Fınlıandııa mektepteriniń tásilin Ahmet pen Júsipbek 100 jyl buryn usynǵan – ahmettanýshy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazir áleýmettik jeli men tanymdyq materıaldardan álemdegi bilim berý júıesi eń ozyq memlekettiń biri Fınlıandııa ekenin, bul elde mekteptegi sabaq dástúrli formattan múlde ózgeshe ekenin jıi oqımyz. M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń professory, ahmettanýshy ǵalym Aıgúl Іsmaqova osydan 100 jyl buryn Ahmet Baıtursynuly men Júsipbek Aımaýytov ta qazaq mektepterine osyndaı júıeni engizbek bolǵanyn aıtady.

Tarıhtan belgili, alash ardaqtylarynyń ol oılaǵany iske aspady. Naqtyraq aıtsaq, 1930 jyldan bastap qazaq zııalylaryna qarsy repressııa qaharyna minip, eń birinshi bolyp Júsipbek Aımaýytov 1931 jyly atý jazasyna kesilgen edi.

«Ahmet Baıtursynulynyń «Til qural» deıtin eńbegi 8 ret basylyp shyqqan. Ár basylymynda aıyrmashylyq bolǵan. Ony ózi bylaı túsindiredi: «Men muǵalimderden hat aldym. Myna nusqa mektep oqýshysyna sabaq berýge yńǵaısyz eken», - dep, óz kitabyn jetildirip otyrǵan», -deıdi Aıgúl Іsmaqova.

Aıtýynsha, Alash ardaqtylary osydan 100 jyl buryn qazaq balasyna bilim berýdiń júıesin Batys modeliniń negizinde jasamaq bolǵan. Sol úshin Máskeýdiń ózi túsinip úlgermegen ozyq eńbekterdi qazaq tanymyna, diline beıimdep aýdaryp, qoldanǵan.

«Ahmet Baıtursynuly mundaı júıeni qaıdan alyp otyr? 1921 jyly Júsipbek Aımaýytov «Amerıkalyq keshendi oqytý ádisi» deıtin kitapty aǵylshyn tilinen aýdarady. Ol kezde Máskeýde aýdarylmaǵan edi bul kitap. Álgi kitaptyń negizinde «Balany 40 mınýt baılap qoıyp sabaq berý – qııanat» degen ustanymǵa keledi Ahmetter. Biz sony áli eskere almaı kelemiz. Amerıka men fın mektepterinde qazir osyndaı júıe bar. Biz qazir Ahmetter ulttyq tanymymyzǵa beıimdep ketken joldy damytpaı, Batysta bar dúnıeni sol kúıi kóshirip jatyrmyz», - deıdi ahmettanýshy ǵalym.

Aıta keteıik, 5 qyrkúıekte Ahmet Baıtursynulynyń dúnıege kelgenine 150 jyl tolady.

Aıgúl Іsmaqovanyń A.Baıtursynuly murasy men qazaq tiliniń qazirgi problemasy týraly oıyn aldaǵy kúnderi saıtymyzǵa jarııalanatyn suhbattan oqı alasyzdar.