Feık: «KVI vaktsınasynyń saldarynan 150 000-nan astam adam, onyń ishinde 600 bala qaıtys boldy»

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstandyqtar messendjerlerde AQSh-ta 150 000-nan astam adam, onyń ishinde 600-den artyq bala COVID-19-ǵa qarsy vaktsınatsııa saldarynan qaıtys boldy degen qaýeset taratýda. Shyn máninde, bul kórsetkishter jalǵan, dep jazady stopfake.kz.

Osyndaı qorqynyshty taqyryptaǵy jańalyq qastandyq teorııalary men feık jańalyqtar taratatyn brıtandyq The EXPOSÉ basylymynda shyqty.
Maqalada VAERS júıesindegi málimetter negizinde júrgizilgen jáne ımmýndaý preparattarynan bolǵan ólim men janama áserlerdiń bári birdeı oǵan engizilmeıtinin kórsetken zertteý týraly aıtylady.
Aldymen, VAERS júıesi vaktsınalardyń qaýipsizdigin esepteý nemese baǵalaý úshin senimdi aqparat kózi bola almaıtyndyǵyn atap ótkenimiz jón.
VAERS portalynda «Esepter tolyq emes, dál emes, kezdeısoq nemese tekserilmeıtin aqparatty qamtýy múmkin. VAERS-tegi esepterdiń kóbi erikti túrde jazylady, ıaǵnı aǵat pikir bolýy múmkin», sondaı-aq, «Vaktsınanyń janama áserleri týraly esep berý júıesiniń (VAERS) málimetter bazasynda AQSh-ta lıtsenzııalanǵan vaktsınalarmen ımmýnızatsııadan keıingi janama áserler (aýrýlar, densaýlyqqa qatysty máseleler jáne/nemese belgiler) týraly tekserilmegen esepter bar. Esepter kez kelgen adamnan qabyldanady jáne saıtqa elektrondy túrde jiberilýi múmkin» dep jazylǵan.
Sonymen qatar, SOVID-19 qarsy vaktsına alǵan adamdardyń qaıtys bolý jaǵdaılary VAERS júıesine engizilýi kerek. Vaktsına alý men ólimniń arasynda baılanystyń bar-joǵy mańyzdy emes.
Zertteýde keltirilgen kórsetkishter de úlken kúmán týdyrady. AQSh-ta pandemııa bastalǵannan bıylǵy jyldyń 25 qazanyna deıin COVID-19 saldarynan 600-den astam bala qaıtys boldy. KVI-ge qarsy 12 jastan asqan balalardy vaktsınatsııalaý elde osy jyldyń mamyr aıynyń ortasynda bastaldy. ıAǵnı, eger The EXPOSÉ basylymyndaǵy maqalaǵa sensek, jarty jyldan az ýaqyttyń ishinde qaıtys bolǵan balalar sany elde jalpy pandemııa kezindegi kórsetkishpen birdeı. AQSh-ta da, álemniń basqa elinde de mundaı jaǵdaıdyń bolmaǵany anyq.
Osy maqalada jáne oǵan negizdelgen ǵylymı jumysta aıtylǵan tezısterdi Reuters basylymy da joqqa shyǵardy.
Faktchekerler AQSh-tyń Azyq-túlik jáne dári-dármek sapasyn qadaǵalaý basqarmasynyń (FDA) ókilderimen baılanysqa shyqty.
«Qol jetimdi klınıkalyq aqparatqa sholý, onyń ishinde ólim týraly kýálikterdi, máıitti jáne medıtsınalyq jazbalardy tekserý COVID-19 qarsy vaktsınalarmen sebep-saldarlyq baılanysty anyqtaǵan joq», – dep habarlady vedomstvo.
AQSh-tyń Aýrýlardy baqylaý jáne aldyn alý ortalyǵynyń ókilderi atap ótkendeı, «CDC osy ýaqytqa deıin COVID-19 qarsy vaktsınalardyń ólimge ákeletinin nemese oǵan yqpal etetinin kórsetetin ımmýndaýdan keıingi ólimniń erekshe nemese kútpegen zańdylyqtaryn tapqan joq».
Demek, vaktsınalardan bolǵan 150 000 ólim týraly shaǵymdar jalǵan. Bul aqparat qate boljamdarǵa jáne mundaı málimdemeler jasaýǵa múmkindik beretindeı senimdi aqparat kózi bolyp tabylmaıtyn VAERS júıesindegi statıstıkalyq derektermen manıpýlıatsııalaýǵa negizdelgen.