Erkin Ábil: Bıýdjettiń ár teńgesi depýtattardyń ǵana emes, qoǵamnyń da baqylaýynda bolýy tıis

Memleket basshysynyń tapsyrmasymen ázirlengen jańa Bıýdjet kodeksiniń jobasy Májilistiń talqylaýyna túskeni belgili. Aldaǵy sársenbide qujat depýtattar tarapynan birinshi oqylymda qaralǵaly otyr. Osyǵan oraı Májilis depýtaty Erkin Ábildi sózge tartqan edik, dep habarlaıdy Kazinform.

— Erkin Amanjoluly, aldaǵy sársenbide Májilis jańa Bıýdjet kodeksiniń jobasyn birinshi oqylymda qaraıdy. Qujat sheshýi tıis mindetterdiń biri – bıýdjettik saıasatty «bıýdjetti basqarýdan» «nátıjelerdi basqarýǵa» kóshirý. Bul neni bildiredi? Jańa Bıýdjet kodeksiniń qabyldanýy qarapaıym qazaqstandyqtar úshin jalpy ne beredi?

— Qazaqstan «bıýdjetti basqarý» saıasatynan «nátıjelerdi basqarý» saıasatyna kóshý mindetin kem degende 2013 jyldan bastap, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa bıýdjettik saıasatynyń tujyrymdamasy qabyldanǵan kezden beri sheshýge tyrysýda. Elimiz bul baǵytqa 2004 jyly birinshi Bıýdjet kodeksi qabyldanǵannan beri qadam basyp keledi. 2008 jyly nátıjege negizdelgen bıýdjettendirýdiń negizin qalaǵan qoldanystaǵy Bıýdjet kodeksi qabyldandy. Bir jyldyq josparlaýdan úsh jyldyq bıýdjetke kóshý júzege asyrylyp, bul memlekettik josparlaýdyń jańa úlgisiniń negizi boldy.

Degenmen, biz bıýdjet protsesinde orasan kóp kemshilikti kórip otyrmyz. Birinshiden, bul — bıýdjet shyǵyndaryn josparlaýdyń bulyńǵyr jáne bıýrokratııalyq protsedýrasy, strategııalyq jáne bıýdjettik josparlaý arasyndaǵy baılanystyń joqtyǵy, josparlaýdyń shyǵyndar tıimdiligine emes, qarajatty paıdalanýǵa baǵyttalýy.

Jańa Kodeks jobasynda barlyq shyǵyn túrleri boıynsha basymdyqtardy belgileý, olardy naqty nátıjege qol jetkizýge baǵyttalǵan fýnktsııalarmen jáne is-sharalarmen baılanystyrý qarastyrylǵan. «Nátıjelerdi basqarý» degen osy. Munyń quraly bloktyq bıýdjetteý bolmaq, ıaǵnı aldymen maqsat anyqtalyp, sodan keıin oǵan aqsha bir blokta bólinedi. Ákimshi osy bloktaǵy qarajatty óz betinshe tarata alady jáne qajet bolǵan jaǵdaıda qaıta bóle alady.

Bul – bıýdjet protsesinde ózin jaqsy tanytqan joba ádisin qoldaný.

Jańa Bıýdjet kodeksiniń árbir qazaqstandyq úshin mańyzy týraly aıtatyn bolsaq, «memlekettik» aqsha – bizdiń ortaq qorymyz, ol árbir qazaqstandyqtyń aqshasy ekenin este saqtaýymyz kerek. Al onyń uqypty ári tıimdi jumsalýy – búkil qazaqstandyq qoǵamnyń múddesi. Bul máseleni retke keltirý elimizdiń búkil ekonomıkasy men áleýmettik salasyna oń serpin berýi tıis.

— Jańa Bıýdjet kodeksi aıasynda Parlament barlyq memlekettik qarjyny, onyń ishinde memlekettik holdıngterdiń, ulttyq kompanııalardyń, Ulttyq qordyń jáne sany ósip jatqan basqa da bıýdjetten tys qorlardyń shyǵyndaryn baqylaýǵa alady. Bul endi kompanııalar tarapynan kúmándi bıýdjettik shyǵyndar azaıady degendi bildire me?

