Ǵalymdar júrek aýrýynyń órshýin tómendetetin alty ónimdi atady

None
Фото: Unsplash/Д.Голд
GAMILЬTON. QazAqparat – Makmaster ýnıversıteti júrgizgen zertteý alty ónimge baı dıeta júrek jumysyn jaqsartyp, júrek-qan tamyr aýrýlarynyń týyndaý qaýpin tómendetetinin anyqtady. Zertteý Eýropa kardıologtar qaýymdastyǵynyń «European Heart Journal» jýrnalynda jarııalandy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń baǵalaýy boıynsha, 2019 jyly 18 mıllıon adamnyń ólimine júrek-qan tamyr aýrýlary sebep bolǵan. Bul – álemdegi ólim jaǵdaıynyń 32%-y. Onyń 85%-i júrek ustamasy men ınsýlt saldarynan bolǵan.

Mundaı dertke ákeletin negizgi sebepter – shylym shegý, ishimdik, durys tamaqtanbaý, holesterın mólsheriniń kóp bolýy, artyq salmaq pen fızıkalyq belsendiliktiń azdyǵy. Zertteýshiler álemniń 80 elinen 245 000 adamdy zerttedi. Ratsıonynda jemis-jıjek, kókónis, burshaq ónimderi, jańǵaq, balyq pen qaımaǵy alynbaǵan sút kóp adamdarda júrek-qan tamyr aýrýlary týyndaý jáne ólim qaýpi bul ónimderge jetkilikti dárejede kóńil bólmegen adamdarǵa qaraǵanda tómen ekeni anyqtaldy.

Zertteý avtorlary PURE jahandyq zertteý nátıjelerin taldady. Bul zertteýdiń basqalardan aıyrmashylyǵy – tabysy joǵary, ortasha jáne tómen elderdiń nátıjeleri qosyldy. Taldaýda mynadaı faktorlar eskerildi: jasy, jynysy, beldiń myqynǵa qatynasy, bilim deńgeıi, tabysy, qala nemese aýyldy jerde turatyny, fızıkalyq belsendiligi, temeki shegý-shekpeýi, dıabet, statınder nemese joǵary arterııalyq qysymǵa qarsy ishetin dáriler.

9 jyl ishinde 15 707 ólim men 40 764 júrek-qan tamyr aýrýy tirkeldi. Durys tamaqtanǵan adamdar arasynda ólim qaýpi 30%-ǵa, JQA týyndaý qaýpi 18%-ke, mıokard ınfarktisi – 14%, ınsýlt 19%-ǵa azaıǵany anyqtaldy. Osylaısha, ǵalymdar tamaqtaný ratsıonyna kúnine 2-3 portsııa jemis, 2-3 portsııa kógónis, aptasyna 3-4 portsııa burshaq ónimderi, 7 portsııa jańǵaq, 2-3 portsııa balyq jáne 14 portsııa qaımaǵy alynbaǵan sút ónimderin qosýdy usynady.


Сейчас читают
telegram