EJELGІ QALALAR TARIHY: San qyrly Saraıshyq
Bir zamandarda gúldengen qalanyń qaq ortasyndaǵy bıik dýalmen qorshalǵan han saraıy Qyzyl alańdaǵy Kremldi elestetedi. «... Ivan Kalıta (Qaltaly Ivan) Máskeý Kremliniń qurylysyn Saraı-Batý qalasynyń jobasy boıynsha júrgizdi. Keıin Ivan Groznyıdyń zamanynda orys knıazdary Altyn Ordanyń eki qalasyn - Saraı Batý men Saraı-Berkeni urpaqtary eshqashan esine túsire almaıtyndaı etip jer betinen joıyp jiberýge sheshim qabyldady» degen tarıhı muraǵattyq qujattar bar. 1395 jyly Aqsaq Temir shaýyp alyp, kúıretken Saraıshyqty Úlken Noǵaı Ordasynyń ortalyǵy (1490 jyldan bastap) bolyp turǵan kezinde Ivan Groznyıdyń buıryǵy boıynsha, Jaıyq boıyna kememen kelgen kazaktar 1580 jyly tas-talqan etip qıratyp, túk qaldyrmaı órtep jibergeni tarıhtan belgili. Kezinde negizin Batý han qalaǵan, keıinnen 1457-1458 jyldary Kereı hanmen birge Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan Jánibektiń uly Qasym han 1513 jyly qazaq memleketiniń astanasy dep jarııalaǵan qala turǵyndarynyń sany sol zamanda júz myńǵa jetken eken. Orta ǵasyrdaǵy tarıhshy Ábilǵazy Bahadúr hannyń deregi boıynsha, Saraıshyqta áz Jánibek han taqqa otyryp, 17 jyl handyq qurǵan, súıegi osynda qoıylǵan. Odan keıin onyń balasy Berdibek han Saraıshyqqa kelip, han saılanǵan. 1395 jyly Aqsaq Temir kúıretip ketken Saraıshyq qalasy XV ǵasyrdyń birinshi jartysynda qaıta qalpyna keltirilip, Jánibek han men Buryndyq han tusynda-aq Qazaq memleketiniń astanasy bolǵan degen derek bar. Qadyrǵalı bı óz eńbeginde Qasym hannyń Saraıshyqta dúnıe salǵanyn, qabiri Saraıshyqta jatqanyn jazyp qaldyrǵan. HІH ǵasyrdyń ortasynda ómir súrgen aqyn Shynııaz Shanaıulynyń qaldyrǵan deregi boıynsha, Saraıshyqta Sartaq, Berke, Toqtaqııa, áz Jánibek, Qasym handar jáne noǵaı handary Ysmaıyl men Oraz jerlengen. Búginde kóne qala ornynda osy jeti hanǵa qulpytas qoıylǵan. Jalpy, Altyn Ordanyń astanalary degende tarıhta úsh qalanyń orny erekshe atalady. 1.Saraı-Batý nemese Saraı-ál-Mahrýs (qazirgi Astrahan oblysyndaǵy Harabalınsk aýdany Selıtrennoe selosy). 2. Saraı-Berke (Saraı Ál-Jádıd nemese Jańa Saraı) (qazir Reseıdiń Volgograd oblysyndaǵy Tsarev selosy). Qalany 1262 jyly Berke han salǵan. 1282 jyldan Altyn Ordanyń astanasy. 1396 jyly Aqsaq Temir qıratqan. 3. Saraıshyq (Sary Aıshyq nemese Kishi Saraı) (qazirgi Atyraý oblysynyń Mahambet aýdanynda). Saraıshyqty Batý han saldyrǵan. Ibn Batýta degen arab saıahatshysy, ári geograf-zertteýshisi «Deshti Qypshaq dalasyna saıahat» degen estelik jazbalarynda óziniń 1334 jyly Saraıshyqqa kelgenin bylaı baıandaıdy: «Biz Úlken Saraı qalasynan atqa jegilgen arbamen on kún júrip, Kishi Saraı qalasyna kelip jettik. Bul Ulysý dep atalatyn tereń, ári aǵysy qatty ózenniń boıyna salynǵan qala eken... Saraıshyq - álemdegi Baǵdattan keıingi ekinshi úlken qala. Ortalyǵynda han saraıy tur, onyń ishinde 4 meshit pen kóptegen kerýen saraılary bar, onyń bıiktigi - 11 metr, qalyńdyǵy 4 metrge teń. Bir keremeti - qalanyń árbir úıine sý qubyr arqyly baryp tur...». Zertteýshi aıtqan sol zamandaǵy