Fotoreportaj: Almatyda Joshy ulysy tarıhı-mádenı murasynyń kórmesi ashyldy
ALMATY. KAZINFORM — Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik ortalyq mýzeıinde «Altyn Orda (Joshy Ulysy) kezeńiniń tarıhı-mádenı murasy» atty kórme ashyldy.
Kórme elimizdi Joshy ulysynyń murasyn saqtap otyrǵan memleket retinde tanytý jáne Qazaqstan tarıhı-mádenı murasynyń mańyzdylyǵyn dáripteý maqsatynda uıymdastyrylǵan.
— Altyn orda dáýiri — túrki halyqtarynyń mádenıetin álemdik deńgeıge jetkizgen dáýir dep oılaımyn. Osyndaı tarıhı-mádenı baılyǵymyzdy qolǵa alyp, biz nasıhattap otyrmyz. Byltyr Astana qalasynda Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyna oraı kórme ótken bolatyn. Odan keıin Jezqazǵan qalasynda boldy. Endi mine, Almatyǵa kelip otyr, — dedi QR memlekettik ortalyq mýzeıi dırektorynyń mindetin atqarýshy Ǵalııa Temirton.
Kórmege QR ortalyq mýzeıi, «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵy, «Saraıshyq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynyń arheologııalyq kollektsııalarynan buıymdar qoıylǵan.
Tarıhı artefaktiler úsh aqparattyq keshenge bólingen.
Birinshisi, QR memlekettik ortalyq mýzeıiniń qoryndaǵy Z.Samashevtiń jetekshiligimen Saraıshyq qalashyǵynda (2000 j.) zertteý jumystary negizinde tabylǵan artefaktiler, sondaı-aq, arhıtektýralyq qaptamalar jáne kesenelerdiń kishireıtilgen maketteri qoıylady.
Ekinshisi, «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵy usynǵan Joshy han men Bolǵan ana keseneleriniń mańynan tabylǵan biregeı jádigerler — Joshyhan mazarynyń kireberis bosaǵasynyń tabaldyryǵy, kesene kúmbeziniń sándik buıymy — «qubba», keseneniń syrtqy qabyrǵasyn bezendirýge arnalǵan syrlanǵan jáne arab jazýly taqtaıshalar, Joshy ulysy memleketi kezindegi handardyń mys monetalary jáne t. b.
Úshinshisi, Saraıshyq qalashyǵynan tabylǵan alýan túrli shyńyltyrly qysh ydystar, metall jáne áshekeı buıymdar, turmystyq zattar jáne t. b. jádigerler.
Ony «Saraıshyq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı qoryǵy usynyp otyr.
Sondaı-aq kórme aıasynda ǵalymdar men tarıhshylar qatysqan «Altyn Ordanyń tarıhı-mádenı muralary: qorǵaý, qaıta qalpyna keltirý jáne zertteý máseleleri» taqyrybynda respýblıkalyq dóńgelek ústel ótti.
— Búgingi kórme byltyrdan beri ótip jatqan is-sharalardyń jalǵasy. Ertisten Dýnaıǵa deıin sozylyp jatqan Altyn orda búkil Eýrazııa tarıhynda mańyzdy ról atqardy. Bul memleket quramynda kóptegen halyqtar qalyptasty. Olardyń biri — qazaq halqy. Al Qazaq handyǵy osy Altyn ordanyń zańdy murageri. Joshy ulysy dáýiri bizdiń mádenı tarıhymyzǵa da úlken áser etti. Sonyń kórinisi — kórmede qoıylǵan jádigerler, — dedi tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Nurlan Atyǵaev.
Eske salaıyq, byltyr Almatyda Joshy ulysy jaıly «Han Sultan. Altyn Orda» operasy qoıylǵan bolatyn.