Erlan Sydyqov: Tuńǵysh Prezıdent kúni - Qazaqstan halqynyń mártebeli merekesi
«Tuńǵysh Prezıdent kúni - Qazaqstan halqynyń mártebeli merekesi. Bul - tarıhı tańdaý kúni, barsha otandastarymyzdyń Ult kóshbasshysy tóńiregine toptasý kúni. «Eri joq bolsa, el - jetim, eli baǵalamasa, er - jetim» deıdi halyq danalyǵy. Táýbe, bizde Elin órge súıreıtin Er de, azamatyn qurmet tutatyn El de bar. Bıyl Otanymyz jetinshi ret memlekettik mereke - Tuńǵysh Prezıdent kúnin atap ótip otyr. Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty tujyrymdamalyq maqalasy mereke qarsańynda jarııalanýynyń da rámizdik máni bar. Bul - kóshbasshy men halyq múddesi yqpaldastyǵynyń kórinisi. Elbasy kúni de qazaq halqynyń memleket bolyp qalyptasýynyń mańyzdy kezeńin aıqyndaıtyny málim. Prezıdenttik bılik pen táýelsizdiktiń 27 jyldyq tájirıbesi Qazaqstan úshin osy basqarý formasynyń tıimdi ekenin dáleldep, ishki jáne syrtqy saıasattyń negizgi baǵyttaryn anyqtaýǵa múmkindik berdi», - deıdi E.Sydyqov.
Ǵalymnyń aıtýynsha, Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń arqasynda Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq Azııa óńiri men TMD-da aldyńǵy orynǵa shyqty. Áleýmettik-baǵdarly ekonomıkalyq baǵyttaǵy bastamalarymyz zamanaýı, qarqyndy damýshy memleket qurýdy qamtamasyz etti.
«Osydan 21 jyl buryn Prezıdentimiz el damýynyń dańǵyl jolyn baıyptaıtyn uzaq merzimdi «Qazaqstan-2030» Strategııalyq baǵdarlamasyn usynǵany málim. Salmaqty qujatta ótken kúnder baǵamdalyp, bolashaq enshisindegi irgeli ister mejelendi. 1997 jyly osy baǵdarlamany jarııa etkende Elbasymyz: «Biz neni qurǵymyz keledi, tańdaǵan maqsatymyzǵa jetkizetin damýymyzdyń traektorııasy, magıstrali qandaı bolýy tıis, sony anyq bilýimiz jáne aıqyn túsinýimiz kerek» degen edi. Aıtqany aınymaı keldi. Qazaqstan halqy aıanbaı eńbek etip, eldik áleýmettik-ekonomıkalyq damýy kósh bastap keledi. Osy kúnge deıingi jetistikterimiz Qazaqstannyń bolashaǵyn jańasha mejeleýge múmkindik berip otyr. Kelesi kezeńde ıaǵnı 2050 jylǵa deıingi Strategııada ınnovatsııa, óndiristik-ekonomıkalyq serpin temirqazyq etip alynady. Buıyrsa, taıaý bolashaqta halqymyzdyń ómir súrý sapasy ortasha eýropalyq deńgeıge sáıkespek. Ult kóshbasshysy muny senimmen aıtty, halyq eldik iske bir kisideı jumyldy», - dedi ol.
E. Sydyqov Elbasy - Qazaqstannyń ulttyq qaýipsizdigi men aımaq qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa erekshe yqpal etip kele jatqan álemdik tulǵa ekendigin atap ótti.
Sondaı-aq Memleket basshysy 1992 jyly jeltoqsan aıynda ótken Qazaqstan halqy forýmynda elimizdegi birlik pen kelisimniń uıytqysy - Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly bastama kótergendigin tilge tıek etti. Búginde Assambleıa qyzmeti Elbasy úmitin aqtaǵanyn eldegi bereke-birlikten kórinedi.