keramıkalyq turbalar osy ýaqytqa deıin saqtalǵan. Árıne, Saraıshyqty Baǵdatpen salystyrǵanda, tarıhshy qos qalanyń alyp jatqan aýmaǵyn emes, baılyǵy men sán-saltanatyn salystyrǵany anyq. Eýropa men Azııany jalǵap jatqan Saraıshyqtaǵy kópir Baǵdattaǵy kópirdiń kóshirmesi sekildi deıdi. Al 1558-1559 jyldary saıahatpen Saraıshyqqa kelgen aǵylshyn saýdageri Antonı Djenkınson óz jazbalarynda: «Teńizden bir kúnshilik qashyqtyqta úlken, tereń ózenniń jaǵasyna salynǵan gúldengen, kúmbezderi kóp Saraıshyq qalasy bar eken. Bul qalany orys patshasy Ivanmen dostyq baılanystaǵy tatar kinázi Izmaıyl myrza bıleıdi eken...» deıdi. Saraıshyqtyń Batý han bılegen dáýiri tarıhta belgisiz. Qala aty Batý hannyń urpaǵy, ıslam dinin Shyńǵys urpaqtary arasynda birinshi bop qabyldaǵan Berke (Bereke) hanmen (1255 jyly ólgen) baılanysty aıtylady. Belgili arheologtar Tolstov pen Patsevıch Saraıshyqty Horezm tutqyndarynyń kómegimen saýda jolynyń boıynda H-HІ ǵasyrlarda salynǵan Saaksın qalasynyń ornynda boı kótergen dep sanaıdy. Al Saraıshyq atynyń shyǵý tegin zertteýshilerdiń keıbirine júginsek, negizgi ataýy áý basta Saraı-Jýk (mońǵolsha «jýk» sózi «jýyq» degendi bildiredi) bolǵan. Osyǵan den qoısaq, Shyńǵys hannyń negizgi ordasy Úlken Saraı elinde qalyp, Jaıyq boıynda oǵan jýyq, ıaǵnı taıaý turǵyzǵan ordasyn Saraı-Jýk ataǵan tárizdi. Taǵy bir derek boıynsha, Saraıshyq (Kishi Saraı) aty Berke hannyń Edil boıynda 1254 jyly negizin qalaǵan «Saraı Batý» (Kóne Saraı), 1262 jyly negizi qalanǵan «Saraı Berke» (Jańa Saraı) qalalarynan keıin boı kótergen qalashyqqa berilgen sekildi. Sondaı-aq Saraıshyq mońǵol dáýirine deıingi Deshti Qypshaqtyń batystaǵy astanasy (Shyǵystaǵy astanasy Syǵanaq bolǵan) bolǵandaı. Keıbireýler Saraıshyq atyn oryssha Saraıchık (Kishi Saraı) degennen shyǵarady. Altyn Ordanyń HІV ǵasyrda hany bolǵan áz Jánibektiń jalǵyz qyzynyń aty Sara bolǵan eken, han qyzyna qyryndaǵandar úı syrtynan: «Sara shyq!» dep daýystaıdy eken, qalanyń aty sodan shyǵypty dep te aıtylady... Al negizinde, ıslamnyń belgisi jarty aıdy beıneleıtin meshittiń altyn aıshyqty alyp munaralaryna baılanysty Sary Aıshyq degennen shyqsa kerek. 1950 jyldary Saraıshyqta qazba jumystaryn júrgizgen qazaq arheologııasynyń atasy Álkeı Marǵulan qalanyń qalyptasý kezeńin HІІ ǵasyrǵa telise, kóne shahar ornyna 1996 jyldan beri zertteý júrgizip kele jatqan ekspedıtsııa jetekshisi, belgili arheolog, professor Zeınolla Samashov ta osyndaı toqtamǵa kelip otyr. Saraıshyqtan kóneniń kózi jádigerler kóptep tabylýda. Máselen, 2001 jyly qazba jumystary kezinde arheologtar erekshe kese taýyp aldy. Álemde bundaı kese eki dana ǵana eken, bireýi - Egıpette, ekinshisi - Qazaqstanda. Keseniń qasıeti nede desek, ol mynada: ishine ýlanǵan taǵam quıylǵanda ol túsin ózgertedi eken. Osyǵan qaraǵanda, bul handar as ishken kese bolsa kerek. Saraıshyqqa alys emes jerden Z.Samashovtyń jetekshiligimen «Ekinshi Altyn adam» atalǵan sarmat sarbazynyń múrdesi tabylýy bólek áńgime. Saraıshyqqa baılanysty bir ańyz-derekti de keltirelik. Saraıshyqta 1341-1359 jyldary handyq qurǵan áz Jánibek hannyń mańdaıyna basqan jalǵyz qyzy bolypty. Súıikti qyzy úshin saraı aldyna qoldan kól jasap, jasandy kóldiń sýy eki aptada bir aýystyrylyp turǵan. Aq-qýlardyń kóldi jaılaýy úshin kólge 40 atanmen sheker tógilgen kórinedi. Sol sebepti keıde kóldi «Tátti kól» dep ataıtyn bolǵan. Hanshaıym on beste bolǵanda, kenetten qaıtys bolyp, han qyzyn altyn tabytqa salyp, altyn qaıyǵymen qosyp jasyryn jerlegen. 