Gúl satýshy jigittiń bir kúnde baǵy ashyldy - baspasózge sholý
Birikken Ulttar Uıymynyń málimetine súıensek, dúnıejúzinde jyl saıyn 15 mıllıondaı adam týberkýlez dertin juqtyrady eken. Eń ókinishtisi, onyń 2 mıllıonǵa jýyǵy osy dertten kóz jumady, depjazady « Egemen Qazaqstan » gazeti búgingi sanyndaǵy «Ókpe aýrýy órshimesin desek...» atty maqalada.
Maqala avtorynyń atap ótýinshe, elimizde de ókpe aýrýynyń ekpini báseńsigenimen, áli qulan-taza aıyǵyp kettik deýge erte, árıne. Nege deseńiz, Qazaqstanda bıyldyń ózinde tirkeýde turǵandardyń sany 146 400-ge jetken. Tirkelmegeni qanshama?! Óıtkeni, halyqtyń kóbi ózdiginen medıtsınalyq - flıýorografııalyq tekserýden ótpeıdi. Týberkýlez aýrýynyń órshýine osy salǵyrttyq ta sebep bolyp otyrǵany jasyryn emes.
Biraq memleket salaǵa qandaı jaǵdaı jasasa da, týberkýlezben tek densaýlyq saqtaý qyzmetkerleri kúresip, úlken nátıjege jete almaıdy. Eń aldymen, turǵyndardyń óz densaýlyǵyna degen jaýapkershiligin arttyryp, ýaqytyly tekserýden ótýin qadaǵalaý qajet. «Aýyryp em izdegenshe, aýyrmaýdyń jolyn izde» degendeı, salamatty ómir súrýdiń qarapaıym qaǵıdalaryn árbir azamat saqtaı bilse, bul aýrýdyń tamyry túbimen joıylar edi, deıdi maman.
Budan az ǵana ýaqyt buryn ǵalamtorda Almatydaǵy Áýezov pen Sátbaev kósheleriniń qıylysyndaǵy kólik keptelegin MAI qyzmetkerleri kelgenshe rettep, myńdaǵan mashınalardyń saýabyn alǵan jigit týraly beınejazba kezip ketti, dep jazady « Egemen Qazaqstan » gazeti búgingi sanyndaǵy « Gúl satýshy jigittiń bir kúnde baǵy ashyldy » atty maqalada. Qaıyrymdy jigittiń bul áreketin júrgizýshilerdiń ózderi uıaly telefondaryna jazyp, áleýmettik jelilerge salǵan bolatyn. Ony umytyp ta ketken bolatynbyz. Jaqynda áriptesterimiz osy azamatty «ALMA TV» telekommýnıkatsııalyq kompanııasy ózderiniń Contact ortalyǵyna jumysqa alǵanyn qýana habarlady. Biz de bir kúnde baǵy ashylǵan gúl satýshyny taýyp alyp, az-kem suhbattasyp, janymyz jadyrap qaldy, deıdi maqala avtory. Jigittiń aty-jóni Erbol Dúısebaev eken. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Qazyǵurt aýdanynda kóp balaly otbasynda týyp-ósken. Ózinen úlken úsh baýyry jáne úsh inisi bar. Sonymen, ol M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetine oqýǵa túsip, ótken jyly ýnıversıtetti támamdap, jumys máselesimen Almatyǵa keledi.
- Óz mamandyǵyma sáıkes jumys tabylǵan joq. Alaıda, Almaty úlken shahar bolǵasyn, ózime shaq kishigirim jumystar boldy, solardy istedim. Osy jyldyń naýryz aıynan bastap gúl satýmen aınalystym, - deıdi Erbol. - Oqıǵa bolatyn kúni jumystan shyǵyp, Sátbaev pen Áýezov kósheleriniń qıylysyna jaqyndaǵanda, kúrdeli keptelisti baıqadym. Onyń ishinde bir jas qyzdyń kóligi buzylyp qalǵandaı boldy. Jaqyndap kelip qarasam, janarmaıy taýsylyp qalypty. Kólikti bir-eki jigittiń kómegimen joldyń shetine ıterip shyǵardyq. Sosyn yǵy-jyǵy bolyp turǵan mashınalarǵa qarasam, MAI qyzmetkerleri áli kelip úlgermepti. Júrgizýshilerdiń qınalyp jatqanyn kórip, kómekteskim keldi. Sóıtip, qıylystyń ortasyna shyqtym da, jol qozǵalysyn retteýge kiristim, - deıdi Erbol Ertaıuly. Sol kúni Eýrazııa telearnasynan habarlasyp, suhbat alýǵa shaqyrdy. Sonda men osy zaman ınternettiń, aqparattyq tehnologııalardyń zamany ekenin naqty túsindim. Taǵy eki kún ótkennen keıin «ALMA TV» qyzmetkerleri habarlasyp, kompanııanyń bas dırektory menimen kezdeskisi keletinin aıtty. Sosyn áke-sheshemmen, aǵa-ápkelerimmen aqyldastym. Olar osy seniń baǵyń bolar dep jańa jumystan bas tartpa dep batasyn berdi.
