General-maıor Serik Býrambaev: patrıotızmdi qalyptastyrý - kúrdeli mindetterdiń biri
- Búginde Qazaqstannyń Qarýly Kúshterinde áskerı-patrıottyq tárbıe neden bastalady?
- Patrıotızmge qoǵam ómiriniń barlyq salasynda erekshe oryn berý qajet.
Áskerı-patrıottyq tárbıe-bul keshendi, kópjosparly jáne úılestirilgen qyzmet. Eldegi sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty obektıvti qıyndyqtarǵa qaramastan, biz áskerı-patrıottyq jumysty odan ári damytýdyń neǵurlym tıimdi jolyn aıqyndaı aldyq.
Qorǵanys mınıstrligi osy baǵytta pármendi jáne praktıkalyq sharalar qabyldady. Jergilikti atqarýshy organdarmen, ardagerler uıymdarymen, mádenı ortalyqtarmen tyǵyz ózara is-qımyl jasaı otyryp, áskerı-patrıottyq sıpattaǵy túrli is-sharalardy josparlap, ótkizemiz.
Sonymen qatar, biz tek áskerı qyzmetshilermen ǵana jumys isteýmen shektelmeımiz. Jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleý mańyzdy bolyp qala beredi. Jastar ómirde ártúrli jaǵymsyz tendentsııalarǵa qarsy turýǵa kómektesetin jeke moraldyq-psıhologııalyq qasıetterge ıe bolýy kerek.
Jyl saıyn ótkiziletin «Aıbyn» jastar jıyny áskerı-patrıottyq baǵyttaǵy is-sharalardyń aýqymdysy bolyp tabylady. Aýdandyq, qalalyq, oblystyq irikteý týrlaryna 55 myńnan astam balany qamtıtyn eki myńnan astam klýb qatysady. Onyń jastar arasynda tanymaldyǵy jyldan jylǵa artyp kele jatqanyn kórip otyrmyz. Kóptegen uldar men qyzdar áskerı salaǵa belsendi qyzyǵýshylyq tanytady.
Erlik sabaqtary dástúrge aınaldy. Ótken jyly olar 50 myńnan astam oqýshyny qamtı otyryp, elimizdiń 3 600 mektebinde ótkizildi. Bul jumysqa alty myńnan astam áskerı qyzmetshiler men Qarýly Kúshterdiń ardagerleri jumyldyryldy.
Oqýshylar áskerı bólimge kelip, áskerı qyzmetshilerdiń oqý-jaýyngerlik daıarlyq protsesin, olardyń ómiri men turmysyn, qarý-jaraq pen áskerı tehnıka úlgilerin kóre alatyn «ashyq esik kúnderi» praktıkasy áskerı-patrıottyq tárbıeniń pármendi nysany bolyp qala beredi.
Bul Qorǵanys mınıstrliginiń áskerı-patrıottyq is-sharalarynyń negizgi, biraq tolyq emes tizimi.
Qorǵanys mınıstrligi áskerı daıyndyq bere alady, batyldyq, Otandy qorǵaýǵa qarý-jaraqpen daıyn bolý sııaqty qasıetterdi boıyna sińiredi.
Patrıotızm, Otanǵa degen súıispenshilik áskerı máselelermen shektelmeıdi. Beıbit ýaqytta - bul adamnyń Otandy myqty, gúldengen etýge, oqýǵa, jumys isteýge, óz eliniń damýyna úles qosýǵa degen umtylysy. Al, bul tek armııanyń ǵana emes, búkil qazaqstandyq qoǵamnyń isi jáne bul jumysty balabaqshadan, mektep qabyrǵasynan júrgizý qajet.
- Burynǵy áskerı qyzmetshilermen, atap aıtqanda, basqa memleketter aýmaǵyndaǵy urys qımyldarynyń ardagerlerimen jumys qalaı júrgiziledi?
