«Energııa únemdeý - 2020» baǵdarlamasy ysyrapshylyqqa tosqaýyl qoımaq
Al Táýelsizdik alǵannan beri ekonomıkanyń semip qalǵan tamyryna qan júgirtýge kirisken elimizde elektr energııasy da, jylý da meılinshe ysyrap bolyp kele jatyr. Árıne, ysyrapshyldyqtyń jolyn kesý baǵytynda Úkimettiń qolǵa alyp jatqan sharalary da barshylyq. Degenmen, qoǵamdy únemshilikke úıretpeı, qolǵa alǵan istiń alǵa jyljı qoıý neǵaıbyl ekendigi de, úıretý sharalary arnaıy ortalyqtardaǵy bilikti mamandardyń arqasynda júrgizilýi tıistigi de belgili. Al ondaı ortalyqtar elimizde joq ta. Sondyqtan da aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda-aq Astana, Almaty jáne Aqtóbe qalalarynda Energııa tıimdilik ortalyqtary qurylýy kerek bolatyn. Alaıda, ınnovatsııalyq energııa únemdeý tehnologııalaryn nasıhattaý jáne engizý, energııa tıimdiligin kommertsııalaý, energııa únemdeý salasyndaǵy zamanaýı tehnologııalar transferti, ınnovatsııalyq energııa tıimdiligi tehnologııalary, qural-jabdyqtary jáne materıaldary kórmesin turaqty túrde ótkizý syndy baǵytta jumys isteıtin mundaı ortalyqtardyń ıgiligin tek kelesi jyldyń ishinde ǵana kórýimiz múmkin. Óıtkeni, búgin Úkimettiń «Energııa únemdeý - 2020» baǵdarlamasyna qatysty ótken selektorlyq rejimdegi otyrysynda belgili bolǵanyndaı, ortalyqtardyń qurylysy bıyl aıaqtalǵanymen, olardy jabdyqtaý isi keler jyly jalǵaspaq. Muny QR Óńirlik damý birinshi vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev málim etken-di.
Úkimet basshysy Serik Ahmetovtiń atalǵan ortalyqtar qurylysy qashan aıaqtalady degen saýalyna jaýap bergen ol: «Serik Nyǵmetuly, osy jyly aıaqtalady», - dep jaýap bergen. Biraq, mınıstrlik sheneýniginiń qysqa jaýabyna qanaǵattanbaǵan Premer odan ortalyqtardyń bıyl tek qurylysy ǵana aıaqtalatyndyǵyn, al keler jyly jabdyqtaý jumystary júrgiziletindigin, jalpy jumystar belgilengen keste boıynsha atqarylyp jatqandyǵyn naqtylap aldy.
«Qandaı keste? Bizder osy jyldyń birinshi jartjyldyǵynda-aq paıdalanýǵa berýimiz kerek bolatyn. Keste boıynsha deısiz, qandaı kesteni aıtyp otyrsyńyz, ózi? Baqylaýǵa alyńyz? Biz energııa únemdeýdiń qural-jabdyqtary men ádis-tásilderin qosa alǵandaǵy barlyq zamanaýı jaıttardy úıretetin, túsindiretin, kórsetetin ortalyqtar týraly aıtyp otyrmyz», - dedi S.Ahmetov birinshi vıtse-mınıstrge qarata.
Osy jıyn barysynda QR Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Vladımr Bojko magıstraldy jáne oramishilik jelilerde jylý shyǵyny óte kóp bolatyndyǵyn, óıtkeni olar jylý syrtqa shyqpaıtyndaı etilip qymtalmaǵandyǵyn atap ótip, ony sheshý joldaryn da usyndy. «Qurylys normalary men erejelerine ózgertýler engizý usynysyn qarastyrýǵa da bolar edi. Naqty aıtqanda, magıstraldy jáne oramishilik jelilerde dıametri úlken qubyrlar tósegenimen, olardy qymtaý qajet. Bul is júzinde energııa shyǵynyn tómendetýge múmkindik beredi», - dedi ol. Osy oraıda Úkimet basshysy Tótenshe jaǵdaılar mınıstri usynǵan bastamany Óńirlik damý mınıstrligi qatań baqylaýǵa alý kerektigin basa aıtty.
