Exxon Mobil-diń 1999 jyldan bergi eń iri mámilesi týraly belgili boldy – BAQ
Exxon Mobil «mega mámile» jasasýǵa daıyndyq ústinde. Atap aıtqanda, Pioneer Natural Resources munaı-gaz kompanııasyn satyp alý boıynsha kelissóz júrgizip jatyr. Bul týraly Bloomberg jáne WSJ-ge belgili bolǵan, dep habarlaıdy QazAqparat Forbes-qa silteme jasap.
«Mega mámileniń» somasy shamamen 60 mlrd AQSh dollaryn quraýy múmkin, dep jazdy Bloomberg jáne The Wall Street Journal derekkóz aqparatyna súıenip.
Kelisimshart jaqyn arada jasalýy yqtımal. Bul Exxon kompanııasynyń 1999 jyly Mobil kompanııasymen birigýinen keıingi eń úlken mámile bolmaq. Kompanııa onyń kómegimen taqtatas (slants) munaıyn óndirý jóninen Qurama Shtattardaǵy kóshbasshy pozıtsııasyn ıelenýge nıetti, dep habarlaıdy Bloomberg.
Tehas pen Nıý-Meksıkodaǵy Perm basseınindegi munaı men gaz ken oryndaryn biriktirgennen keıin Exxon táýligine shamamen 1,2 mln barrel munaı óndire alady. Bul OPEK-tegi elderdiń basym denine qaraǵanda – kóp.
Exxon kompanııasy kóptegen jyldar boıy Perm basseıninen aýmaqtardy satyp alý múmkindikterin izdep keldi, biraq buǵan deıin oıyn júzege asyra almaǵan, dep atap ótti Bloomberg. Pandemııa kezinde munaı baǵasy tómendedi, Exxon iri jahandyq jobalarǵa jumsalatyn shyǵyndardy arttyrdy. Bul óz kezeginde onyń qarjylyq jaǵdaıyna soqqy berip, kompanııany aktsıonerlerge dıvıdendter tóleý úshin mıllıardtaǵan dollar qaryz alýǵa májbúr etti.
Mámilege daıyndyqta úlken jetistikterge qol jetkizilgenine qaramastan, onyń jasalý-jasalmaýy áli de ekitalaı, delingen Bloomberg aqparatynda. Exxon da, Pioneer de agenttikke «naryqtaǵy qaýesetterge» túsinikteme bermeıtinderin málimdedi.
Nıý-Iork qor bırjasynyń premarketinde Pioneer aktsııalary Máskeý ýaqytymen saǵat 15:10-da 9,51% ósip, 235,4 dollardy qurady, al Exxon aktsııalary 2,9% arzandap, 105,8 dollar boldy.
