Eýropa qazaqtarynyń quryltaıynda ne aıtyldy
«Eýropadaǵy qazaq uıymdarynyń basshylar men jalpy osynda turyp jatqan qazaqtardyń basqosý ótip jatyr. Bul quryltaı úshinshi ret Germanııanyń Keln qalasynda ótip jatyr. Eropadaǵy quryltaı 2005 jyly osy Keln qalasynan bastalǵan. Byltyr Parıjde ótkenin bilesizder. Sol kezde bul quryltaıǵa Túrkııadan kóship kelgen Eýropa qazaqtarynyń ǵana emes, osynda qyzmet babymen, bilim izdep kelgen qazaqtardyń da basqosýy bolsyn degen bastama aıtylǵan edi.
Keshegi ótken uıym basshylarynyń kezdesýine 15 elden 20 qazaq uıymy qatysty. Sonymen qatar Germanııada turyp jatqan burynǵy otandas nemis ultynyń ókilderi de qatysty», - deıdi qor basshysy.
Onyń sózine qaraǵanda, keshegi jıynda negizinen úsh másele talqylanǵan.
«Eýropa qazaqtary ózara yntymaq pen baılanysty nyǵaıtý úshn ne isteý kerek degen suraqqa jaýap izdedik. Eýropadaǵy qazaq uıymdarynyń «Otandastar» qorymen ózara yqpaldastyǵyn, birlesken jobalar qandaı bolý kerektigin talqyladyq. Sondaı-aq, Eýropadaǵy qazaq dıasporasy men Qazaqstannyń arasynda qandaı baılanys, birlesken jobalar jasalý kerektigi sóz boldy.
Ashyǵyn aıtý kerek, bul jerdegi qandastardy tolǵandyryp otyrǵan másele – Qazaqstandaǵy ulttyq múddeler. Onyń ishinde qazaq tiliniń máselesi bar. Memlekettik tilid Qazaqstan taýmaǵynda ǵana emes. Eýropa qazaqtarynyń arasynda da dáripteý jaǵy talqylandy. Óıtkeni bul jerde qazaq jastary qazir úlken assımılıatsııadan ótip jatyr», - dedi ol.
Abzal Saparbekuly shetelde turyp jatqan qazaqtardyń Qazaqstanǵa emin-erkin baryp, uzaq merizmde qalýy, demalysqa, oqýǵa barýy sııaqty máseleler de kóterilip jatqanyn aıtady.
«Otandastar» qorynyń aıasyndaǵy jobalardy, qazaq tilin úıretý, ulttyq sport, qolóner, sheberlik sııaqty kýrstardy odan ári jalǵastyrý qajettigi de aıtyldy. Jalpy qazaq jastaryna baǵyttalǵan jobalardy kóbirek jasaý týraly usynystar kóterildi.
Quryltaıǵa jıylǵan qaýymdy sharaǵa Qazaqstan Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev myrzanyń qatysýy qýantyp otyr. Málik Otarbaev quryltaıǵa kelgen qazaqtarǵa Prezıdentitń arnaıy lebizin jetkizdi. Muny Eýropa qazaqtary memlekettik deńgeıdegi qamqorlyq dep baǵalap otyr.
Keshegi uıym basshylarynyń jınalysynan keıin alǵash ret Eýropanyń 8 elinen kelgen eń belsendi, bilimdi zııaly qazaq jastarynyń 50 ókiliniń basqosýy ótti. Osy basqosýdyń qorytyndysy boıynsha Eýropadaǵy qazaq jastarynyń alıansyn qurý týraly sheshim qabyldandy», - deıdi qor prezıdenti.
Keleshekte alıanstyń keńes músheleri saılanyp, túrli baǵyttaǵy komıtetteri qurylmaq. Al kelesi jyly Eýropadaǵy qazaq jastarynyń aýqymsdy basqosýyn ótkizý josparlanyp otyr.
«ıAǵnı, Túrkııadan Eýropaǵa taraǵan qazaqtardyń aǵa býyny osyndaı uıymdardy quryp berdi. Endi sol izgi istiń etek jaıýy qazirgi jastardyń qolynda. Qazirden bastap soǵan ıe bolyp, tasalysyp, qazaq ıntegratsııasynyń damýyna qyzmet etý kerektigi aıtyldy.
Búgingi basqosý toı sııaqty ótip jatyr. Qazaqtyń ulttyq óneri dáriptelip, sheberlyq sabaqtary ótip jatyr. Asyq jáne Toǵyzqumalaq federatsııasynyń ókilderi sheberlik saǵatyn ótkizýde. Taraz ben Atyraýdan qolóner sheberleri kelip óz sheberlikterin pash etip jatyr. Ulttyq kıim brendteriniń khrmesi ótip, fotosessııalar uıymdastyrylyp jatyr. Eýropanyń 8 elinen bir-bir komanda, qazaqstan eki fýtbol komandasy kelip, týrnır ótkizip jatyr.
Erteń quryltaıdy saltanaty jabylý rásimi bolady. Bul jerge Germanııadaǵy Elshimiz qatyspy, saıystar men baıqaýlardyń jeńimpazdary marapattalady. Onyń sońy Qazaqstan men Eýropanyń túkpi-túkpirinen kelgen óner ıeleriniń úlken kontsertine ulasady», - dedi Abzal Saparbekuly.
