Er adamnyń tárbıeshi bolýyna bizdiń mentalıtet kedergi - balabaqsha meńgerýshisi
- Mektepke deıingi bilim berý salasynyń tájirıbeli mamanysyz, bul qyzmetke qalaı keldińiz, bári neden bastaldy?
- Petropavldaǵy M. Jumabaev atyndaǵy joǵary kolledjiniń túlegimin, qazaq tili jáne ádebıet pániniń muǵalimi boıynsha oqý ornyn bitirgenmin. Dıplomdy qolyma alǵannan keıin aýylda turatyn ata-anamnyń janyna baryp kómekteseıin, az da bolsa balalyq paryzymdy óteıin degen oı boldy. Osylaısha, Qyzyljar aýdany Peterfeld eldi mekenine keldim. Biraq, ondaǵy mektepte maǵan oryn bolǵan joq, sol kezde balabaqshada tárbıeshisiniń orny bosap jatyr eken, «kózdi jumyp» qyzmetke kirisip kettim. Mamandyǵym jalpy, pedagog bolǵandyqtan, jańa baǵytta jumys isteý, balaqaılarmen til tabysý qıyndyq týdyrmady. Ári meniń jolym bolyp, jaqsy ujymǵa tap boldym, bilmegenimdi úıretti, kórsetti, áriptesterim barynsha qoldady. Tárbıeshi retinde qalyptasýyma kóp septigin tıgizdi.
Keıin Petropavlǵa kelip, alty jylǵa jýyq birneshe balabaqshada tárbıeshi - qazaq tili pániniń muǵalimi bolyp eńbek ettim. Maǵan senim artqan, bilgenin úıretken, jol kórsetken ustazdarymnyń biri – Saıran Qabıdenqyzy. Bul salada júrgen jalǵyz er adam bolǵandyqtan da shyǵar, betimnen qaqpady. Qoldaý bolǵandyqtan, jumysqa degen qyzyǵýshylyǵym arta tústi. Qazir ózimdi basqa salada elestete almaımyn.
- Ata-anańyz, týys, tanystaryńyz bul tańdaýyńyzdy qalaı qabyldady?
- Ata-ana balasynyń qandaı bastamasy bolmasyn qoldaıdy ǵoı. «Muǵalim bolamyn dep oqýyn oqydyń, bul da balamen jumys. Oqyǵan eńbegiń zaıa ketpesin, tárbıeshi bolyp isteı ber. Keıin qajet dep tapsań, mektepke aýysa jatarsyń» dedi. Ol kezde úılengen joq edim. Meni jarymmen tabystyrǵan da osy jumys. Zarına Qaıyrbekqyzymen balabaqsha tárbıeshilerine arnalǵan semınarda tanystym. Sózimiz jarasyp, shańyraq kóterdik. Qyzymyz bar. Zarına da balabaqshada tárbıeshi-psıholog bolyp jumys isteıdi. Sondyqtan, bir-birimizdi qoldap, qajet kezde aqyl-keńesimizdi aıamaımyz.
- Balabaqsha tárbıeshisi degende oıymyzǵa aldymen áıel adam keledi. Áıel adamǵa tán mamandyq degen stereotıp qalyptasqan. Bul salaǵa kelgenińizge ókingen kezińiz bolǵan joq pa?
- Balabaqsha tárbıeshisine zor jaýapkershilik júktelgen. Aldyńda 20-25 bala, bári bir-bir úıdiń erkesi. Bala bolǵasyn júgiredi, oınaıdy, qulaıdy. Bir sát kózden tasa jibermeý kerek. Biraq, túrli jaǵdaı bolady ǵoı. Tárbıeshi bolyp júrgenime kóp bola qoımaǵan kez. Balalarymnyń biri qolyn aýyrtyp alyp, anasy maǵan «qaramadyń» dep sókti. Sol kezde eńbegimniń bári esh ketkendeı kórindi, tastaımyn dep sheshtim. Biraq, áriptesterim basý aıtyp, raıymnan qaıtardy.
- Balamen jumys isteýde eń qıyny ne?
- Men úshin eń qıyny – balabaqshaǵa jańa kelgen bala men ata-anany adaptatsııadan ótkizý. Úıde erkin ósken bala jańa ortaǵa, múlde tanymaıtyn adamdardyń arasyna túsedi, jańa tártipke úırenýi qajet. Ol úshin bul úlken kúızelis dese de bolady. Jalpy, balamen jumys isteý ońaı, onyń ata-anasymen til tabysý qıyn der edim. Qazirgi ata-ananyń keıbiri qandaı da bir másele nemese suraq týyndasa, kelip sóılesýden, mánisin bilýden buryn, áleýmettik jelige jarııalaýǵa daıyn turady.
