Germanııada zeınet jasyn 70 jasqa deıin kóterý usynyldy
ASTANA. KAZINFORM — Germanııa bıligi ǵasyr sońyna qaraı zeınet jasyn 70 jasqa deıin kezeń-kezeńimen arttyrýdy josparlap otyr, dep jazady DW.
Bul týraly Bild basylymy Germanııa úkimeti ázirlep jatqan zeınetaqy reformasy jobasyna silteme jasap habarlady.
Basylymnyń málimetinshe, qujat 23 maýsymda úkimet qaraýyna usynylady. Jobaǵa sáıkes, 2090-jyldarǵa qaraı zeınetkerlik jasty 70 jasqa deıin kóterý jáne 63 jasta tolyq zeınetke shyǵý múmkindigin joıý kózdelgen.
Reforma aıasynda Germanııada mindetti zeınetaqy saqtandyrý júıesin tolyqtyratyn jańa jınaqtaýshy zeınetaqy júıesin qurý usynylǵan. Ol qyzmetkerlerdiń jalaqysynan bastapqyda 1%, keıin 2%-ǵa deıin ulǵaıtylatyn qosymsha jarnalar esebinen qarjylandyrylady. Jarnanyń jartysyn jumys berýshi, jartysyn qyzmetker tóleıdi. Qarajat memlekettik qor arqyly ınvestıtsııalanady.
Sondaı-aq sarapshylar zeınetaqy saqtandyrýyna qatyspaıtyn shaǵyn jumystyń (Minijob) kóp bóligin joıýdy jáne ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar men parlament múshelerin mindetti zeınetaqy júıesine qosýdy usynyp otyr.
Joba aıasynda zeınetaqynyń jyl saıynǵy ósimin jarna tóleýshiler sanyna qaraı retteıtin «zeınetaqy tejegishi» engizý de qarastyrylǵan. Bul bolashaqta jarnalardyń ósý qarqynyn báseńdetkenimen, zeınetaqynyń jyl saıynǵy kóterilýin de shekteýi múmkin.
Qazirgi ýaqytta Germanııada zeınetkerlik jas 65-ten 67 jasqa deıin kezeń-kezeńimen kóterilip jatyr. Bul protsess 2030-jyldardyń basynda aıaqtalýy tıis. Sonymen birge keminde 35 jyl eńbek ótili bar azamattarǵa 63 jastan merziminen buryn zeınetke shyǵý múmkindigi saqtalǵan.
Búginde Germanııada zeınetaqy qoryna tek jaldamaly qyzmetkerler mindetti túrde jarna aýdarady. Jarna mólsheri jalaqynyń 18,6%-yn quraıdy, onyń teń jartysyn jumys berýshi tóleıdi. Al memlekettik qyzmetshiler, ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar jáne keıbir basqa sanattar bul júıeden bosatylǵan.
Sonyń saldarynan eldegi jumys isteıtin azamattardyń tek 79%-y ǵana zeınetaqy qoryna jarna tóleıdi. Sonymen qatar Germanııa azamattary zeınetaqy alý quqyǵyna nebári bes jyl jarna tólegennen keıin ıe bolady.
Áleýmettik saýalnamalar nátıjesine sáıkes, Germanııa turǵyndarynyń 42%-y zeınetaqyǵa arnaıy qarjy jınamaıdy.
Osydan buryn Germanııada áleýmettik járdemaqy qysqaryp, sheteldikterge tólemder azaıýy múmkin ekenin jazdyq.
