Erlan Saırov aýyl turǵynynyń kirisin ósirý máselesin kóterdi
«Halyqtyń kedeıligi ulttyq qaýipsizdikke tikeleı keri áser etetin basty problema! Asa ózekti másele - aýyldaǵy kedeılik. «Nur Otan» partııasy «áleýmettik muqtaj adamdar máselesin ekonomıkalyq turǵyda sheshý mańyzdy» dep esepteıdi. Bul máseleni sheshýdiń ońtaıly ádisi ál-aýqaty tómen azamattardy mıkrokredıtpen qamtamasyz ete otyryp, adamdardyń bıznes-saýatyn arttyrý. Prezıdent Kasym-Jomart Kemeluly Toqaev óziniń Úkimetke bergen tapsyrmasynda mıkrokredıt problemasyna basa nazar aýdardy. Endi máseleni Úkimet qalaı sheshedi degen suraq týady», - dedi depýtat.
Onyń aıtýynsha, «Eńbek» baǵdarlamasynyń nesıelendirý baǵyty boıynsha 2020 jyly aýyl turǵyndaryna 43,3 mlrd teńgege 11 294 nesıe berildi. Osy baǵdarlama aıasyndaǵy bıyldyń bıýdjeti 20 mlrd teńgeni ǵana qurap otyr. ıAǵnı, bıyl shaǵyn nesıe alýshylardyń sany 5200-ge azaıady.
«Pandemııa kezinde, Ulttyq ekonomıka jáne Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrlikteriniń keri pozıtsııasy bizge túsiniksiz», - dedi E. Saırov.
Onyń paıymynsha, mıkrokredıtteýdegi basty problema - kepilzat máselesi. Bul problemany nesıege kepildik berý mehanızmin engizý arqyly naqty sheshetin ýaqyt jetti.
«Bıyl Atameken jáne jergilikti ákimdikterdiń qatysýymen shaǵyn nesıe uıymdaryn ashý josparlanyp otyr. Nıet durys, biraq óziniń tıimdiligin kórsete bilgen, ońtaıly jumys istep turǵan, 10 jyl shaǵyn nesıe berý tájirıbesi bar aýyl sharýshalyǵyn qarjylaı qoldaý qory ne sebepti jabylmaq? Memleket, qarapaıym halyq múddesi turǵysynan qordy saqtaý qajet! Óıtkeni, ózderi qınalyp otyrǵan aýyldaǵy usaq sharýalar men zárý adamdar qarjy kózinen múldemge qaǵylý qaýpi basym. Aýylda mıkro-bıznesti damytýdyń basty aspektisi tutyný jáne qyzmet kórsetý kooperatıvterin qurý. Halyqaralyq tájirıbede bul kooperatıvter ónimdi óńdeý, ótkizýge kómektesý, veterınarııa, mal azyǵyn daıyndaý, ozyq bilim taratýmen aınalysady. Osyndaı kooperatıvterdi, ásirese, shalǵaı eldi mekenderde qurý óte ózekti», - dedi depýtat.
«Bul jóninde de Prezıdent Toqaev «birneshe aımaqtarda «egistikten sórege deıin» kooperatsııalyq tizbek» jasaý jóninde naqty tapsyrma bergen. Osy bastama boıynsha 2 mln aýyl turǵynynyń kirisin ósirý qarastyrylǵan. Búginde bul tapsyrma formaldy oryndaldy, qarjy kózi zárý adamdarǵa jetpedi degen pikir bar. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi osy bastama boıynsha qansha zárý adamǵa naqty kómek kórsetildi degen esep bergeni abzal», - dedi Erlan Saırov.