- Burynǵy áskerı adam degen bolmaıdy, kez kelgen zapastaǵy ofıtser muny rastaıdy. Bir kezderi «azamat» bolǵan burynǵy áskerı qyzmetshiler olarda qyzmet tárbıelegen moraldyq jáne iskerlik qasıetterin saqtaıdy. Tipti qurmetti demalysta olar óskeleń urpaqty tárbıeleýge qatysady, komandırlerge kómek kórsetedi, baı tájirıbelerimen bólisedi.
Qorǵanys mınıstrliginiń bastamasy boıynsha 2011 jyly «Qarýly Kúshterdiń ardagerleri» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi quryldy, onymen jyl saıyn birlesken is-sharalardyń biryńǵaı jospary ázirlenedi jáne iske asyrylady.
Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda Qarýly Kúshter ardagerleri Ortalyq keńesiniń plenýmy iri is-shara bolyp, onda ardagerlerdiń birlesken qyzmeti men áleýmettik qoldaý máseleleri talqylandy.
Ardagerler úlken eńbek tájirıbesine, qajetti adamgershilik qasıetterge ıe jáne tálimgerlik qyzmetke belsendi túrde tartylady. Olar jas ofıtserlerge kásibı sheberlik daǵdylaryn meńgerýge kómektesedi, ózderiniń qyzmettik tájirıbelerin tárbıelik jáne áskerı-patrıottyq is-sharalardy ótkizýge baǵyttaıdy. Ardagerlerdiń qatysýysyz patrıottyq aktsııa, konferentsııa nemese jas sarbazdardyń shaqyrýy ótkizilmeıdi.
Tek 2020 jyly ardagerlerdiń qatysýymen óskeleń urpaqtyń oı-órisin keńeıtýge, kásiptik baǵdar berý jáne oqý úshin áskerı joǵary oqý oryndaryn tańdaý máselelerine baǵyttalǵan úsh júzden astam is-shara ótkizildi. Ardagerlerdiń qoldaýymen Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen birlesip oqý oryndarynda bastapqy áskerı daıarlyq júıesiniń sapasyn jaqsartý máseleleri sheshilýde.
- Soǵys ardagerleriniń áleýmettik máselelerdiń sheshilmeýine baılanysty túrli ınstantsııalarǵa júginý jaǵdaılary boldy. Qorǵanys mınıstrligi ardagerlerge óz máselelerin sheshýge qalaı kómektesedi?
- Ardagerlerge qatysty máseleler barshylyq. Alaıda olar memlekettiń osy sanattaǵy azamattaryna nazar aýdarmaıtyndyqtan týyndamaıdy.
Ardagerlerge beriletin áleýmettik kepildikter men jeńildikterdi anyqtaıtyn zańnamalyq baza bar. Eger biz halyqaralyq tájirıbege júginetin bolsaq, onda osy sanattaǵy azamattardy áleýmettik qamsyzdandyrý kórshi Reseıden, Belarýsn jáne TMD-nyń basqa elderinen kem túspeıdi.
Ardagerler negizinen áleýmettik sıpattaǵy jáne Qorǵanys mınıstrliginiń quzyretine jatpaıtyn ártúrli máselelermen júginedi. Bul negizinen memlekettik járdemaqyny arttyrý, turǵyn úımen birinshi kezekte nemese kezekten tys qamtamasyz etý múmkindigi, aqshalaı ótemaqy tóleý, tegin sanatorıı-kýrorttyq emdeý, uıaly baılanysty tegin paıdalaný, áskerı operatsııalarǵa qatysýdy rastaý jáne basqa da birqatar talaptar.
Eń aldymen, Úkimet eldegi aǵymdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdy, ekonomıkalyq múmkindikterdi eskeredi.
Sonymen qatar, Parlament Májilisi arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerleri men áskerı qyzmetshiler úshin áskerı qyzmet jáne turǵyn úı qatynastary máseleleri jónindegi zańnamaǵa engizilgen 13 túzetýdi qoldady. Olar áskerı qyzmetshi qaıtys bolǵan jaǵdaıda onyń otbasy músheleriniń turǵyn úıdi jekeshelendirý quqyǵyna ıe bolýyna, kommýnaldyq turǵyn úı qorynan turǵyn úı bólýdiń quqyqtyq rejımin retteýge jáne basqa da áleýmettik máselelerge qatysty.