1929 jyly Londonnan saıahatshylar kelip, Saraıshyqtan áldebir qaıyq taýyp alypty. Biraq ol shegeleri ǵana altyn, Jánibektiń ózine jasalǵan qaıyq eken. Saraıshyqty bertinde Bókeı han jaılaǵan degen derek bar. 1885-1890 jyldary Saraıshyqta eki mektep bolypty. Onyń biri - «Tserkovno-Prıhodskaıa shkola» dep atalatyn dinı oqý orny bolsa, ekinshisi - qazirgi Saraıshyq orta mektebiniń bastapqy negizi bolǵan mektep. 1999 jyly kóne qala ornyna ótken tarıhtyń dańqty sımvoly retinde «Han ordaly - Saraıshyq» atty memorıaldy keshen turǵyzyldy. 6552 sharshy metr jerdi alyp jatqan keshende bıiktigi 14,5 metrlik «Handar panteony» da ornalasqan. Atyraý oblysynyń Mahambet aýdanynda ornalasqan osy «Saraıshyq» kesheni alǵashqy qonaqtaryn qarsy alýǵa daıyndalyp jatqan 1999 jyly qalashyqta 12 adam asylyp qalady. Aqsaqaldar munyń sebebin sol 90-shy jyldardyń basynda osyndaǵy adamdardyń qolymen qurtylǵan seksen gektar jerdegi alma baqtarynyń qıesinen kórip, memorıaldyq keshenniń qaq ortasyna aman qalǵan alma aǵashtarynyń birin joǵalǵannyń sımvoly retinde otyrǵyzýdy usynady. Ol «Áýlıeaǵash» atanyp ketedi. Budan keıin asylyp ólý oqıǵalary sap tyıylǵan. Sodan bastap, kelýshiler áýlıeaǵashtyń butaqtaryna yrym etip aq shúberek baılaıtyn bolǵan. Qorytyndy 2005 jyly Qazan qalasynyń 1000 jyldyǵyn toılaǵan tatarlar sol kezde Qazan Kremlin memlekettik tarıhı murajaı-qoryq esebinde qalpyna keltirgeni belgili. Qazan Kremli ıÝNESKO-nyń álemdik muralar tizbegine endirilgen. Qazan Kremlinde Tatarstan Prezıdentiniń rezıdentsııasy men ákimshilik ortalyqtar ornalasqan. Máskeý Kremli osy Qazannan kóshirilgen (Kazanskıe sobory) dep te aıtylady. Degenmen, tarıhı jazbalar Kremldiń Qaltaly Ivan tusynda Saraı-Batýdan kóshirilgenin aıǵaqtaıdy. Kezinde Baǵdattan keıingi álemdegi baı qala atanǵan Saraıshyqtyń da óz Kremli bolǵany anyq. Al Máskeýdegi Qyzyl alań osy Saraıshyqtan kóshirilgeni kúmán týǵyzbaıdy. Máskeý qalasynyń aty kóne jylnamalarda 1147 jyldan bastap atalsa, Kremldiń qalyptasýy týraly joǵarydaǵy derekti aıttyq. Árıne, álemdik tarıhı-mádenı qoryq-murajaı ári Reseı prezıdentiniń arnaıy rezıdentsııasy sanalatyn Máskeý Kremliniń tarıhtyń ár kezeńinde talaı qalyptasýlardy bastan keshirgeni belgili. Degenmen, bul altyn jalatylǵan kúmbezder men saltanatty saraılardan turatyn qaıtalanbas sáýlet-tarıhı ansambli, negizinen, 15 ǵasyrdyń arhıtektýralyq eskertkishterinen turatynyn, ári Jaıyq ózeniniń boıyna salynǵan Saraıshyq syndy «Máskeý Kremli» de Máskeý ózeniniń jaǵasyna salynǵanyn eskersek, Kremldiń Saraı Batýdan, al Qyzyl alańnyń Saraıshyqtan kóshirilgeni daý týǵyzbasa kerek. Táshenov Tóreǵalı, «Aıqyn» gazeti