«Elbasy tarıhty saralap, Qazaq eliniń memleketshil muraty - «Máńgilik el» dep erekshe aıtqanda da, eldik bereke-birlikti, óńirlik dostyq jáne ekonomıkalyq qarym-qatynasty, dúnıejúzilik óris pen órleýdi kózdep aıtqanyn umytpaǵan abzal. Bul rette aıtqan: «Baq ta, taq ta talasqanǵa buıyrmaıdy, halyqtyq iste jarasqanǵa buıyrady» degen sózi búgin de, bolashaqta da álemdi, eldi uıystyrady dep esepteımiz. Al, Memleket basshysynyń taıaýdaǵy «Uly dalanyń jeti qyry» atty tujyrymdamalyq maqalasy - ulttyq abyroı bastaýyn nusqaıtyn, eldi ónege órisine bastaıtyn jol, jańǵyrǵan Qazaqstannyń baıandy baǵdary. Maqaladaǵy súbeli oılar qatarynda ult tarıhyndaǵy keńistik pen ýaqyt, atqa miný mádenıeti, uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa, ań stıli, altyn adam, túrki áleminiń besigi, Uly Jibek joly, alma men qyzǵaldaq otany uǵymynyń máni, sonymen qatar tarıhı sanany serpiltý maqsatyndaǵy «Arhıv-2025», «Uly dalanyń uly esimderi», «Túrki áleminiń genezısi», «Uly dalanyń ejelgi óner jáne tehnologııalar mýzeıi», «Dala folklory men mýzykasynyń myń jyly», «Tarıhtyń kıno óneri men televızııadaǵy kórinisi» sekildi ulttyq jobalar men ıdeıalardyń qoǵam talqysyna salynýynyń jáne atqarýshy bılikke tapsyrylýynyń jóni de, júıesi de aıryqsha. Bul - álem tanyǵan eldiń arǵy tarıhy áleýetin ańǵartý. Bul - Qazaqstannyń óristi óresi, memleketshil mejesi», - dep bólisti pikirimen rektor.
Onyń pikirinshe, bul maqalanyń strategııalyq mańyzy bar jáne ony ǵylymı metodologııalyq maqala dep túsiný qajet.
«Bizdiń uly babalarymyz Uly dalaǵa mańdaı terimen ıe bola otyryp, aldyna qandaı maqsattar qoıdy? Árıne, keńistikti ulǵaıtý, keńistikti keńeıtý. ıAǵnı, ata-babalarymyz ýaqytqa ıe bolý, ýaqytty basqarý máselesin únemi alǵa shyǵaryp otyrǵan. Mine, osyndaı maqsatqa jumys jasaǵan kezde Elbasy aıtyp otyrǵan «Uly dalanyń jeti qyry» dúnıege keldi. Bul jerde «qyry» degen sózdi «qasıeti», «qudireti» dep te aıtýǵa bolady. Óıtkeni bul soǵan turarlyq qundylyqtar, óıtkeni ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy oılap tapqan dúnıeler osy kúnge deıingi álemdegi adamzattyń paıdasyna tıip, álem órkenıetine enip, soǵan kómek kórsetip, osy dárejege jetýine tolyq sebep bolyp otyr. Maqala nelikten «Uly dalanyń jeti qyry» dep ataldy? Óıtkeni, «jeti» degen qasıetti san, qazaq jeti sanyna aıryqsha mán bergen. Sonyń ishinde «Jeti qat kók», «Jeti ata», «Jeti qazyna» deıdi. «Jeti jurttyń tilin bil» deıdi. Barlyǵyn osy jeti sanyna alyp barady. Jeti jıyntyq san, ol jetiden kóp te bolýy múmkin. Bul oraıda Elbasy álemdik órkenıetke úles qosqan jeti qazynany aıtyp otyr», - deıdi UǴA akademıgi.
JOO rektory dara tulǵany zaman týdyratynyn tarıh árqashan esimizge salyp otyratynyn aıta kele, tarıhı tulǵany óz zamanyndaǵy túrli sheshýshi oqıǵalardan bólip qaraýǵa bolmaıtynyn jetkizdi.
«Jalpy táýelsizdik degende el sanasynda órkendi halqymyz ben tuńǵysh Prezıdentimiz týraly tanym-túsinik jańǵyrýy tıis. Nursultan Nazarbaev - ári órkenıettik, ári jasampaz tulǵa. Onyń kóshbasshylyq bolmysynda ultymyzdyń asyl murattary men álemdik jáne ulttyq órkenıet jetistikteri toǵysqan. Muny L.N.Gýmılev teorııasymen baıyptasaq, sózsiz passıonaralyq qubylysyna jatqyzar edik. Dana Abaıdyń ǵaqlııalarynda kemel nemese tolyq adam týraly oı aıtatyny esterińizde shyǵar. Bul uǵymnyń Shyǵys pen qazaqta aıqyndalǵan naqty anyqtamasy da bar. Qazaqstan halqy úshin kún-tún demeı janyn shúberekke túıip, álemdik arnada Qazaqstan memleketiniń irgetasyn qalaýshy Tuńǵysh Prezıdentimiz - sol kemeldikke abyroımen jetken tulǵa. Muny dúnıe júzi sarapshylary aıtady, biz oǵan maqtanyshpen qýanamyz», - dep túıdi oıyn ǵalym Erlan Sydyqov.