- Kompanııa basshylary seni jumysqa nege shaqyrǵanyn aıtqan joq pa?
- Maǵan da osy saýal óte qyzyqty boldy. Óıtkeni, Qazaqstanda árbir salada jumysqa laıyqty jandar az emes bolar?! «ALMA TV» basshylarynyń aıtqany: bizge eshteńeden qoryqpaıtyn, ózine senimdi, bilimin qoldana biletin azamattar kerek dedi.
***
2008 jyldyń ózinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev shıkizattyq ekonomıkanyń «syr bergenin», budan bylaı álemdik taýar bırjalaryndaǵy baǵa aýytqýlaryna táýeldi bolmaıtyndaı jańa ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq ekonomıka qurý jóninde málimdegen bolatyn, dep jazady « Aıqyn » gazeti búgingi sanyndaǵy « Brendtermen birlesý kerek » atty maqalada. Kóp uzamaı-aq osy nusqaýdyń nátıjesindeı, 2010-2020 jyldarǵa arnalǵan ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq baǵdarlama dúnıege keldi. Osy baǵdarlama boıynsha jumys istegen elimiz alǵashqy besjyldyqty qorytyndylaǵanda, 750 myńdaı jańa joǵary jalaqyly, buryn-sońdy Qazaqstanda shyǵarylmaǵan taýarly óndiris pen jumys istemegen jańa ınfraqurylymdyq qyzmetter ashylǵany belgili boldy. Eger alǵashqy besjyldyqtyń ózinde jańa baǵdarlama osyndaı nátıje berse, onda onyń ómirsheń jospar ekendigi daýsyz shyndyq edi.
Sońǵy kezderi Qazaqstanǵa tikeleı ınvestıtsııamen kelýshiler sany ósip keledi. Mine, osy jaǵdaılardy biz sheteldik transulttyq kompanııalardy elimizge ınvestor retinde kóptep tartýǵa paıdalanýǵa tıispiz, deıdi maqala avtory.
Búgingi kúni Prezıdent Nursultan Nazarbaev qazaqstandyqtardyń aldynda jańa mindetter men maqsattar qoıyp otyr. «Nur Otan» partııasynyń 16 sezinde Elbasy Qazaqstan memlekettiligin nyǵaıtý úshin bes ınstıtýttyq reforma usyndy. Onyń biri - zań ústemdigin qamtamasyz etý, dep jazady osy basylymda Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy sotynyń sýdıasy, Joǵary sot keńesiniń múshesi D.Nuralın « Biliktilik talaptary qatań d atylýy qajet » atty maqalasynda.
Avtordyń jazýynsha, ınstıtýttyq reformalardy iske asyrý maqsatynda 100 naqty qadamnan turatyn Ult jospary ázirlendi.
100 naqty qadamǵa negizdelgen Ult jospary - jańa tarıhı jaǵdaılarda elimizdiń damyǵan memleketterdiń otyzdyǵyna kirýi jónindegi jospary. Ony qadam-qadammen oryndaý memleketimizdi odan ári damytýda oń nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik beredi.
Zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý maqsatynda elimizdiń quqyqtyq júıesin damytý máseleleri boıynsha, 19 maqsatty qadam kózdelgen. Olardyń biri - sýdıa laýazymyna kandıdattardy irikteý tetikterin aıqyndaý jáne biliktilik talaptaryn qataıtý.
Zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý sheńberinde ázirlengen is-sharalardy iske asyrý sot tóreligin atqarý sapasyn jaqsartýǵa, azamattardyń sotqa degen senimin arttyrýǵa, Qazaqstannyń sot júıesi qyzmetin quqyq ústemdiginiń álemdik reıtınginde jańa deńgeıge kóterýge múmkindik týdyratynyna senimdimiz.
