Fýtbol: Tańat Nóserbaevtyń qos doby «Ordabasyǵa» jeńis áperdi
ORAL. QazAqparat - Fýtboldan premer-lıga komandalary arasynda el chempıonatynyń kezekti 21-inshi týrynda Oraldyń «Aqjaıyǵy» P.Atoıan atyndaǵy stadıonda Shymkenttiń «Ordabasy» klýbyn qabyldady, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.
Shymkenttikter týrnır kestesinde «Astana» men «Qaırattan» keıin úshinshi satyda kele jatsa, kópten beri jeńistiń dámin tatpaǵan «Aqjaıyq» sońǵy orynǵa túsip qalǵan bolatyn. Bul oıyn taǵdyryn Qazaqstan ulttyq quramasynyń múshesi Tańat Nóserbaevtyń qos doby sheshti. Aldymen oraldyq Ivan Antıpov óz aıyp alańyna jaqyn tusta qolmen oınap qoıǵannan keıin serbııalyq shabýylshy Mardan Tólebektiń tepken dobyna «Aqjaıyqtyń» qaqpashysy Denıs Tólebaev keýdesin tosyp úlgergenimen, Tańat sol sátti sheber paıdalanyp, esep ashty. Bul kezdesýdiń 27-mınýty edi. Arada toǵyz mınýt ótkennen keıin qonaqtardyń alystan tepken dobyna taǵy da D.Tólebaev tosqaýyl bolǵanymen, bul joly T.Nóserbaev baspen soǵyp ketti. Osy eki sátte «Aqjaıyq» qorǵaýshylary óz qaqpashysyna kómektese almady. 40-mınýtta alań ıeleriniń sapyndaǵy ýkraınalyq legıoner Konstantın Dýdchenkonyń tepken dobyn «Ordabasynyń» qaqpashysy Almat Bekbaev qaıtaryp úlgergenimen, I.Antıpov birinshi bolyp jetip, esepti qysqartty.
Ekinshi taımda «Aqjaıyq» emes, qaıta qonaqtardyń gol soǵatyndaı múmkindikteri kóbirek boldy. Ásirese, standartty jaǵdaıda Samat Smaqovtyń qaýipti soqqysyn D.Tólebaev qaıtara bildi.
Sóıtip, bul oıynda shymkenttikter 2:1 esebimen jeńiske jetip, 41 upaımen burynǵysha úshinshi orynda nyq keledi. Búgin Patrık Tvýmasıdiń qos goly arqasynda óz alańynda Qostanaıdyń «Tobylyn» utqan «Astana» 51 upaımen kósh tizginin eshkimge berer emes. Eýropa lıgasyndaǵy sátsiz oıynnan keıin grýzııalyq maman Kahaber Tshadadze komandadan ketip, bas bapkersiz qalǵan Almatynyń «Qaıraty» erteń «Atyraýdy» qabyldaıdy.
Al jeńilisten kóz ashpaǵan «Aqjaıyqtyń» jaǵdaıy tipti qıyndady deýge bolady. Vahıd Masýdovtyń shákirtteri 26 shildede «Aqtóbe», sodan keıin 30-ynda Pavlodardyń «Ertisin» qabyldaıdy. Osy kezdesýlerde tirligin kórsetpese, batysqazaqstandyqtarǵa birinshi lıgaǵa túsip qalý qaýpi anyq tónip tur.