Jalpy alqaly jıyn barysynda baıandama jasaǵan Óńirlik damý birinshi vıtse-mınıstri Q.Óskenbaevtyń sózine qaraǵanda, elimizde turǵyn úı sektory energetıka jáne óndiristik sektordan keıin jylý men elektr energııasyn kóp paıdalanatyn úshinshi iri tutynýshy bolyp otyr. Máselen, turǵyn úı sektoryna jatatyn ǵımarattar 13,5 paıyz elektr jáne 24 paıyz jylý energııasyn tutynady eken. Sondyqtan da 2010-2012 jyldary aralyǵynda bıýdjet qazynasynan 980 mln. teńge kóleminde qarjy bólinip, 690 turǵyn úıge, 145 áleýmettik nysanǵa, 1 qazandyqqa energııa aýdıti júrgizilgen. Budan bólek, atalǵan qarajattyń bir bóligi respýblıkadaǵy qala halqynyń 20 paıyzyna energııa únemdeý saıasatyn nasıhattaýǵa jumsalǵan. Bıyl da joǵaryda atalǵan maqsattarǵa memleket qazynasynan birshama qarjy bólinip otyr. «Aǵymdaǵy jyly kórsetilgen maqsattarǵa 360 mln. teńge, onyń ishinde 210 mln. teńge 270 turǵyn úıge energııa aýdıtin júrgizý úshin, sondaı-aq 150 mln. teńge energııa únemdeý saıasatyn nasıhattaý úshin kózdelgen», - dedi ol.
Birinshi vıtse-mınıstrdiń paıymynsha, kóp páterli turǵyn úılerge energııa aýdıtin júrgizý nátıjeleri turǵyndar úshin mańyzdy argýment bolyp tabyldy. Ol jylýdyń aıtarlyqtaı ysyrabyn jáne energııa únemdeýdiń joǵary áleýetiniń bolýyn anyqtaıdy. Máselen, turǵyn úılerge termojańǵyrtý júrgizgenge deıin jáne júrgizgennen keıin jylý tutyný úshin tólem mólsheri arasyndaǵy aıyrmashylyq 24-ten 40, tipti odan da joǵary paıyz quraǵanyn taldaý kórsetken. Sondyqtan da Qazaqstan Respýblıkasynyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý baǵdarlamasy aıasynda termojańǵyrtý elementterimen turǵyn úılerdi jóndeý júrgizilýde. Nátıjesinde jylý energııasyn 30 paıyzǵa deıin únemdeýge qol jetkizilýi tıis. Búgingi kúni óńirlerdi damytý jónindegi biryńǵaı baǵdarlamany ázirleý aýqymynda mınıstrlik turǵyn úılerge tolyq termojańǵyrtý júrgizýge halyqty yntalandyrý tetikterin pysyqtap jatyr. Energııa tıimdiliginiń qol jetkizilgen dárejesine baılanysty sýbsıdııalar bólý kózdelip otyr», - dedi Q.Óskenbaev.
Onyń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, búgingi tańda el halqyn ónimdiligi 100 Gkal/saǵ deıingi 5646 qazandyq jylýmen qamtamasyz etýde. Biraq ol qazandyqtardyń basym bóligi 1970-80 jyldary paıdalanýǵa berilgendikten, búginde ábden tozyǵy jetken. Al bul qordalanǵan máselelerdi sheshý úshin Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý baǵdarlamasynyń aıasynda mınıstrlik birqatar jumystardy júzege asyrý ústinde. Atap aıtqanda, 2014-2016 jyldar kezeńine jylý ónimdiligi 1-den 100 Gkal/saǵ deıingi 892 qazandyqty keshendi tekserý josparlanyp otyr. «Barlyq qazandyqtardy keshendi tekserý olardyń naqty tehnıkalyq jaı-kúıin jáne fýnktsıonaldyq múmkindikterin, jabdyqtardyń qoldanystaǵy jobalaý jáne atqarýshylyq qujattamasyna, qoldanystaǵy normalar men erejelerge sáıkes kelýin anyqtaý, sondaı-aq keıin paıdalanýǵa, jańǵyrtýǵa nemese jóndeýge jylý energııasyn óndirý kezinde otyn-energetıkalyq resýrstaryn paıdalaný tıimdiligin baǵalaý úshin júrgiziledi», - dedi birinshi vıtse-mınıstr.
