«Endi orden-medaldyń sany qysqarady» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Bilim sapasyn qamtamasyz etý boıynsha táýelsiz Qazaqstan agenttigi (BSQTQA) 2011-2012 jj. Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynyń qyzmetine júrgizilgen zertteýdiń nátıjesin usynady. Jyl saıyn ótkiziletin ınstıtýtsıonaldyq reıtıngtiń negizgi maqsaty joǵary bilimniń ulttyq júıesin damytý, joǵary oqý oryndarynyń básekelestikke qabilettiligin jáne olardyń qyzmetiniń sapasyn joǵarylatý bolyp tabylady. Qazaqstannyń eń úzdik joǵary oqý oryndarynyń basty reıtıngi barlyq steıkholderler úshin joǵary oqý ornynyń eldiń basqa joǵary oqý oryndary arasyndaǵy orny týraly senimdi aqparat kózi bola alady. Júrgizilgen saralaý negizinde baǵa qalyptastyryp, mańyzdy sheshimder qabyldaýǵa bolady.«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda elimizdiń kópsalaly joǵary oqý oryndarynyń deńgeıi jaıynda «Qazaqstan-2012: joǵary oqý oryndarynyń basty reıtıngisi» degen taqyryptaǵy maqalada basyp otyr.
Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda taý kótergen Tolaǵaı - ziltemirshi Ilıa Ilın týraly jazylyp otyr. «Ol elimiz egemendikke jetkeli bergi jyldarda olımpııalyq sport túrleri boıynsha álemniń úsh dúrkin chempıony atanǵan ekinshi sportshy boldy. Ol bul ataqqa 1995 jyly en taqqan shańǵyshy Vladımır Smırnovtyń jetistigin qaıtalady (jalpy, bul sportshy keńes kezeńin qosqanda, álemniń 4 márte chempıony atandy). Al Ilıa úsh mártelik mártebege el táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy qarsańynda, byltyrǵy jylǵy qarasha aıynda qol jetkizdi. Bolashaq Olımpıadanyń bir dúrkin, álemniń úsh márte jáne álemniń jastar (jasóspirimder) arasyndaǵy eki ret chempıony atanatyn alyp tulǵanyń esimi birinshi ret respýblıkalyq baspasóz betinde 1998 jyly jarq etti. Buǵan osy jyly on jasar Ilıanyń elimizdiń 18-ge deıingi jasóspirimder arasyndaǵy birinshiliginde erekshe kózge túskeni sebep bolyp edi»,-delingen basylymda. Sportshy jaıynda jazylǵan málimetterden tolyq aqparat alǵyńyz kelse tolǵyraq bilgińiz kelse «Taý kótergen Tolaǵaı» atty maqalany oqyńyz.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstan Kóshbasshysynyń Jarlyǵymen bıik mártebeli jańa komıssııa qurylyp otyr: Prezıdent janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi organ bolyp tabylatyn bul «Vedomstvolyq nagradalar jónindegi geraldıkalyq komıssııa» keshe, Aqordada Memlekettik hatshy Muhtar Qul-Muhammedtiń tóraǵalyǵymen, óziniń tuńǵysh otyrysyn ótkizdi. Memlekettik hatshynyń sózine qaraǵanda, tósbelgiler men medaldardyń syrtqy pishini men bezendirilýine muqııat bolý qajet. Nagrada kóńil tolatyndaı kórnekti, kóz tartardaı ádemi bolýy shart. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Endi orden-medaldyń sany qysqarady» atty maqalany qarańyz.
***
«Májilistiń bıylǵy saılanǵan depýtattarynyń ózderiniń salalaryn jaqsy biletinderi kóp. Degenmen, talqylanatyn zań jobalary olardyń salalarymen sáıkes kelmeı jatady. Sol sebepti olarǵa ózderin kórsetetindeı múmkindik týmaı tur. Buǵan qosa, parlamentarızm - otyryp alyp, aıqaılaı beretin jer emes. Daý-damaı men pikirtalas jumys tobynyń otyrystarynda ǵana bolady. Osylaısha kez kelgen másele plenarlyq otyrysqa birneshe súzgiden ótip, pysyqtalyp qana shyǵady. Búginde depýtattar maquldaǵan zańdardyń Parlament Senatynan birneshe márte keri qaıtatyn kezi azaıyp keledi». Májilis depýtaty Ramazan Sárpekov «Alash aınasy» gazetine bergen suhbatynda palatalas áriptesteriniń jumysy jaıly osyndaı oı aıtady.
Atalmysh basylym búgingi sanynda «Alashtyń bıznes álippesi» jáne «Alashtyń kınoındýstrııasy» atty arnaıy better jaryqqa shyǵady. Bıznesti bastaýǵa arnalǵan bette bolashaq kásipkerge, sonyń ishinde, brendtik ónimmen baılanysty kásipke qumar iskerler úshin qyzyqty-tanymdyq málimetter beriledi. Sonymen birge, bank-óndiris-bıznes formýlasynyń máni týraly aıtylady. «Besjyldyq merzimde bank-óndiris-bıznes formýlasynyń birigetinine senesiz be» degen saýalǵa baılanysty sarapshylardyń kereǵar pikiri bar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, 11-12 shildede Qazaqstanǵa Polsha Respýblıkasynyń Ulttyq qorǵanys mınıstri Tomash Semonıak resmı saparmen keledi.
Sapar aıasynda Polsha qorǵanys mınıstriniń qazaqstandyq áriptesi Ádilbek Jaqsybekovpen kezdesýi josparlanǵan. Budan bólek, Qazaqstan men Polsha úkimetteriniń qorǵanys salasyndaǵy yntymaqtastyǵy týraly kelisimge qol qoıý kózdeledi.
