Erden Qajybek: Qazaq tiliniń áýezdiligin saqtap, jazý men aıtylý prıntsıpterin qaıtarý qajet
«Latyn grafıkasyn tehnıkalyq jaǵynan paıdalaný boıynsha barlyq máseleler birte-birte sheshiledi. Eń úlken problema - psıhologııalyq problema. Keıbir adamdar oılaıdy, áripti aýystyra salamyz da, boldy. Joq, olaı emes. Biz - durys jazýdy umytqan halyqpyz. Biz - qate jazýǵa úırengen halyqpyz. Sondyqtan jańa jazý sál tosyn kórinedi. Sondyqtan biraz úıretý kerek, túsindirý kerek. Qazir myna bizdegi dybys sanyn túsinýdiń ózi qıynnyń qıyny. Qarapaıym adam bylaı tursyn, ǵalymdardyń ózderi shatasady. Sol sebepti qazaq tiliniń zańdylyqtaryn saqtaı otyryp, durys jazý úshin biraz ýaqyt qajet. Daıyndyq sharalaryn sozyp jatqanymyz da sodan», - deıdi Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory, professor Erden Qajybek.
Ǵalymnyń aıtýynsha, eki jyldan keıin 0-shi synyp oqýshylary latyn qaripterin úırenedi. Jańa álippe de bolady. Oqýlyqtar latyn grafıkasymen basylady. «Endigi másele, qazaq tiliniń áýezdiligin saqtaı otyryp, jazý men aıtý prıntsıpterin qaıtarýymyz qajet. Taza qazaqsha jazýymyz kerek. Áıtpese, qazir qazaq tilinde ereje kóp. Onyń jartysy bizdiń ereje emes. Sosyn qazir álipbıge baılanysty kóp problemalar týyndap jatyr ǵoı. Onyń birde-bireýiniń qazaq tiline qatysy joq. «Tsementti» qalaı jazamyz? Basqany qalaı jazamyz deıdi. Biz bir tildiń álipbıin jasaýymyz qajet. Bir tildiń erejelerin jasaýymyz kerek. Al bóten sózderdi óz tilimizge baǵyndyryp, tilimizge kirgizýge bolady. «Moskva» degen sózdi «Máskeý» dedik qoı. «Rossııa» degendi «Reseı» dedik qoı. Dál solaı kez kelgen sózdi qazaqshalaýǵa bolady. Úırený de ońaı bolady. Erejesi de az bolady», - dep atap kórsetti E.Qajybek QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda.
