Erlan Turǵymbaev Baký qalasynda kóshi-qon sharttaryn jeńildetetin qujattarǵa qol qoıdy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstannyń Іshki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev Ázerbaıjanǵa jumys sapary barysynda eki úkimetaralyq halyqaralyq kelisimshartqa qol qoıdy, dep habarlaıdy atalǵan vedomstvonyń baspasóz qyzmeti.

Sondaı-aq, kóshi-qon salasyndaǵy zańsyzdyqtarmen birlesip kúresýdiń nysandaryn, uıymdastyrý joldaryn aıqyndaıtyn jáne osy baǵytta aqparat almasýdy qamtamasyz etetin Kelisimge qol qoıyldy.

Bul kelisimde el aýmaǵynda júrgen azamattar jaıly, eki memlekette azamattyqty qabyldaǵan nemese qalpyna keltirilgender týraly málimet almasý, sonymen birge tájirıbeler bólisý, praktıkalyq kómek kórsetý kózdelgen.

Buǵan qosa, Qazaqstan Respýblıkasy men Ázerbaıjan Respýblıkasy úkimetteri arasyndaǵy eki el azamattarynyń vızasyz júrýi jónindegi Kelisimge ózgerister engizý týraly hattamaǵa qol qoıyldy.

Bul hattama eki memleket azamattarynyń mindetti tirkelýsiz júrýin 30 kúnge deıin, sondaı-aq memlekettik shekaradan ótkennen keıin elde bolý merzimin 90 kúnge deıin uzartýdy qarastyrady. Budan buryn ulttyq zańnamalar boıynsha Ázerbaıjan azamattary elge kelgen soń 5 kún ishinde ІІO-da tirkelýi tıis bolatyn.

Sondaı-aq, Qazaqstannyń Іshki ister mınıstri men Ázerbaıjan Respýblıkasy Memlekettik kóshi-qon qyzmetiniń bastyǵy Výsal Gýseınovpen kezdesýi barysynda kóshi-qon salasyndaǵy ózara baılanys jasaýdyń ózekti máseleleri jáne qol qoıylǵan kelisimderdi iske asyrý jónindegi sharalar talqylandy.

«Qol qoıylǵan halyqaralyq qujattar tek bizdiń qyzmetterdiń ózara is-áreketterin jetildirip qoımaı, kóshi-qon talaptaryn ońtaılandyrý arqyly bizdiń halqymyzdyń dostyǵyn nyǵaıta túsedi. Sondaı-aq bul qujattar eki el azamattarynyń iskerlik baılanysyn keńeıtedi. Sol arqyly týrıstik salanyń damýyna yqpal etedi», - dep túsindirdi Qazaqstannyń Іshki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev.

Sapar barysynda Erlan Turǵymbaev Ázerbaıjannyń Іshki ister mınıstri Vılaet Eıvazovpen kezdesip, vedomstvoaralyq baılanystardyń keleshegin talqylady.

Mınıstrler jedel qyzmettiń kóptegen baǵyttary boıynsha polıtseılerdiń yntymaqtastyǵy ekijaqty formatta, sondaı-aq halyqaralyq qurylym aıasynda joǵary deńgeıde qalyptasqanyn atap ótti.

Сейчас читают
telegram