— Jańa Bıýdjet kodeksiniń negizgi maqsattarynyń biri – memlekettik organdardyń bıýdjettik ótinimderinen bastap respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepterge deıingi búkil protsestiń ashyqtyǵy, oǵan birinshi kezekte olardy tolyq tsıfrlandyrý arqyly qol jetkiziledi. Bul rette depýtattyq korpýs bul úderisterdi ortalyq ta, jergilikti de bılik bir platformada júrgizýi kerek ekenin alǵa tartady.

Bıýdjet protsesin ortalyq memlekettik organdar deńgeıinde tek Parlament baqylap qana qoımaıdy, barlyq deńgeıdegi máslıhattar da jergilikti deńgeıde bıýdjettik protsesterdi baqylaý men baqylaýdyń tıimdi tetikterin alady. Ózgerister qazirgi kezdegideı bıýdjettik jospardyń sońǵy sandaryn jáne olardyń oryndalýy týraly esepterdi ǵana emes, sonymen qatar qarjylandyrý obektilerine basymdyq berýden bastap jumsalǵan qarajat tıimdiligin baǵalaýǵa deıingi búkil protsess týraly aqparatty qoljetimdi etedi.

Budan bólek, Joǵary aýdıtorlyq palata men jergilikti tekserý komıssııalarynyń memleket qarajatynyń jumsalýyn baqylaý múmkindikteri kúsheıtilýde.

Memlekettik qarajat shoǵyrlandyrylyp, kvazımemlekettik sektor sýbektileri, memlekettik holdıngter, bıýdjetten tys qorlar jalpy erejeler boıynsha jumys isteı bastaıtynyn durys atap óttińiz. Bul olardyń qyzmetin ashyq etedi. Bul Úkimettiń nemese bank sektorynyń aǵymdaǵy jobalaryn qarjylandyrý úshin Zeınetaqy qorynan alys-beris sııaqty máseselerdi joıady.
Osynyń bári respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterge áli de aýyrtpalyq túsiretin kúmándi jáne tıimsiz jobalarǵa tosqaýyl qoıýy tıis.

— Depýtattar aqshany zańsyz jumsaý faktilerin anyqtasa, memlekettik holdıngterge, ulttyq kompanııalarǵa, ulttyq qorǵa qatysty qandaı sharalar qoldanylady?

— Aqshanyń zańsyz jymqyrylǵany úshin kez kelgen jaǵdaıda memleketke keltirilgen zııanǵa baılanysty laýazymdy tulǵalar jaýapty bolady. Bul jerde másele basqa – jańa Kodeks jobasy bári zań aýqymynda bolyp kóringenimen, aqsha qaıda ketip jatqanyn eshkim bilmeıdi jáne jaǵdaı azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartpaıtyn, ekonomıkalyq ósim bolmaıtyn tıimsiz shyǵyndardy shekteýge múmkindik beredi. Qazir laýazymdy tulǵanyń bólingen qarajatty ıgergeni úshin emes, áleýmettik-ekonomıkalyq nátıjege qol jetkizgeni úshin jeke jaýapkershiligi engizilip otyr. Kodeks jobasynda laýazymdy tulǵalardyń jáne bıýdjettik protseske qatysýshylardyń jaýapkershilik aımaqtary belgilengen. Endi siz Kodekstiń tıisti baptarynan jarııalaýǵa jatatyn qujattardyń tolyq tizbesin jáne bıýdjet zańnamasyn buzǵany úshin jaýapkershiliktiń barlyq túrlerin kóre alasyz. Bul ortalyq jáne jergilikti bılik organdarǵa ǵana emes, kvazımemlekettik sektorǵa, sondaı-aq barlyq qorlarǵa qatysty.

Budan basqa, Bıýdjet kodeksiniń jobasynda Ulttyq qordan qarajat alýdy shekteıtin normalar qamtylyp, odan qarjylandyrý alýǵa bolatyn jobalardyń ólshemderi naqty aıqyndalǵan. Bul Qordyń jınaqtaý fýnktsııasyn kúsheıtip, qazaqstandyqtardyń bolashaq urpaǵyn qoldaýdyń pármendi ınstıtýtyn qurýǵa múmkindik beredi.

