Germanııada azamattyq týraly zańnamany reformalaý maquldandy

ASTANA. KAZINFORM - Germanııada azamattyq týraly jańa zańnamany Býndestagtan keıin Federaldyq memleketter palatasy da maquldady. Endi nemis tólqujatyn alǵysy keletin sheteldikterge óz azamattyǵynan bas tartýdyń qajeti joq. Bul týraly DW aqparat agenttigi jazdy. 

Germanııada Federaldy jerler palatasy nemis tólqujatyn alýdy jeńildetetin jáne qos azamattyqqa ruqsat beretin nemis azamattyǵy týraly zańnamanyń reformasyn maquldady.

Endi sheteldikter Germanııa azamattyǵyn bul elde zańdy turǵan 8 jyldan keıin emes, 5 jyldan soń ala alady. «Ásirese tabysty ıntegratsııa» jaǵdaıynda bul kezeń 3 jylǵa deıin qysqara alady. 

Áleýmettik járdemaqy alatyndarǵa qatysty tártip kúsheıtildi

Germanııada áleýmettik kómek alatyn adamdar úshin tártip, kerisinshe, qatańdaı túsýde. Osy ýaqytqa deıin syrqatyna nemese múgedektigine baılanysty áleýmettik járdemaqy alǵan sheteldikter azamattyq alý múmkindigine ıe bolsa, endi zańnamadan tıisti tarmaq alynyp tastaldy. Mundaı adamdar budan bylaı azamattyqty asa qıyn jaǵdaıda qalǵan adamdarǵa qoldanylatyn erejeler negizinde ǵana ala alady. 

Býndestag azamattyq týraly zańnyń reformasyn eki apta buryn maquldady, ol úshin býndesrattyń maquldaýy qajet bolǵan joq, biraq ol kelisim komıssııasyn shaqyrýǵa quqyly boldy. Alaıda buǵan barmaýǵa sheshim qabyldady. 

Federaldyq statıstıka basqarmasynyń málimetinshe, 2022 jyly shamamen 168 myń sheteldik Germanııa azamattyǵyn alǵan. Jalpy, Germanııada turatyn sheteldikter azamattyq alýǵa ótinish bildirgisi kelmeıdi. Germanııada keminde 10 jyl turǵan sheteldik adamdar arasynda 2022 jyly nemis azamattyǵyn alǵandardyń úlesi nebári 3 paıyzdy qurady.