Qorǵanys mınıstrligi Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterin qorǵanys, áskerı-saıası jáne áskerı-ekonomıkalyq basqarý salasyndaǵy memlekettik saıasatty júzege asyrýymen qatar, ol ardagerlerdiń máselelerin biledi, olarǵa árdaıym nazar aýdaryp jáne óz quzyreti sheginde olardy sheshý úshin qajetti sharalar qabyldaıdy. Biz vedomstvoaralyq jumys toptarynyń quramynda zań jobalaryn ázirleýge belsendi qatysamyz. Qorǵanys mınıstrligi jaýyngerlik is-qımyl ardagerleriniń merzimdi qyzmettegi áskerı qyzmetshi bolǵan ýaqytyn «bir aıdy úsh aıǵa» jeńildikpen esepteýdegi eńbek ótiline teńeý máselesin kóterip, qoldaý kórsetti.
Ardagerlerdiń biryńǵaı kýáligin berýge keletin bolsaq, búginde búkil álem sandyq tehnologııalardy qoldanǵan kezde onyń qundylyǵy men mańyzdylyǵy joq. Alaıda, qoldanystaǵy zańnamada bul kózdelmegenine qaramastan, Qorǵanys mınıstrligi basqa memlekettik organdarmen birlesip, osyndaı kýálikti berýge qatysty máseleni zańnamalyq deńgeıde pysyqtaýǵa daıyn.
Sonymen qatar, qorǵanys vedomstvosy «Ardagerler týraly» QR Zańynyń 5-babyn tolyqtyrý máselesin kóterdi. Aýǵanstandaǵy Keńes áskerleriniń shekteýli kontıngenti quramynda jumys istegen jaldanbaly quramnyń meıirbıkelerin urys qımyldarynyń ardagerlerine jatqyzý boljanyp otyr.
Sondaı-aq, 1984 jyldan 1989 jylǵa deıin Parsy shyǵanaǵy aımaǵynda áskerı qyzmet ótkergen adamdardy; 1992 jyldan 2001 jylǵa deıin tájik-aýǵan ýchaskesinde TMD shekarasyn kúzetýdi kúsheıtý jónindegi mindetterdi oryndaǵan burynǵy áskerı qyzmetshilerdi jaýyngerlik is-qımyldar ardagerleri dep taný máselesi qaralýda. 1991 jyldan 1992 jylǵa deıin Taýly Qarabaqtaǵy etnosaralyq qaqtyǵysty retteýge qatysqan áskerı qyzmetshilerge jaýyngerlik is-qımyldar ardagerleri mártebesin berý usynylady.
Qorǵanys mınıstrligi múddeli memlekettik organdardyń qatysýymen Aýǵanstanǵa jeke quramdy, jaýyngerlik tehnıkany, oq-dáriler men materıaldyq quraldardy áketý úshin jiberilgen áskerı qyzmetshilerge belgili bir mártebe berý máselesin qaraýdy usyndy.
7 tamyzda men Qorǵanys mınıstriniń tapsyrmasy boıynsha Atyraý oblysynyń qorǵanys isteri jónindegi departamentinde Aýǵan soǵysyna qatysýshy ıntrenatsıonalıst jaýyngerlermen «dóńgelek ústel» ótkizdim. Talqylanatyn máselelerdiń biri 1989 jylǵy maýsym men 1990 jylǵy qarasha aralyǵyndaǵy kezeńde Aýǵanstan aýmaǵynan áskerı tehnıkany, oq-dárilerdi jáne basqa da múlikti áketýdi júzege asyrǵan adamdardyń jaýyngerlik is-qımyl ardagerleri mártebesin alý quqyǵyn qaraý boldy, ıaǵnı urys qımyldary júrgizilmeı qalǵan kezde.
«Dóńgelek ústel» jumysy barysynda qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes azamattardyń qaı sanaty áleýmettik qoldaý men jeńildikter alýǵa quqyly ekendigi týraly tıisti túsiniktemeler berildi.
- Túsindirý jumystary soǵys ardagerlerimen tikeleı júrgizile me?