— Jańa Bıýdjet kodeksi taǵy qandaı táýekelderdi azaıtýǵa kómektesedi?

— Jańa Bıýdjet kodeksiniń jobasy memlekettik organdardyń, kvazımemlekettik sektordyń jáne memlekettik bıýdjetten tys qorlardyń bıýdjetterin uzartyp qana qoımaı, olardyń boryshtyq mindettemelerin de uzartady. Qoǵam aqyrynda memleket kepildik bergen memlekettik qaryzdy jáne mindettemelerdi ǵana emes, sonymen qatar eksportty qoldaý boıynsha boryshtyq kepildikterdi jáne MJÁ mindettemelerin baqylaý múmkindigine ıe bolady. Kvazımemlekettik sektordyń boryshtyq mindettemeleri ashyq, al barlyq jalpy qaryz basqarylady, baqylanady jáne oǵan monıtorıng júrgizý ońaıyraq bolady. Bul jekelegen aımaqtarda, jalpy elde defolt qaýpin barynsha azaıtady. Bul másele Qazaqstan úshin asa mańyzdy emes, biraq biz Kodeks jobasyna bolashaqqa kepildikterdi engizýimiz kerek.

— Búgingi tańda memlekettik organdardyń qorqynyshy – ıgerilmegen bıýdjet. Bul rette mınıstrler men ákimder úshin eń bastysy – bıýdjetti ıgerý, atqarylǵan jumystyń sapasy ekinshi orynda qalady. Al bul halyqtyń aqshasy, bul aqsha onsyz da kóptegen máselelerin sheshýge jetpeıdi. Endi ne ózgeredi?

— Jańa Bıýdjet kodeksiniń negizgi ıdeıalarynyń biri – oblystar men qalalardyń óz bıýdjetterin basqarý erkindigi dárejesin arttyrý. Bólingen qarajatty qandaı da bolsyn jolmen ıgerý – ótken ýaqyt. Qazirdiń ózinde ıgerilmegen qarajattyń qalǵanyn kelesi jylǵa qaldyrýǵa bolady. Bıýdjet kodeksiniń jobasy bul rásimderdi qarapaıym jáne ashyq etedi. Al jumysty nátıjege jetý dárejesine qaraı baǵalaýǵa baılanysty jobanyń oryndalý merzimi men jumsalǵan qarajattyń paıyzy emes, sapasy birinshi orynda. Buǵan búginde Májilistiń jumys toptarynda jobasy qyzý talqylanyp jatqan Memlekettik satyp alý týraly Zańnyń jańa redaktsııasy da septigin tıgizbek.

Budan basqa, Bıýdjet kodeksiniń jobasy aıasynda memlekettik basqarýdyń ortalyq jáne jergilikti deńgeıleriniń fýnktsııalaryn qaıta bólý boıynsha jumys júrgizilýde. Bul rette fýnktsııalar ózdiginen emes, tıisti salyq túsimderimen birge berilip otyr.

Biz bılik pıramıdasynyń tómengi deńgeıinde maksımaldy múmkin bolatyn fýnktsııalar men qarjy ornalasqan júıe basqarý júıesin budan da turaqty etedi dep shamalaımyz. Eger bul túzetýler depýtattyq korpýstyń qoldaýyna ıe bolsa, aýdandyq deńgeı túbegeıli nyǵaıa túspek. Jergilikti máselelerdiń basymdyǵy men sheshý joldary Astanadaǵy joǵary keńselerdiń terezelerinen emes, orynnan jaqsyraq kórinedi. Sondyqtan qarajatty jumsaýdyń tıimdiligi artýy kerek, jergilikti máslıhattar da, jergilikti qoǵamdastyq ta endi bul jobalardy josparlaýda da, júzege asyrýda da belsendi jumys isteıtin bolady.

— Ázirleýshi aıaqtalmaǵan jobalardan qalǵan aqshany kelesi jylǵa aýdarýdy usyndy. Bul qarjylyq tártipti buzbaı ma? Tapsyrmalardy oryndaýdy keıinge qaldyrýǵa sebep bolmaı ma?

