Eset batyr brıtan tyńshysyn qalaı quryqtady? - baspasózge sholý
***
Qazaq jeri - zertteı berse qupııasy taýsylmaıtyn meken. Qazirgi Qazaqstan aýmaǵynan birneshe ǵasyrlar buryn-aq shet elderdiń dańqty zertteýshileri men óz zamanynda ataǵy tasyǵan talaı jazýshy júrip ótkeni belgili. «Aıqyn» gazeti búgin sondaı jazýshylardyń biri - orys saıahatshysy Egor Kovalevskııdiń qazaq jeri, dástúri men tarıhy, tulǵa batyrlary týraly jazǵan kitabyn taldap, Mahambet Ótemisuly men Eset batyrlar týraly tamasha estelikterdi tapqan eken. «Orysta Egor Kovalevskıı (1811-1868) degen jazýshy ótken. Ózi saıahatshy, ózi dıplomat. Zamanynda Kovalevskıı Shoqan Ýálıhanovpen syrlas dos bolypty»,-dep jazady basylym. Jazýshynyń 1840 jyldary shyqqan «Stranstvovatel po sýshe ı morıam» degen kitabynyń qazaqqa tikeleı qatysy bar. Ásirese, sondaǵy «Ekspedıtsııa na pýtı v Býharý ı voennaıa ekspedıtsııa, deıstvovavshaıa protıv Hıvy (1839-1840)» ocherkinde qazaq dalasynda ótken oqıǵalar baıandalady, sol zamandaǵy qazaq-orys qatynastaryn aına-qatesiz hatqa qaldyrǵan. Osylaısha, XIX ǵasyrdyń 30-jyldarynyń sońyndaǵy otarshylyq ezgige qarsy kóterilisterdi qaz qalpynda kóz aldymyzǵa ákeledi. Osy kitabyn jazar aldynda: «Ne kórdim, ne bildim, sol qalpynda qaǵazǵa túsirýim kerek, sonda ǵana qyzyq kitap shyǵady» degen eken. Shynynda, bul eńbek sol ýaqytta jazylǵan basqa shyǵarmalarǵa qaraǵanda shynaıylyǵymen kósh bastap tur. Buharǵa bara jatyp, hıýalyqtardyń tutqynyna túsken jazýshy men ekspedıtsııa músheleri jolda qazirgi Aqtaý qalasyna qashyp baryp, sodan keıin Buharǵa bara jatqan jasyryn áskerı ekspedıtsııaǵa qosylyp, jandary aman qalady. Osy ekspedıtsııa barysynda ol qazaqty shekti rýlary mekendegen jerlerdi tabany basaly, qazaq aýyldaryna aıaldap, ultymyzdyń salt-dástúrine tamsanady eken. Osy saparynda Kovalevskıı Mahambet Ótemisulymen (Mýgamet Evtımıshev dep jazady) de jolyqqan eken. Jazýshynyń Mahambet Ótemisuly týraly estelikterin maqaladan tolyq oqýǵa bolady. Birden, Eset batyrdyń bildeı bir brıtan tyńshysyn kókala qoıdaı sabaǵan jerine toqtalaıyq. «Eset batyrǵa jazýshy «Anglııskıe ofıtsery v Sredneı Azıı» degen ocherkinde arnaıy toqtalǵan. Kovalevskıı Esettiń qarasúıekten shyqqan qaısar ul ekenin, jıyrma jasynan bastap dańqy shyqqanyn jazady. Jazýshy kitabynda el arasynda taraǵan Eset týraly túrli ańyzdardy da aıta ketken. Orta Azııaǵa, sonyń ishinde qazaq dalasyn barlaýǵa brıtan tyńshylary da kele bastaıdy. Sonyń biri Djeıms Abbot (1807-1896) bolatyn. Kapıtan Abbot 1840 jyly Hıýa handyǵyna keledi. Oǵan júktelgen tapsyrma Hıýadaǵy tutqynda jatqan orys quldaryn bosatýǵa kóndirip, sol arqyly Reseıdiń senimine kirý bolatyn. Osylaısha, Reseı men Brıtanııa ımperııalarynyń arasyna «altyn kópir» turǵyzýǵa mindettendi. Alaıda ataqty tyńshynyń