Frantsııada qaraǵandylyq sýretshi Káripbek Kúıikovtiń kórmesi ótýde
Qazaqstandyq sýretshiniń ekspozıtsııasy Eýropa Keńesi men Strasbýrg qalasynyń ýnıversıtetinde, Qazaqstannyń Frantsııadaǵy Parıjdegi elshiliginde, sondaı-aq Senatta (Lıýksembýrg saraıynyń ǵımaraty) boldy. Ári qaraı ol Renndegi qaýymdastyqtar úıinde usynylady.
«Árıne, alyp jatqan áserim zor, jańa el, jańa kitap sekildi. Men Frantsııaǵa alǵash ret keldim. Bul meniń armanym edi. Men munda óz jumysymdy usyna alǵanymdy jáne Qazaqstannyń, Semeı polıgonynyń tarıhy týraly aıtyp berýge múmkindik týǵanyn maqtan tutamyn. Meni qoldap, osynda kelýge kómekteskenderdiń barlyǵyna shyn júrekten rızamyn. Meniń densaýlyǵym men múmkindikterim bolǵan kezde, árqashan adamdarǵa antııadrolyq qozǵalys týraly aıtatyn bolamyn. Frantsııada bizdiń Semeı polıgony bolǵanyn kóp adamdar bilmedi. Qazirgi ýaqytta ıadrolyq synaqtardyń zııany men saldary týraly kóbirek aıtý kerek», – deıdi Káripbek Kúıikov.
Sýretshiniń kartınalary kórmege kelýshilerdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy.
Kóbin qolsyz dúnıege kelgen Káripbektiń ómir tarıhy, sondaı-aq Semeı polıgonyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń basqa da qurbandarynyń ómiri týraly áńgimelera tań qaldyrdy.
Frantsııadaǵy Qazaqstan elshiligi Káripbektiń aýyr dertten zardap shegýshi qaraǵandylyq Aıkúmis Sársenge kómek retinde jazǵan kartınalarynyń birin satyp aldy. Sýretshi sábıdiń otbasyna satýdan túsken barlyq qarajatty aýdarmaqshy.
Mouvement de la paix beıbitshilik qozǵalysynyń ulttyq hatshysy Rolan Nıve qazaqstandyq sýretshige kartınalardy satýda kómek kórsetýdi usyndy.
Qaraǵandylyq ónerpazdyń jumystary qozǵalystyń tsıfrlyq galereıasynda jáne qoǵamdyq birlestiktiń býtıginde usynylatyn bolady. Osylaısha Frantsýz patsıfısteri Káripbek Kúıikov óziniń búkil sanaly ómirin shyǵarmashylyq jáne belsendi azamattyq qyzmet arqyly júrgizetin ıadrosyz álemdi saqtaý úshin júrgizip júrgen kúresine qoldaý kórsetkisi keledi.
«Káripbek – beıbitshilik úshin osy turaqty kúreste tabandylyqtyń naǵyz sımvoly. Múmkindik paıda bolǵan bette biz ony qýana shaqyrdyq. Frantsııada ol bir ýaqytta ıadrolyq synaqtardyń qurbany jáne beıbitshilik úshin kúresýshi retinde usynylǵan. 1992 jyly Almatyda Nevada – Semeı qozǵalys komıtetiniń birinshi kezdesýinde boldym. Ol meniń álemdi ómir boıy qorǵaýdaǵy ustanymymdy anyqtady», – dep atap ótti Rolan Nıve.
Frantsııada kórme uıymdastyrýǵa sýretshige Mouvement de la paix Álem qozǵalysy, Renn – Almaty baýyrlas qalalar komıteti, Qazaqstannyń Frantsııadaǵy Elshiligi jáne QR-nyń Strasbýrgtegi Bas konsýldyǵy kómektesti.
