«Halyq tezek terip ketti»: Depýtat Sklıarǵa gaz tapshylyǵy týraly saýal joldady
ASTANA. KAZINFORM – Túrkistan oblysyndaǵy gaz tapshylyǵynyń kesirinen halyq tezek terip, jyńǵyl men sekseýilge balta silteı bastaǵan. Májilis depýtaty Qaırat Balabıev Premer-mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklıarǵa osy máseleni kóterip, depýtattyq saýal joldady.
«Túrkistan oblysynda tabıǵı gazben qamtylǵan eldi mekender sany 557-ge jetip, qamtý deńgeıi 67,2 paıyz bolǵan. Dese de, áli 300-ge jýyq eldi meken gazben qamtylmaǵan. ıAǵnı, jarty mıllıondaı jurt kógildir otynsyz kúneltip keledi. Úsh aıdan bergi gaz tapshylyǵy «jyǵylǵan ústine judyryq» bolyp, gaz ballondaryn saqyrlatyp, jurtty beket jaǵalatyp qoıdy. Buǵan avtokólikteri tek gazben júretinderdi qosyńyz. Al, úsh aıdan beri ne Energetıka mınıstrligi, ne ákimdikter máseleni sheshýge asyǵar emes. Bir pysyqaılar 1 000 teńge berse, bir bak pen ballondy toltyryp berip, 500 teńge qosymsha tólese, jartylaı gaz quıyp berip, óz qaltalaryn puldap jatyr. Keı jerlerde 70 myń teńgege talon satylýda. Qaıda barsań gaz joq, al bar jerdiń jaǵdaıy – jańaǵydaı», - deıdi depýtat.
Onyń aıtýynsha suıytylǵan gazdy ballonǵa quıyp satýdyń tártibi qatańdatylǵannan beri jaǵdaı ýshyǵyp ketken.
«Jalpy, gaz jaǵdaıy ýshyǵyp barady. Qys bolsa – qyr astynda. Tabıǵı kógildir otynmen qamtamasyz etilmegen aýyl turǵyndary gaz ballondaryn kádege jaratyp júr edi. Qazir ol da joq. Qalyptasqan jaǵdaıdy kim jáne qashan sheshedi? Oblys halqynyń 80 paıyzdan astamy aýylda turady. Olar gaz ballondaryn kúndelikti turmysta paıdalanady. Tutynýshylarǵa ballonmen gaz jetkizip beretin mekemeler qyzmetin toqtatqan. Kóligi barlar qalaǵa sandalsa da, gaz ákeledi. Kóligi joqtar esek arbamen otyn men tezek terip, ot jaǵyp jatyr. Onsyz da joldary jalańashtanyp, kóleńkeleıtin taly joq oblysta osylaısha butaı berse, jyńǵyldan jyńǵyl, sekseýilden sekseýil qalmas», - dedi Qaırat Balabıev.
Ol sonymen qatar Túrkistan oblysynyń gaz tartylmaǵan eldi mekenderindegi 450 myń halyqtyń gazdy ballonǵa quıyp tasymaldaıtyndaı etip arnaıy jabdyqtalǵan kólikter qyzmetin jandandyrý qajet ekenin aıtty.
«Quzyretti organdar óńirlerdegi gaz tapshylyǵyn shuǵyl sheship, avtogaz beketterine tekserý taǵaıyndasyn. Tek gazben júretin kólikterdi gazben qamtamasyz etý baǵytynda tapsyrmalar berýińizdi suraımyn», - dedi Májilis depýtaty.
