Erbol Tileshov: Alash áskeriniń rýhyn jańǵyrtýymyz kerek

ASTANA. QazAqparat - Sh.Shaıahmetov atyndaǵy tilderdi damytýdyń respýblıkalyq úılestirý-ádistemelik ortalyǵynyń dırektory Erbol Tileshov Alash áskeri týraly Berik Ábdiǵalıdiń kitabynda el bilmeıtin júzdegen adamdardyń aty-jóni kezdesetinin aıtady, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA tilshisi.

«Alash áskeri týraly kitapty bir jarym aıdyń ishinde 10 ret oqyǵan shyǵarmyn. Sebebi, Alash qozǵalysyna qatysqan adamdardyń árqaısysynyń tegin bilemin. Bul týyndynyń ishinen áskerı qurylym men áskerge demeýshilik jasaǵan kisiler týraly oqydym. Osy kitapty júıe-júıemen oqýdyń mańyzy zor. Sebebi, týyndyda tarıhı materıaldar óte kóp. Roman emes, tarıhı kitap bolǵannan keıin qabyldaý óte qıyn. Týyndynyń ishinde 11000 famılııa kezdesedi. Sonyń ishinde Alashty zerttep júrgen meniń ózime tanys emes 700 famılııany taptym. Onyń ishindegi júzdikke deıin, máselen atty polktiń tórtinshi júzdiginiń sarbazy degenge deıin málimet berilgen», - deıdi ǵalym.

Erbol Tileshovtyń aıtýynsha, Berik Ábdiǵalıdiń ózi jazǵandaı, Alash áskerleriniń eń kóp aıqasy Tarbaǵataı, Aıagóz, Úrjar, Jetisýdan Qapalǵa deıingi óńirlerde bolǵan. Aıqastarǵa eki jarym myńdaı adam qatysqan.

«Ýaqyt óte kele soǵystyń oshaǵy Qazaq jeriniń ońtústigi men shyǵysyna oıysty. Burynǵy jer-sý attary soǵan kýá. Gavrılovka, Antonovka sekildi ataýlar sonyń kýási. Biz bala kezimizde Cherkaskıı jerine baryp, ony bir keremet maqtan kórgenbiz. Keńes úkimetiniń kórsetkisi keletin mýzeıleriniń biri Cherkaskıı qorǵanysy bolatyn. Ol jerge zeńbiregin qoıyp qoıatyn. Sonda ol kimmen soǵysqanyn búgingi zamanda ǵana bilip otyrmyz»,- deıdi ol.

Erbol Tileshov óz sózinde kitaptyń basty ereksheligi - sol kezdegi aıqastarǵa kimniń qatysqany týraly naqty derekterdiń bary ekenin atap ótti.

«Avtor kóp izdengen. Osy ýaqytqa deıin Kenesarynyń kóterilisi kezinde soǵysqan sarbazdardyń tizimi bizde joq. Onyń ar jaǵyndaǵy handardyń soǵysynda kimderdiń qatysqany týraly derekter de joqtyń qasy. Tarıhtyń sheshimi solaı. Biz Alash kezeńinen bastap jazba derekterdi jınaı bastadyq. Ony bir azamat shyǵyp, málimetterdi bizge tabystaýy kerek edi. Ondaı azamat ortamyzdan shyǵyp otyr», - degen ǵalym kitaptyń avtory Berik Ábdiǵalıǵa sáttilik tiledi.

Ǵalym osy rette bir máselege nazar aýdarýdy umyt qaldyrmady.

«Biz osy derekterdi paıdalana bilýimiz kerek. Biz ár oblys túgili, aýylǵa deıin Uly Otan soǵysynyń qurbandaryna eskertkish qoıdyq. Olardyń tegin taqtaǵa jazdyq, máńgi alaýyn jaqtyq. Ol durys. Ol da bizdiń tarıhymyz. Endi Alashtyń da azamattarynyń attary solaı jazylýy kerek», - deıdi Erbol Tileshov.

Aıta ketsek, búgin Astanadaǵy Ulttyq ǵylymı-akademııalyq kitaphanada tarıhshy Berik Ábdiǵalı «Alash áskeri: Tarıhtan taǵylym» taqyrybynda dáris oqydy. Sharaǵa belgili professorlarmen birge, Parlament Májilisiniń depýtattary qatysty. Berik Ábdiǵalı shara kezinde «Alashordanyń áskerı qurylymy» atty týyndysyn tanystyrdy.