— Eger bul norma búkil Kodekske túbegeıli ózgerissiz óz betimen engizilse, buny shynymen de osy josparlardyń oryndalýyn josparlaýdy jáne baqylaýdy bilmeıtin basshylar úshin ózindik syltaý dep sanaýǵa bolar edi.

Biraq biz bul quqyqty naqty nátıjelerge qol jetkizý úshin jaýapkershilikti arttyrýmen birge beremiz. Ekinshi jaǵynan, bul jobany ártúrli obektıvti sebepterge baılanysty jetkiliksiz qarjylandyrý táýekelderinen qorǵaıdy. Sonymen qatar, jobaǵa mundaı aıaqtalmaǵan jobalardy qarjylandyrýdy sekvestrleýge tyıym salatyn ereje engizilgen, bul jobaǵa aqsha salynyp, nysannyń qashan paıda ákeletini belgisiz uzaq merzimdi qurylysty júrgizbeıdi.

Jarqyn mysal – Astanadaǵy LRT jobasy. Ony «tutqasy joq chemodanmen» salystyrýǵa bolady. Biz ony laqtyryp tastaı almaımyz, al súırep júrý qıyn. Jobanyń problemalary sapasyz josparlaýdan jáne urlyqtan bastalǵany anyq. Biraq qazirdiń ózinde jumsalǵan aqsha men oryndalǵan jumysty eskere otyryp, jobany keıinge qaldyrý jaqsy strategııa emes.

— Joba qunynyń turaqty ósýi týraly ne deýge bolady? Máselen, jol salynyp jatyr, qurylys ýaqytynda aıaqtalmaǵan, kelesi jylǵa qosymsha qarajat qajet. Saldarynan memleket pen qoǵam jospardaǵydan birneshe ese qymbat joldar alady. Memleket qarjysyn eshkim únemdegisi kelmeıtin sııaqty.

— Joba qunynyń kóterilý sebepteriniń biri – jobany qarjylandyrý men bıýdjetti josparlaý protsedýrasynyń jetildirilmegendigi. Daıyn jobalyq-smetalyq qujattamasyz birde-bir joba qaraýǵa qabyldanbaıdy. Biraq qarjylandyrý bastalǵansha eki-úsh jyl ótedi. Osy ýaqyt ishinde qurylys materıaldarynyń qymbattaýy baǵanyń ósýine ákelip soqtyrady. Bul másele sońǵy eki jylda joǵary ınflıatsııaǵa baılanysty ásirese ótkir boldy.

Joba qunynyń ósýimen kúresý sharalarynyń biri – josparlaýdy nysanaly ındıkatorlarmen baılanystyrý. Bul jaǵdaıda ákimshi jobany qarjylandyrý qashan bastalatynyn jáne JSQ qaı ýaqytqa deıin daıyndaý qajet ekenin anyq kóredi. Blok-bıýdjet arqasynda smetalyq qujattamadaǵy ózgeristerge ıkemdi jaýap berýge bolady.

Sonymen qatar, baǵanyń bul kóterilýin tolyǵymen jergilikti bıýdjet esebinen qarjylandyrý josparlanýda. Bul úshin olarǵa birqatar salyq túsimderi aýdarylady. Bul ákimderdiń jobalardy ýaqtyly iske asyrý jáne jarııalanǵan shyǵyndardyń negizdiligi úshin jaýapkershiligin arttyrady. Jalǵyz erekshelik – ulttyq aýqymdaǵy mańyzdy ınfraqurylymdyq jobalar.

— Ómirden alynǵan taǵy bir qarapaıym mysal. Bir qalada mektep nemese aýrýhana salý kerek. Másele ótkir. Biraq kepilge qoıyp, bıýdjetten qarajat alý úshin jyldar kerek. Bul rette jaǵdaı odan saıyn qıyndap barady. Bul jańa Bıýdjet kodeksinde ózgere me?

