Eýroodaq qaıta óńdelgen ónimderdi paıdalanýdy arttyrýdy usynbaq

BRıÝSSELЬ. QazAqparat - Eýropalyq komıssııa osy aptada plastıkalyq bótelke qaldyqtaryn azaıtý jáne qaıta óńdeý boıynsha usynystardy jarııalaýdy josparlap otyr. Usynys sonymen qatar onlaın-jetkizý úshin paıdalanylatyn shynyaıaqtar men qaptamalardy qaıta paıdalanýdy qamtıdy, dep habarlaıdy QazAqparat Reuters agenttigine silteme jasap.

Usynysta Eýropalyq odaqta tutynylatyn plastıktiń shamamen 40%-y jáne qaǵazdyń 50%-y qaptama úshin paıdalanylatyndyǵy, jalpy qaptama turmystyq qatty qaldyqtardyń 36%-yn quraıtyndyǵy atap kórsetilgen.

EO usynysyndaǵy qaıta óńdeýdiń maqsattyq kórsetkishi 2025 jylǵa qaraı 65% jáne 2030 jylǵa qaraı 70% deńgeıdi kózdeıdi.

2030 jylǵa qaraı polıetılentereftalat (PET) azyq-túlik qaptamalary sııaqty plastıkalyq sýsyndarǵa arnalǵan bótelkeler men janasýǵa sezimtal qaptamalar úshin 30%, PET emes qaptamalar úshin 10% jáne basqa da plastıkalyq qaptamalar úshin 35% qamtý maqsaty kózdelgen.

2040 jylǵa qaraı tarıfter janasýǵa sezimtal qaptamalar úshin 50% jáne basqa qaptamalar úshin 65% deıin kóteriledi.

Sársenbi kúni usynylýy múmkin usynys zań kúshine enýi úshin Eýroparlament pen Eýropalyq keńestiń, EO-nyń 27 úkimetinen turatyn toptyń maquldaýyn qajet etedi jáne keıbir ózgeristerge ushyraýy múmkin.

Foto: REUTERS/Philippe Wojazer