EURO 2024: Aldaǵy eki oıynnyń mańyzy zor – Ermuhamed Máýlen
Fýtboldan Qazaqstan quramasyn 2024 jylǵy Eýropa chempıonaty irikteý satysynda mańyzdy eki oıyn kútip tur. Búgin elordada San-Marıno quramasymen kezdesse, úsh kúnnen keıin syrt alańda Slovenııamen sheberlik baıqasady. Ekeýinde de jeńiske jetken jaǵdaıda qazaqstandyq fýtbolshylar tuńǵysh ret qurlyqtyq dodanyń fınaldyq satysyna joldama alýy múmkin. Ulttyq quramanyń múmkindigi jóninde Kazinform tilshisi belgili sport kommentatory Ermuhamed Máýlendi áńgimege tartqan edi.
– Ulttyq qurama kapıtany Ashat Taǵybergen men jartylaı qorǵaýshy Bahtıer Zaınýtdınov alǵan jaraqatyna baılanysty aldaǵy eki oıynǵa qatysa almaıdy. Olardyń ornyn kimder basýy múmkin?
– Iá, eki fýtbolshy da oıynǵa qatysa almaıdy. Ashat ta, Bahtıer de ulttyq quramany órge súırep júrgen jigitter. Degenmen Ashat quramadaǵy áriptesterine qoldaý bildirip, daıyndyq jumystaryna kelip júr. Ulttyq qurama sapynda onyń ornyn basatyn fýtbolshylar jetkilikti. Elimizdiń bas komandasyna kileń tájirıbeli oıynshylar jınalǵan. Máselen, qazir babynda júrgen Islambek Qýatty aıtýǵa bolady. Oǵan qosa Abzal Beısebekov ortada oınaı alady. Sondaı-aq «Qaırat» sapyndaǵy Ádilet Sadybekov te ulttyq quramaǵa shaqyrtý aldy. Óıtkeni, bizge alańnyń ortasynda oınaıtyn fýtbolshylar qajet. Bas bapker Magomed Adıevte buǵan baılanysty úsh-tórt nusqa bar degen senimdemin.
Al Bahtıer Zaınýtdınov oılamaǵan jerden jaraqat alyp qaldy. Sol sebepti bas bapker taktıkalyq syzba nusqany ózgertýi múmkin. Máselen, erkin oınaı alatyn, kez kelgen pozıtsııada júretin Ramazan Orazovty paıdalanýǵa tyrysady degen oıdamyn. Basqa da nusqalardy qarastyryp kórýine bolady.
– Jankúıerler ulttyq quramanyń Eýropa chempıonatyna joldama alǵanyn qalaıdy. Germanııadaǵy dop dodasyna barýǵa degen múmkindigimiz qandaı? Aldaǵy eki oıynda jeńiske jete alamyz ba?
– Ázirge «Eýropa chempıonatyna bara alamyz ba» degen máselege baılanysty boljam aıtý óte qıyn. Sebebi, alda áli eki týr bar. Sondyqtan buǵan qatysty birneshe nusqany qarastyramyz. Barlyǵy aldaǵy Slovenııa men Danııa quramalarynyń ózara kezdesýinen keıin belgili bolady. Sodan keıin ǵana naqty joramal jasaı alamyz.
Sońǵy týrda bizdiń fýtbolshylar Slovenııamen sheberlik baıqasady. Sol sátte ótetin Danııa men Soltústik Irlandııa kezdesýindegi jaǵdaı da týrnır kestesindegi jaǵdaıǵa áser etýi múmkin. Sol sebepti biz qurlyqtyq dodanyń fınalyna shyǵamyz dep aldyn ala joramal jasaı almaıtynymyz anyq.
Negizinde qaı quramaǵa da mundaı joǵary deńgeıdegi dúbirli dodaǵa joldama alý óte qıyn. Ony moıyndaýymyz qajet. Ulttyq quramamyz jankúıerlerge buryn biz úshin múmkin bolmaı kelgen qýanyshtardy syılap jatyr. Dese de maqsatymyz aıqyn. Ol – eki oıynda da jeńiske jetý. Endigi kezekte ony oryndaýymyz tıis.
Bizdiń quramaǵa syrt alańda Slovenııamen kezdesý qıynǵa soǵady dep oılaımyn. Óıtkeni, olardy jeńý kóptegen quramaǵa ońaıǵa soqpaı júrgenin bilemiz. Tájirıbeli qarsylastardyń ózi Slovenııamen teń túsip nemese jeńilip qalyp jatady. Bul qarsylasymyz óziniń alańynda óte senimdi oınaıdy. Ony da esten shyǵarýǵa áste bolmas.
– Slovenııamen elordada ótken alǵashqy kezdesýde bizdiń quramaǵa ne jetispedi? Birinshi bolyp gol soǵyp, artynan eki gol ótkizip aldyq. Bizdiń quramanyń senimdi oınaı almaýyna ne sebep boldy?