jolyn bizdiń Eset batyr kesti. «Abbot Ústirttiń ońtústik jaǵyna qaraı ótpek bolǵanda, qazaqtyń batyry Esetke tap keldi. Ol kezde Eset bizdiń has dushpanymyz bolatyn, sondyqtan ol týraly bir aýyz sóz aıta ketkendi jón kórdim. Eset ózi qarasúıek tuqymynan shyqsa da, jıyrma jasynda-aq eliniń erine aınalyp, dala batyry degen aty shyqty, abyroıy tası bastady. Ony dalanyń Gerkýlesi deýge bolatyn, sebebi onyń fızıkalyq kúsh-qýatyn, áskerı sheberligi men jaýyngerligin kórgen kez kelgen eýropalyq tańǵalatyn... Eset Abbotty qazaqtardy jazalaýǵa kelgen orystyń áskerı otrıadtarynyń birinen eken dep oılady. Abbotty aıaǵan joq, ıtshe sabap tastady. Qazaqtar onyń janyndaǵy aýǵandyq jolserikteriniń bárin parsha-parshasyn shyǵardy. Abbottyń ómiri Esettiń qolynda bolatyn, sol kezde túrkimender jetip úlgerdi, Hıýa hany olardy Abbotty qorǵaýǵa jibergen eken. Sonyń arqasynda, brıtan tyńshysynyń jany qaldy. Túrkimender ony Kaspıı teńiziniń shyǵys jaǵalaýyndaǵy Novo-Aleksandrovsk bekinisine jetkizdi, odan ári saý-tamtyǵy qalmaǵan tyńshyny Orynborǵa jetkizdi. Sol jaqtan Peterborǵa jetip, keıin Londonǵa oralǵan. Sol kezde Esettiń janynda bolǵan qazaqtar Abbottyń batyrǵa janymen qaryzdar ekenin áli kúnge sheıin aıtyp otyrady» dep jazady Egor Kovalevskıı. Eset batyrdyń budan ózge erligi men ǵashyǵyn alyp qashamyn dep, qarańǵyda kútýshi kempirdi alyp ketken «qyzyǵy» týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Eset batyr brıtan tyńshysyn qalaı quryqtady?» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
***
«Egemen Qazaqstan» gazeti búgin Astanynyń azyq-túlik beldeýin qamtamasyz etýge mindetti Aqmola oblysyndaǵy kásiporyndar týraly jazady. « Memleket basshysynyń tikeleı tapsyrmasyna baılanysty Astana qalasynyń azyq-túlik beldeýin qalyptastyrý baǵdarlamasyn is júzine asyrý barysynda sońǵy jyldary atalmysh oblysta birqatar iri kásiporyndar iske qosyldy. Solardyń biri «Capital Projects Ltd» JShS-nyń qus fabrıkasy. Qus soıatyn tsehta saǵatyna 6 myń broıler etke ótkizilip otyrady. Táýligine bul tsehtyń qýaty 12-23 myń broıler soıýǵa arnaǵan. Bir aýysymda qus fabrıkasy 15 tonnadan 25 tonnaǵa deıin qus etin óndiredi. Aldaǵy ýaqytta fabrıka tolyq qýatynda jumys isteı bastaıtyn bolady. Máselen, 2016 jyly zaýyt tolyq qýatynda jumys isteı bastaǵan kezde jylyna 20 myń tonna sapaly qus etin óndirýdi kózdep otyr»,-dep jazady basylym. Sonymen qatar, basylym Aqmola oblysyndaǵy jylyjaı kesheniniń jumysy týraly aqparat berip otyr. «AÓK salasyndaǵy ınvestıtsııalyq jobalardy is júzine asyrý sheńberinde Stepnogor qalasynda «Qazaqstannyń jylyjaı tehnologııasy» JShS búgingi zamannyń óskeleń talaptaryna saı jylyjaı keshenin salyp, paıdalanýǵa bergen bolatyn. Qazir 3,56 gektar jer kólemin alyp jatqan jylyjaı kesheni tolyq jobalyq qýatynda