- Tárbıeshi kóp qyrly mamandyqtardyń biri ǵoı. Aldymen, jaqsy psıholog bolýy kerek. Taǵy qandaı qasıetter bolǵany jón?
- Eń aldymen, balany jaqsy kórýiń kerek. Sosyn, taǵy qaıtalap aıtamyn, asqan jaýapkershilikti, qaıyrymdylyqty jáne eńbekqorlyqty qajet etedi. Biz pedagog qana emes, psıhologpiz. Ári aktermiz, ári erteńgilikterge stsenarıı de jazatyn ózimiz. Ózderińizge belgili, ósip kele jatqan balanyń suraǵy kóp, al suraǵyna jaýap berý úshin jan-jaqtylyq qajet. Bala seniń ótirik aıtqanyńdy, unatpaı turǵanyńdy, jalpy kóńil-kúıińdi birden túsinedi. Al kóńilin tapsań, shynaıy jaqsy kóredi. Tárbıeshiler balabaqshada balanyń «irgetasyn» qalaıdy. Rýhanı-adamgershilik jáne ulttyq tárbıeniń, otansúıgishtiktiń, azamattyq sana-sezimniń dánin sińiretin orta – aldymen otbasy, keıin balabaqsha.
- Jalpy, er adamnyń tárbıeshi bolýynyń qandaı artyqshylyqtary bar?
- Eýropa elderinde, sonyń ishinde Germanııada balabaqshaǵa tárbıeshi alarda er adamǵa basymdyq beredi eken. Bala er adamdy jaqsy qabyldaıdy, syılaıdy, tyńdaıdy. Taǵy bir sebebi, sońǵy kezde ajyrasqandar kóp. Tolyq otbasy bolsa da, ákeleri jumysbastylyqpen bala tárbıesine aralasa bermeıdi. Er adam tárbıeshi bolsa, tepe-teńdikti saqtaýǵa kómektesedi.
- Tárbıeshiniń eńbegi nemen ólshenedi?
- Árıne, balaǵa bergen tárbıesimen ólshenedi. Erteń mektepke barǵanda bizdiń balamyz jaqsy kórsetkish kórsetip, «Araı» balabaqshasynda tárbıe alǵan» dep jaqsy lebiz aıtylyp jatsa, ol – biz úshin abyroı. Balanyń qabiletin baıqaý, ashý, durys baǵyttaı bilý, onyń bolmysyn qalyptastyrý – bizdiń mindetimiz. Úıinde erke, tildi ala qoımaıtyn bala bizge kelip múlde ózgerýi múmkin. Balalarymyz bir jetistikke jetip, jumysymyz nátıje berip jatsa, odan artyq bizge eshteńe kerek emes.
- Ýaqytyńyzdyń basym bóligi balalardyń arasynda ótip jatyr. Osydan shamamen 5 jyl burynǵy balalar men qazirgi balalardyń aıyrmashylyǵy bar ma?
- Qazirgi balalar gadjetterge baılanǵan. Áleýmettik jeli arqyly óz jasyna kerek emes nárselerdi biledi. Bala júgirip, sekirip oınaý kerek. Balaǵa kóńil bólý kerek, kem degende kúnine jarty saǵat sóılesken jón.
- Oblysta siz jalǵyz tárbıeshi er adam boldyńyz. Qazir balabaqsha meńgerýshileri arasynda da jalǵyzsyz. Nelikten er adamdar bul salaǵa bara qoımaıdy?
- Eń aldymen, bizdiń mentalıtet sebep der edim. «Balanyń tárbıesimen, onyń kútimimen ana-áıel aınalysýy kerek» degen jańsaq pikir qalyptasqan. Al, ekinshi sebebi – eńbekaqynyń tómen bolýy. Biraq, bul ekinshi másele óz sheshimin taýyp jatyr. Tárbıeshige de pedagog mártebesi berildi, eńbekaqymyz jarty jyl saıyn kóterilip jatyr. Qańtar aıynyń sońynda taǵy 25% joǵary eńbekaqy alamyz. Eńbek ótili, kórsetkishter boıynsha qosymsha ústemeaqy qarastyrylǵan. Sondyqtan, qazir jaǵdaıymyz jaqsaryp keledi.
- Áńgimeńizge rahmet!
Foto suhbat berýshiniń jeke muraǵatynan
