Eýropalyq balet juldyzdary elordada óner kórsetedi

Eýropalyq balettiń jarqyn juldyzdary qazaqstandyq kórermenge Gala de Paris atty orasan zor baǵdarlama usynady. «Astana Opera» sımfonııalyq orkestrine maestro Vladımır Lande (Reseı - AQSh) jetekshilik etedi.

Gastrol QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen Astananyń 20 jyldyǵy aıasynda ótpek. Sondaı-aq, týrne Parıj ulttyq operasynyń 350 jyldyǵyna oraılastyrylǵan.

Paris Opéra Ballet - XIV Lıýdovık patshanyń 1661 jyly Koroldik bı akademııasy retinde negizin qalaǵan Parıj operasynyń resmı ulttyq balet trýppasy. Búginde ujymnyń quramynda 150-den astam ártis bar, Parıj ulttyq opera teatrynyń kórkemdik jetekshisi - Orelı Dıýpon. Jyl ishinde trýppa 180-nen astam óner kórsetedi, olardyń árqaısysy asqaq ónerdiń shynaıy meıramy bolyp tabylady.

Aıta keter bolsaq, ár jyldary balet trýppasy Marııa Talonı, Djordj Balanchın, Serj Lıfar, Morıs Bejar, Rolan Petı, Rýdolf Nýreev, Sırıl Atanasov, Sılvı Gıllem, Anjelen Preljokaj jáne ózge de uly esimdermen tyǵyz baılanysta atalǵan. «Astana Opera» balet trýppasynyń kórkemdik jetekshisi, Reseıdiń Halyq ártisi Altynaı Asylmuratova 90-jyldary áıgili sahnada R.Nýreevtiń qoıylymdaryndaǵy basty partııalarda jarqyraǵan edi. Álemge tanymal prıma L.Mınkýstyń «Baıaderka» baletinde Nıkııanyń rólin oryndap, P.Chaıkovskııdiń «Aqqý kóli» baletindegi Odetta men Odılııanyń beınelerin somdady.

Osy jazda úzdik frantsýz ártisteri elorda turǵyndary men qala qonaqtaryna esten ketpes kóńil-kúı syılamaq. Erekshe áserge toly Gala de Paris baǵdarlamasy álemdegi kóne ulttyq trýppanyń etýaldary, jetekshi solısteri, solıster men kordebalet ártisteriniń basyn biriktirmek. «Astana Operanyń» Úlken zaly sahnasyna Letıtsııa Pıýjol, Se Yn Pak, Fransýa Alıý, Mark Moro, Pablo Legasa, Aksel Maglıano, Kamıl Bon, Tomas Dokır, Amelı Joanıdes, Naıs Dıýbosk, Isaak Lopes Gomes, Marıon Gote, Vıktýar Anketıl, Adel Belem, Jozef Omer, Djek Gaztoýt shyǵyp, óner kórsetedi.

Parıj ulttyq operasy balet trýppasynyń biregeı kontserttik baǵdarlamasy Marıýs Petıpa boıynsha V.Shaıeniń qoıylymyndaǵy (mýzyka avtory A.Glazýnov) qanyq ári áserli «Raımonda» baletiniń úzindisimen ashylady. Ortaǵasyrdaǵy rytsarlyq ańyzǵa negizdelgen balet sulý Raımonda, onyń kúıeý jigiti - rytsar-kiresker Jan de Brıen men saratsın Abderahman jaıly baıandaıdy.

Keshti T.Goteniń attas óleńiniń jelisimen K.M. fon Veberdiń mýzykasyna qoıylǵan M.Fokınnyń «Raýshan gúliniń elesi» baletinen romatıkalyq pa-de-de jalǵastyrmaq. Bı qozǵalysy shyrmalyp ósip, gúldegen raýshannyń ıkemine negizdelgen.

Sonymen qatar, ónersúıer qaýym nazaryna 1949 jyly Parıj operasynda D.Oberdiń mýzykasyna V.Gzovskıımen qoıylǵan Gran-pa klassık usynylady. Balet óneriniń eń súıikti jaýharlarynyń biri kórermendi óziniń rettiligimen, dene turysynyń tolyqtyǵymen, shyńdalǵan tehnıkasymen, ártistik sheberligimen, sondaı-aq naǵyz frantsýzdyq úlgidegi jeńildigimen, tapqyrlyǵymen tánti etedi.

«Manfred» horeografııasyn Parıj balet trýppasyna arnap P.Chaıkovskııdiń mýzykasyna R.Nýreev jasady. Sıýjetke lord Dj.G.Baıronnyń dramalyq poemasy negiz boldy. Osy baletke arqaý bolǵan oqıǵalar Baıronnyń óz ómirinen alynǵan.

R.Drıgonyń óńdeýindegi A.Adannyń mýzykasyna M.Petıpa boıynsha S.Bertonyń qoıylymyndaǵy ataqty «Korsar» klassıkalyq baletindegi tańǵalarlyq pa-de-de túrli el kórermenderiniń kóńilinen erekshe oryn alǵan.

F.Mendelsonnyń mı mınor or.64 orkestrmen skrıpkaǵa arnalǵan kontsertiniń mýzykasyna qoıylǵan S.Bertonyń tańdaýly «Renessans» baletimen ekinshi bólimniń shymyldyǵy ashylady. Búgingi tańda jasalǵan klassıkalyq stıldegi qoıylym parıj opera teatry ártisteriniń darynyn asha túsedi. Biregeı ári sándi kostıýmderdi áıgili frantsýz modeleri, Balmen sán úıiniń kreatıvti dırektory Olıve Rýsten jasady.

«Ólim aldyndaǵy aqqý» solosy K.Sen-Sanstyń «Janýarlar karnavaly» sıýıtasynan alynǵan «Aqqý» pesasynyń mýzykasyna M.Fokınmen qoıyldy. Aqqýdyń názik beınesi ómir úshin kúres nyshanyna aınalady, seziminiń shynaıylyǵy ári kúshtiligimen ol jer betindegi barsha jannyń júrekterin tebirentedi.

Kesh barlyq ártisterdiń qatysýymen oryndalatyn K.Chernıdiń «Etıýd» mýzykasymen aıaqtalady. Trýppa kúrdeli bı qımyldary, romantıkalyq lırıkamen qatar klassıkalyq aıbyndylyq, áserli sekirýler men pırýetterdi ortaǵa salady. Solıster klassıkalyq balettiń ásemdigi men qýattylyǵyn, joǵary deńgeıdegi óner kórsetýdiń shattyǵy men tolǵanysyn júrekterge jetkize bilýi tıis.

Ártister frantsýz balet mektebinde tarıhı turǵydan qalyptasqan XIV Lıýdovıkten bastap qazirgi zamanǵa deıingi, Versaldan Garne Operasyna deıingi ejelgi bı óneri dástúrin jalǵastyrýshylar bolyp tabylady. Parıj ulttyq operasy trýppasynyń kúsh-jigeri men qulshynysy asqaq ónerdi baǵalaýshy elordalyq qaýymnyń jadynda máńgilikke saqtalyp qalary anyq.

Joba «Qazaq áýenderi» qoǵamymen birge júzege asyrylady.