýymdastyǵy óte qajet dep oılaımyn. Biz úshin óte mańyzdy. Tarıhta ǵana emes, sonymen qatar basqa ǵylymda da sońǵy kezde jastar azaıyp ketti, ıaǵnı olar bızneske, munaı salasyna, zańgerlikke betburys jasady. Osy oraıda bul qaýymdastyqtyń negizgi mindeti - ol jas ǵalymdarǵa jol berý, olarǵa kómektesip, qoldaý jasaý, jas ǵalymdardyń muń-muqtajyn memleket aldynda aıtyp otyrý. Bul turǵyda materıaldyq muqtajdyq bar», - dedi ol. Osy oraıda aıtarymyz, jas tarıhshylardyń kúsh-qýatyn paıdalanyp, elimizde tarıhshylardyń jańa býynyn tárbıeleýge erekshe kóńil bólinbek. Jastarǵa kóp úmit artylýda jáne baǵymyzǵa qaraı, bizde jaqsy ǵalymdar bar.
Qazaqstan tarıhyna baılanysty turaqty jumys isteıtin málimetter bazasy qurylyp, onyń qory sheteldik ortalyqtardyń málimetteri jáne ǵalymdardyń tizimdemelerimen únemi tolyqtyrylyp otyrady. Memleket tarıhy ınstıtýtynyń málimetine qaraǵanda, osy jyldyń maýsym aıynda 23 jetekshi ǵalym Iran, Túrkııa jáne Ulybrıtanııanyń muraǵat qorlaryna joldama aldy. Al, búgingi kúni 9 ǵalym shetelden oralyp, basqa toptaǵy ǵalymdar daıyndalý ústinde. Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginen alynyp, jınaqtalǵan materıaldar suryptalýda.
«Zertteýshi ǵalymdardyń shetelden ákelgen derek qorlaryn bolashaqta el ıgiligine jaratý kózdelinýde. Sheteldik ǵylymı ortalyqtar men ǵalymdardyń ózara pikir almasýy maqsatynda «Bolashaq» Memlekettik baǵdarlamasy jáne joǵarǵy oqý oryndarynyń ǵylymı áleýetteri tıimdi paıdalanýda. Ulttyń ósip-órbýi genetıkalyq zerthanasyn qurý maqsatynda jas ǵalymdardyń quramy toptastyryldy. Sondaı-aq Qazaqstan tarıhynyń kóne zamannan táýelsizdikke deıingi kezeńine baılanysty bazalyq oqýlyqtar men hrestomatııalar daıyndaý aıasynda tarıhshy-ǵalymdardyń eki toby jumys jasaýda», - dep naqtylady B. Aıaǵan.
Budan bólek, muraǵat qujattarynda «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha sheteldik muraǵattar men kitaphanalardan ákelingen qujattar qoryn ortalyqtandyrý maqsatynda suryptaý jumystary júrgizilýde. Ol derekter avtomattandyrylǵan aqparattyq «Elektrondyq katalogqa» ornalastyryldy.
Arheologııalyq jáne derektaný ulttyq ortalyǵy «Qazaqstan tarıhy sheteldik muraǵattarda» (XYIII ǵasyr-XIX ǵasyrdyń birinshi shıregi) basylymyn daıyndaýǵa kiristi. 2013 jyly onyń 7-shi tomy men qorytyndy anyqtamalyq 8-shi tomy basylymnan shyqpaq.
«Búginde «Qazaqstan tarıhy» nemese «Qazaq tarıhy» dep ataǵan durys pa? degen suraq qaıta-qaıta qoıylyp keledi. Máselen, áriptesterim «Qazaq tarıhy» dep ataıyq degen usynystar aıtýda. Ǵalym, avtor retinde meniń paıymdaýymsha, «Qazaqstan tarıhy» ataýy durys bolady. Keıbiri «Otan tarıhy» ataýyn usynýda. Eger de «Otan tarıhy» dep ataıtyn bolsaq, onda «qazaq» sózi túsip qalady. Álemdik katalogtarǵa Qazaqstan Respýblıkasy degen zańdy túrde kirgen ataý. Sondyqtan «Qazaqstan tarıhy» degendi durys sanaımyn», - deıdi tarıhshy. Sonymen qatar B. Aıaǵan myrza Táýelsizdik jyldaryndaǵy tarıhymyzdy tereń zertteý qajet ekenin basa aıtty. «Keıbir tilshiler Táýelsizdik jyldardaǵy tarıhty sonshalyqty zertteý qajet pe? - degen saýaldar qoıyp jatady. Memleket úshin 22 jyl, ásirese, qazirgi zamanda az kezeń emes. Atap aıtqanda, dál osy jyldary Qazaqstanda keremet ári úlken ózgerister boldy», - dedi ǵalym. Táýelsizdik jyldary elimizde tereń reformalar júrgizilgenine toqtalǵan B. Aıaǵan, «Astanamyz aýysty jáne basqa eleýli oqıǵalar boldy. ıAǵnı, osyndaı keremet úlken jańalyqtardy nege kórsetpeske, nege zerttemeske? Biraq, Táýelsizdik jyldaryn zerttegen kezde biz tek jaqsy jaǵyn ǵana emes, sonymen qatar ekonomıkalyq reforma kezindegi, ásirese, 90-shy jyldardaǵy eldiń qınalǵany týraly, basqa de elimizde bolǵan jatqan kemshilikter jaıynda ashyq aıtýǵa tyrysamyz. Jáne ol bizdiń jazǵan kitaptarymyzda bar», - dedi ınstıtýt dırektory.
