Energetıka mınıstrligi suıytylǵan munaı-gaz baǵasynyń kóterilýine túsinik berdi
Mınıstrliktiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýyna qaraǵanda, 2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap Qazaqstanda suıytylǵan munaı-gazdyń (SMG) shekti kóterme baǵasy tonnasyna qosylǵan qun salyǵyn (QQS) esepke almaǵanda 34,319 teńgeden 38,701 teńgege deıin ulǵaıtyldy.
Shekti baǵalaryn aıqyndaý qaǵıdalaryna sáıkes SMG baǵasy esep aıyrysý, baǵa tonnasyna QQS-syz 52 538,27 tg/t quraýy kerek.
Alaıda, Mınıstrlik Qaǵıdalarynyń 14-tarmaǵyna sáıkes 2014 jyly ishki naryqta suıytylǵan munaı-gazynyń eń joǵary kóterme saýdada ótkizýdiń shekti baǵasyn bekitken deńgeıinde ustap qalady, ıaǵnı 38,701 tenge tonna úshin QQS-syz deńgeıinde.
Baǵanyń ósýi álemdik baǵalarynyń ósýinen týyndaǵan, óıtkeni suıytylǵan munaı gazdyń kóterme baǵasy halyqaralyq naryqta baǵa belgilenimderine táýeldi.
Kóterme baǵa - bul baǵa, QR EM SMG-nyń ishki naryǵyna jetkizý sheńberindegi josparyn bekitkenine sáıkes óndirýshi zaýyttar suıytylǵan munaı-gazyn gaz jelisi uıymdaryna túsiredi.
Suranystyń arttyrýyna baılanysty, sondaı-aq ishki naryqta SMG kóterme saýda baǵalarynyń tómengidiginen SMG óndirýshiler jáne menshik ıeleri ishki naryqqa ótkizýden shyǵyndar kóterýde. Mysaly: suıytylǵan munaı gazyn óndirýdiń ózindik quny «Aqtóbemunaıgaz» SNPS shamamen 52 000 tg/t quraıdy, «Qazgermunaı» BK» JShS 38 403 tg/t., «Jaıyqmunaı» JShS 67 478 tg/t. jáne «QazaqOılAqtóbe» JShS 44 334 tg/t.
«Gaz jáne gazben jabdyqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańyna sáıkes, Energetıka mınıstrligi Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen Kelisim boıynsha suıytylǵan munaı gazyna toqsan saıyn shekti kóterme baǵany bekitedi. Ol Qazaqstan Respýblıkasynyń búkil aýmaǵynda qoldanylady.
Sondaı-aq, gaz jelisi uıymdarymen usynatyn ótinimder negizinde Mınıstrlikpen aı saıyn suıytylǵan munaı gazyn berý josparyn bekitedi.
Berý jospary Qazaqstan Respýblıkasynyń SMG kólemin ishki naryqqa bólý jónindegi Komıssııa otyrysynda qalyptastyrylady.
Onyń quramyna Mınıstrlik, «Nur Otan» partııasy, «KazEnergy», «Atameken» UKP jáne «Qazaqstandyq janarmaı qaýymdastyǵy - 1» qaýymdastyqtarynyń ókilderi kiredi.
Osylaısha, Mınıstrlik aı saıyn SMG kólemin ishki naryqqa bólý jónindegi Komıssııasynyń otyrysyn ótkizedi. Olarǵa sondaı-aq SMG kólemin qalyptastyrý úshin ishki naryqqa jetkiziletin jergilikti atqarýshy organdardyń ókilderi shaqyrylady.
Búkil rásim jáne SMG berý josparyn qalyptastyrý mehanızmi ashyq jáne qoǵamdyq uıymdar qatysýymen júzege asyrylady.
Bul rette Qazaqstannyń ishki rynogyndaǵy bólshek saýda baǵasy naryq qatysýshylarymen belgilenedi jáne Mınıstrlikpen rettelmeıtindigin atap ótemiz.
SMG bólshek saýda baǵasy 1) QR EM bekitilgen kóterme baǵasynan; 2) kólik shyǵyndardan; 3) paıdalaný shyǵyndardan; 4) gaz jelisi uıymdardyń paıdadan quraıdy.
Jergilikti atqarýshy organdar monıtorıng boıynsha usynylatyn derekterine sáıkes bólshek saýda baǵasy 2017 jyldyń jeltoqsanda eń tómen Mańǵystaý oblysynda - 45-50 tg. /lıtr jáne Aqtóbe oblysynda - 45-49 tg. /lıtr boldy. Sondaı-aq, Qaraǵandy oblysynda - 70-75 tg./lıtr, Almaty oblysy - 72-75 tg./lıtr, OQO - 65-72 tg./lıtr, Shyǵys Qazaqstan oblysynda - 68-75 tg./lıtr jáne Almaty qalasynda - 68-75 tg/lıtr eń joǵary baǵa baıqaldy.
Bul rette aıta ketý kerek, gazǵa arzan baǵalary nátıjesinde ishki naryqta jyl saıyn SMG tutyný ósip keledi, mysaly: 2016 - 720 myń tonna jáne 2017 - 953 myń tonna (ulǵaıýy 32%).
Joǵaryda aıtylǵandar negizinde QR Energetıka mınıstrligi suytylǵan munaı gazben ishki naryqty qamtamasyz etý jónindegi, sondaı-aq SMG tapshylyǵyn faktilerin boldyrmaý úshin jan-jaqty sharalar qabyldanaıdy.
