Eýropadaǵy eń qart saıası tutqyn bosatylýy múmkin
ASTANA. KAZINFORM – Frantsııa soty 40 jyl túrmede otyrǵan lıvandyq belsendi Djordj Ibrahım Abdallany bosatý týraly sheshim qabyldady. Bul týra Aljazeera jazdy.
Palestınany azat etý halyqtyq frontynyń burynǵy múshesi Abdalla 1982 jyly AQSh áskerı attashesi Charlz Robert Reı men ızraıldik dıplomat ıAkov Barsımantovty óltirgeni úshin ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrylǵan bolatyn.
Abdalla 1999 jyldan beri, ıaǵnı shartty túrde merziminen buryn bosatý quqyǵyna ıe bolǵaly 11 ret shaǵym túsirgen. Sot sheshimi boıynsha 73 jastaǵy belsendi 6 jeltoqsanda Frantsııadan shyǵyp, shartty túrde bosatylady. Alaıda prokýrorlar bul sheshimge shaǵym túsirip, onyń bosatylýyn keıinge shegerýi múmkin.
Abdalla 1978 jyly Izraıldiń Lıvanǵa basyp kirýi kezinde jaralanǵan soń marksıstik PFLP qataryna qosyldy. 1979 jyly ol Frantsııadaǵy Action Directe, Italııadaǵy Qyzyl brıgadalar jáne Germanııadaǵy Qyzyl Armııa fraktsııasy sııaqty radıkaldy solshyl toptarmen yntymaqtasatyn óziniń jeke Lıvan revolıýtsııalyq qarýly fraktsııalaryn (LRAF) qurdy.
1987 jyly Abdallanyń sotynan keıin daý týdy. AQSh Abdallanyń bosatylýyna birneshe ret qarsylyq bildirse, Lıvan bosatýdy talap etken. Ony shartty túrde merziminen buryn bosatý 2013 jyly maquldandy, biraq sol kezdegi Frantsııanyń ishki ister mınıstri AQSh-tyń qysymymen talapty oryndaýdan bas tartqan.
– Djordj Ibrahım Abdallanyń bosatylýyn kóptegen solshyl belsendi men quqyq qorǵaý uıymdary qoldaıdy. Ol áli kúnge deıin belsendi jáne Taıaý Shyǵystaǵy oqıǵalarǵa tereń qyzyǵýshylyq tanytady, - dedi Abdallanyń advokaty.
Sottyń ony bosatý týraly sheshimi «zańdy jáne saıası jeńis» dep ataldy. Biraq apellıatsııalyq shaǵym bul sheshimge toqsaýyl bolýy da múmkin.