– Iá, Astanada ótken oıynda ulttyq quramamyz Slovenııaǵa alǵashqy bolyp gol soqqan edi. Odan keıin slovenııalyq fýtbolshylar óte jyldam shabýyldar uıymdastyrdy. Benıamın Sheshko degen surmergeni qazaqstandyq qorǵaýshylarǵa edáýir jumys taýyp berdi. Ol Germanııa býndeslıgasynda fýtbol oınaıdy. Mamandar onyń sheberligin joǵary baǵalaıdy. Qazaqstan men Slovenııanyń alǵashqy kezdesýinde Sheshko óz quramasynyń jeńisine barynsha úles qosty.
Slovenııalyq fýtbolshylar bir-birine tamasha pas berdi. Sonyń arqasynda gol soǵyp ketti. Negizinde sol oıynda bizdiń qurama jeńiske jetip nemese teń túskende qazir týrnır kestesindegi jaǵdaı basqasha bolatyn edi. Jaqsy, endi ony ótip ketken oıyn dep baǵalaıyq.
Shynyn aıtqanda, Slovenııa quramasynyń deńgeıi bizden bir bas joǵary. Eýropada erteden beri dop tebedi. Budan buryn qurlyqtyq dodanyń úzdikter básekesinde baq synap úlgergen. Fýtbolshylardyń basym bóligi kári qurlyqtyń bedeldi klýbtarynda óner kórsetedi. Sol sebepti atalǵan qarsylasymyzben kezdesý bizdiń qurama úshin úlken synaq bolǵaly tur.
– Qazaqstan quramasynyń qazirgi býynyn qalaı baǵalaısyń?
– Ulttyq qurama jeıdesin kıip júrgen qazirgi býyn eýrokýbokta oınap, mol tájirıbe jınaqtaǵan jigitter ekeni belgili. Eýropanyń joǵary deńgeıdegi chempıonattarynda dop teýip júrgen tórt fýtbolshymyz bar. Sondyqtan ulttyq quramanyń qazirgi quramynyń tájirıbesi mol. Oǵan qosa basym bóligi – jalyndap turǵan jastar. Sol sebepti olardyń qazirgi deńgeıin joǵary baǵalaımyn. Biraq, biz bul deńgeıden de bıik bolýymyz tıis. Áli de óse túskenin qalaımyz.
– Elimizde balalar fýtbolyna qanshalyqty kóńil bólinip jatyr?
– Elimizde talantty fýtbolshylardy shyǵarý úshin arnaıy akademııalar ashylý qajet. Qazir bizde resmı túrde eki akademııa ǵana bar. Qazaqstannyń ózge óńirlerinde ondaı oryndar joq. Negizinde fýtbol akademııalary barlyq aımaqta bolýy kerek.
Sondaı-aq balalar fýtbolyndaǵy bapkerlerdiń biliktiligin arttyrý da umyt qalmaýy tıis. Buǵan baılanysty ádisteme keıbir óńirlerde baıaǵy deńgeıde qalyp qoıǵan. Endibiri eýropalyq talaptarǵa negizdilgen ádistemeni paıdalanady.
Aıta ketsek, sheteldegi balalardyń fýtbol akademııalary óz ádistemesin basqaǵa berýge qulyqsyz. Ony sheshýdiń joly bar. Alǵashqysy sol jaqtan mamandardy arnaıy shaqyrtyp, kelisim boıynsha qyzmet jasaýǵa usynys bildirý. Bolmasa, bizdiń bapkerlerdi sol jaqqa oqýǵa jibergen durys. Osy eki nusqa boıynsha olardyń ádistemesin paıdalanýǵa múmkindik týady. Áıtpese, eshqandaı akademııa balalardy fýtbolǵa daıyndaý ádistemesin bermeıdi. Bergenniń ózinde keıbir óńirlerde ony júzege asyrý qıyn. Óıtkeni, tehnıkalyq-materıaldyq baza álsiz. Sondyqtan Premer-lıgada oınaıtyn ár fýtbol klýbynda balalarǵa arnalǵan ortalyqtyń jumys isteýi talap etiledi. Máselen, segiz jas ereksheligi boıynsha balalar komandasy bolýy tıis. Qazir sol arqyly talantty jastardy shyǵarýǵa múmkindik kóp.
– Áńgimeńe raqmet.
Aıta keteıik, 17 qarashadaǵy Qazaqstan-San-Marıno kezdesýin «Qazsport» telearnasy tikeleı efırde usynady. 20 qarashada ótetin syrt alańdaǵy Slovenııaǵa qarsy oıyndy «Qazaqstan» jáne «Qazsport» telearnalary saǵat 01:45-te tikeleı efırde kórsetedi.