jumys isteı bastady. Osy keshenniń paıdalanýǵa berilýine baılanysty Stepnogor qalasynda óte qajet jańa jumys oryndary ashyldy. Bul jobanyń jalpy quny 1,04 mıllıard teńgeni quraıdy. «QazAgroFınans» holdıngi osy jobany tolyqtaı qarjylandyrý sharasyn is júzine asyrdy. Astana qalasynyń azyq-túlik beldeýiniń kókónis ónimderine degen suranysyn qanaǵattandyrýda eleýli úlesi bar jylyjaı kesheniniń jumysy barǵan saıyn jandaný ústinde»,-dep jazady. Oblystaǵy ózge de kásip oryndary týraly «Azyq-túlik beldeýiniń búgingi tynysy» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Sondaı-aq, bas balysym Shymkent qalasynyń janyndaǵy qoqys polıgony jabylady degen aqparat usynyp otyr. « Shymkent qalasynyń ákimi jaǵdaıdy tarazylaı kele shahar irgesindegi qoqys qaldyqtary telimin jabýǵa sheshim qabyldady. Saıram aýdanyna qarasty Mártóbe jotasy - Qazaqtyń dala parlamentiniń ordasy»,-dep jazady basylym. Qazaqtyń kórekti jazýshysy Ábish Kekilbaev Mártóbege joly túsken bir saparynda «qazaqta tóbe kóp, al Mártóbeniń jóni bárinen bólek, bul gaýhar tóbe», degen eken. Basylymnyń jazýynsha, Shymkent qalasyna jaqyn qoqys polıgonyna aınalǵan Mártóbeniń qazirgi jaǵdaıy máz emes. « Mártóbede respýblıkalyq talaı keleli jıyndar ótti. Biraq, sońǵy kezde Mártóbe aýylynyń turǵyndarynan maza ketken. Shymkentteı alyp shahardan shyǵarylatyn qoqystyń otyz paıyzǵa jýyǵy osyndaǵy polıgonǵa tastalatyn. Shymkent qalasynyń ákimi Ǵabıdolla Ábdirahımov jaǵdaıdy tarazylaı kele, qoqys polıgonyn jabýǵa sheshim qabyldady. Qazir basqa jerden qoqyshana salý qarastyrylyp jatyr. Mártóbe polıgonyna kirer jol betonmen jabyldy.Osylaısha, dala parlamentiniń ortalyǵy bolǵan Mártóbe qoqyshanaǵa aınalýdan aman qaldy. Halyq qala ákimdigine rızalyǵyn bildirip jatyr»,-dep jazaly basylym. Bul týraly tolyǵyraq basylymnyń búgingi sanynda jaryq kórgen «Gaýhartóbe» degen maqaladan oqı alasyzdar.
***
Al «Kazahstanskaıa pravda» basylymy 14 qazan kúni ómirden ozǵan memleket qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasynyń burynǵy premer-mınıstri Nurlan Balǵymbaev týraly áriptesteri men dostarynyń estelikterin jarııalaǵan edi. «Men Nurlannyń kýrstasy ǵana emespin, ár jyldary ol basqarǵan mekemelerde jumys istegenmin. Nurlanmen alǵash ret 1968 jyly tanysqan edik. Keıin bilgenimdeı, ol bizdiń fakýltette oqyǵan Nurbergen Balǵymbaevtyń týǵan aǵasy eken. Sessııalardyń birinde emtıhannan nasharlaý baǵa alǵan ol: «men bári bir munaı ónerkásibiniń mınıstri bolamyn!» dedi. Bul jalyndy jastyń qur sózi emes, naqty maqsaty bolǵan eken»,-dep jazady basylym marqumnyń kýrstary ári áriptesi Tamara Qaıdalovanyń esteligin. Uzaqqa sozylǵan naýqastan kóz jumǵan Nurlan Balǵymbaev týraly ózge de estelikterdi gazette jaryq kórgen « Otdavaıa doljnoe zaslýgam» degen maqaladan oqı alasyzdar.