- Qorǵanys mınıstrligi burynǵy áskerı qyzmetshilermen túsindirý jáne basqa da qajetti jumystardy turaqty negizde júrgizedi. Mamandar urys qımyldaryna qatysqandyǵyn rastaıtyn muraǵattyq qujattardy izdestirýge kómektesedi. Jergilikti áskerı basqarý organdary qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes memlekettik járdemaqylar men basqa da jeńildikter alý máselelerinde konsýltatıvtik-quqyqtyq kómek kórsetedi.
Aqparattyq-túsindirý tobynyń jumysy uıymdastyryldy. Jaýapty laýazymdy tulǵalar garnızondarǵa barady, onda áskerı qyzmetshilermen, olardyń otbasy múshelerimen jáne ardagerlermen kezdesýler ótkizedi.
Osy jyldyń shilde aıynda Almaty qalasynda, Almaty, Aqmola, Aqtóbe, Batys Qazaqstan oblystarynda Qarýly Kúshter, jaýyngerlik is-qımyldar ardagerlerimen kezdesýler ótti, onda problemalyq máseleler men olardy sheshý joldary talqylandy.
Ótken aptada Bas shtabtyń aqparattyq-túsindirý toby Shyǵys Qazaqstan oblysy Jarma aýdanynyń Qalbataý aýylynda, Aıagóz jáne Óskemen qalalarynda soǵys ardagerlerimen, soǵys qımyldarynyń qatysýshylarymen jumys júrgizdi. Olar áskerı qyzmetshiler men jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berýde ózara is-qımyl jasaýǵa daıyn ekendikterin bildirdi.
Ardagerlerdiń jumysyn atap ótkim keledi. Osy jyldyń shilde aıynda burynǵy áskerı qyzmetshiler birigip, áskerı is-qımyldar ardagerlerine qoldaý kórsetý jáne jastardy áskerı-patrıottyq tárbıeleýge at salysý boıynsha Úkimetpen jáne basqa da memlekettik organdarmen tyǵyz ózara is-qımyl jasaýǵa nıetti «Paryz» qoǵamdyq uıymyn qurýǵa bastamashylyq jasady.
- Siz ardagerlerdiń jastarmen jumysy týraly birneshe ret atap óttińiz. Olardyń óskeleń urpaqqa áskerı-patrıottyq tárbıe berýge qatysýy týraly aıtyp berseńiz?
- Ardagerlerdiń kómegi óte zor. Olardyń qatysýymen áskerı kadrlardy daıarlaý máseleleri sheshilýde. Áskerı-patrıottyq, aqparattyq-túsindirý is-sharalarynyń kesheni turaqty negizde ótkiziledi.
Ardagerlerdiń kómegimen alǵashqy áskerı daıyndyq oqytýshylaryn irikteý jáne ornalastyrý júıesi jaqsardy.
Internatsıonalıst jaýyngerlerdi bólek atap ótkim keledi. Aýǵanstan-bizdiń tarıhymyzdyń bir paraǵy ǵana emes. Bul jastardyń tabandylyǵy men batyldyǵynyń, áskerı paryzǵa qurmet pen adaldyqtyń belgisi. Aýǵanstandy umytýǵa bolmaıdy. Biz bul tájirıbeni jastardy tárbıeleýdiń ıgi isine baǵyttaımyz.
Aıta ketý kerek, bizde áli kúnge deıin KSRO kezeńinde shetelde halyqaralyq paryzdy oryndaǵan aǵa býyn ókilderi qyzmet etedi.
Olardyń barlyǵy áskerı adam qyzmet etti jáne qyzmet etedi, onyń ishinde jeńildikter, mártebe nemese artyqshylyqtar úshin emes, júrek shaqyrýy boıynsha soǵys qımyldaryna qatysady dep málimdeıdi. Buryn, ótken jyldary áskerı kıim kııý jáne memleketti kópshilik aldynda synǵa alý, marapattar men artyqshylyqtar suraý, durys emes nársege qol jetkizý uıat dep sanaldy.
Bul dástúrdi saqtap qalý qajet.