— Iá, árıne. Buǵan barlyq bıýdjettik rásimderdi ońaılatý jáne tsıfrlandyrý arqyly qol jetkiziledi. Eger buryn aldaǵy jyldyń bıýdjetin ázirleý merzimi kóktemde bastalyp, bir jylǵa jýyq ýaqytty alatyn bolsa, qazir eki ese qysqarǵan. Protsedýralar sany azaıyp, qajetti qujattardy bekitý protsesi aıtarlyqtaı jeńildetildi. Turaqty shyǵyndardyń bir bóligi, mysaly, jalaqy, áleýmettik tólemder jáne basqalary endi úsh jyldyq bıýdjetti ázirleý kezinde bir ret qana bekitiledi. Ekinshi jáne úshinshi jyldar úshin eń tómengi jalaqy men eń tómengi aılyq eseptik kórsetkishtiń ózgerýin eskere otyryp, avtomatty túrde qabyldanatyn bolady. Bul búkil bıýdjettiń shamamen 60% quraıdy. Bıýdjettiń 40%-y ǵana bekitý protsedýrasynan ótedi. Bul sheshim qabyldaý protsedýrasyn aıtarlyqtaı jeńildetip, jedeldetedi.

Jańa nysandardy salý nemese eskilerin jóndeý qajettiligi múldem basqasha anyqtalady. Endi ol eń tómengi áleýmettik standarttardy saqtaý jáne bazalyq ınfraqurylymmen qamtamasyz etý normatıvteri qajettiliginen týyndaıtyn bolady. Ár aımaq pen memlekettik mekeme óziniń damý josparyn ázirleıdi, onda árbir eldi mekenniń problemalyq baǵyttary men basym jobalary kórsetiledi.

Endi qala ortalyǵyndaǵy sol kóshelerdiń shetteri laıda jatqanda turaqty jóndeý jumystaryn júrgizý nemese negizgi ınfraqurylymdyq qajettilikterdi qanaǵattandyrmaıynsha jol jıekterin negizsiz aýystyrý qıynǵa soǵady.

— Jańa bıýdjet saıasatyn júzege asyrýdan qashan oń nátıje kútýge bolady?

— Biz alǵashqy oń nátıjelerdi 2024-2025 jyldary kórýimiz tıis. Bul kezde bıýdjet protsesi jeńildetilip, qoǵam memleket pen jergilikti bılik organdarynyń shyǵyndary týraly aqparatqa qol jetkize alady, oblystyq jáne aýdandyq deńgeıdegi bıýdjetter nyǵaıtylady. Aldaǵy úsh-tórt jylda memleket qarajatyn tıimdirek jumsaý aıtarlyqtaı ekonomıkalyq nátıje beretini, bul eldiń makroekonomıkalyq kórsetkishterine, qarapaıym qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýine áser etedi dep boljanýda.

Biraq, bul úshin Bıýdjet kodeksinen basqa jańa Salyq kodeksin qabyldaý, bılikti respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıden aýdandyq jáne jergilikti deńgeıge qaıta bólý arqyly memlekettik basqarý reformasyn aıaqtaý, Jergilikti ózin-ózi basqarý týraly Zańdy qabyldaý, kvazımemlekettik sektordy baıypty reformalaý qajet. Bıýdjet kodeksiniń normalaryn iske asyrý úshin 26 zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizip, budan da kóp zańǵa táýeldi aktilerdi qabyldaý josparlanyp otyr.

Jańa Bıýdjet kodeksiniń keıbir erejeleri 2025 jyly avtonomdy bilim berý uıymdarynyń qyzmetin qamtamasyz etý úshin qurylǵan avtonomdy bilim berý uıymdary men qorlardyń qyzmetine bıýdjetten óteýsiz jáne qaıtymsyz tólem túrindegi nysanaly úles, sondaı-aq halyqaralyq qarjy ortalyǵyna respýblıkalyq bıýdjetten óteýsiz jáne qaıtymsyz tólemder túrindegi maqsatty aýdarymdar syndy tıimdiligi tómen jáne ashyq emes ınstıtýttar jumysyn toqtatqan kezde kúshine enedi.

Osy kezden bastap árbir memlekettik teńge barlyq deńgeıdegi depýtattardyń baqylaýynda ǵana emes, qoǵamdyq baqylaýda bolýy kerek. Eń bastysy, bul jaqsartýlar barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattarynyń, qoǵamdyq keńes músheleriniń jáne barlyq múddeli azamattardyń belsendi pozıtsııasynyń arqasynda múmkin bolady.

— Suhbatyńyzǵa rahmet!