«Eń úlken ókinish, Abaıdyń synynan qazaq qorytyndy shyǵarǵan joq» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 2 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 2 qarasha, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Halyqtyq ІRO» baǵ­dar­la­masy osyndaı ilgerileýge iz ashatyn ıgi isterdiń biri retinde qabyl­danýda. Qundy qaǵaz­dar rynogyna birinshi bolyp «Qaz­TransOıl» aktsıonerlik qo­ǵamy qadam basatynyn estip te, merzimdik basylymdardan oqyp ta júrmiz. Shyndyǵy kerek, bul máselemen jalpy jurtshylyq jete tanys dep te aıta al­maı­myn. Keshegi Keńes Odaǵy tarap, odaqtas respýblıkalar óz al­dyna egemendi el bolǵannan keıin bas kótergen ártúrli qarjy  pıra­mı­dalarynan aýzy kúıip qalǵan otan­dastarymyzdyń buǵan al­ǵash­qyda senimsizdikpen qa­ra­ǵa­nyn da jasyrýǵa bolmas. Muny «Halyqtyq ІRO» baǵdarlamasyn tú­sindirýdiń kemshindiginen de kórýge bolar, bálkim.  Degenmen, bul qaıta­rym­dy baǵdarlama dep oılaımyn. Árıne, táýekeldiligi de bar. Qar­jyly azamattardyń bu­ǵan atsa­ly­sýy tek jeke ba­sy­nyń baqýat­ty­lyǵyn qamtamasyz etip qana qoı­maıdy, eldiń da­mýy­na úles qosýǵa alǵyshart ja­saı­dy»,-dep jazady «Egemen Qazaqsan» búgingi sanynda. Qundy qaǵazdar máselesine arnalyp jazylǵan maqala «Halyqtyq ınvestıtsııa - ekonomıkaǵa» degen taqyryppen berilip otyr.

Osy basylymnyń jazýynsha, qazan aıynyń sońǵy kúnderinde Parlament Májilisine «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine memlekettik qyzmet máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasy engizilgen edi. Osyǵan oraı keshe Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Baımenov buqaralyq aqparat quraldary ókilderimen kezdesip, zań jobasyndaǵy osy ózgerister jóninde áńgimelep berdi. «Baspasóz máslıhatyn ashar­­daǵy kirispe sózinde agenttik tóraǵasy Elbasy N.Nazar­baev­tyń memlekettik qyz­met sala­syna udaıy aı­ryq­sha nazar aýdaryp kele jatqanyn aıt­ty. Memleket basshysy 2011 jyldyń shilde aıynda memlekettik qyz­met­tiń jańa modeli tujy­rym­damasyn bekitken bola­tyn. Jańa zań jobasy, mine, osy qujatta berilgen tapsyr­malardy júzege asyrý maq­satynda daıyndaldy. Ózi­niń sózinde Á.Baımenov, so­ny­men qatar, bul zańnyń ázir­lenýine Prezıdenttiń «Qa­zaqstannyń áleýmettik jań­ǵyrtylýy: Jalpyǵa Or­taq Eńbek Qoǵamyna qaraı 20 qadam» atty baǵdarlamalyq maqalasynyń yqpaly az bol­maǵanyn atap ótti. Sebebi, memlekettik qyzmetke kadrlar irikteýde merıtokratııa qa­ǵıdat­taryn saqtaý áleý­met­tik jańǵyrtý jolyndaǵy basty quraldardyń biri bo­lyp ta­bylady»,-dep jazady gazet. Osy jaıyndaǵy materıal basylymda «Kadr saıasatyn júzege asyrýdaǵy jańa beles» atty taqyryppen jarııalanyp otyr.

***

«Senatorlar bir «qupııa syrdyń» betin ashty. Qazaqstanda mektep salynady. Áý basta ol boıynsha bir kompanııa tómen baǵasy arqasynda tenderde jeńiske jetedi, alaıda qurylysy ortasynan aýǵanda, «materıaldary qymbattady, qurylysy kúsheıtildi» dep, mektepti salýshy qosymsha mıllıondar talap etip, qol jaıyp, otyryp alady. El Úkimeti talaı jyl bas qatyryp, bul kesirdi qalaı tyııý jolyn bilmeı kelgen. Sóıtsek, onyń keıbirine Tashkent sáýletshileri «kináli» bolyp shyqty! Qaırat Mámıdiń tóraǵalyǵymen ótken Joǵarǵy palatanyń keshegi jalpy otyrysynda taǵy bir eleń etkizgen aqpar aıtyldy: Qyzylordada «Gıtlerdiń býnkeri» salynyp jatyr eken»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Gazettiń jazýynsha, Úkimettiń Parlamentten «sekretteri» kóbeıe bastady. Bıik laýazymdy sheneýnikter qalaýlylarǵa jalań zańdy alyp keledi de, ony aıqyndaýshy materıaldardy kórsetpeıdi. Olardyń mazmunyn surasa, túlkibulańǵa salyp, aıtpaıdy. Tyqaqtap suraǵan depýtattarǵa: «Sizdiń suraýyńyz boıynsha keıin jazbasha túrde usynamyz» dep jaltarady. Bir ǵajaby, joǵary mansapty shendiler de­pýtattardyń osal jerlerin dóp basady. Osy joly da olar «Qazaqstannyń Bıýdjettik kodeksine óz­gerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańynyń jobasyn Parlamentke úsh jyldyq bıýdjet jobasymen qosaqabat engizgen. Atalǵan zańǵa qatysty keshe senatorlardyń da kóptegen qar­sylyqtary týyndady. Bul jaıynda «Senator «Gıtler býnkerin» salýǵa qarsy» atty maqalada jazylǵan.

***

«Alash aınasy» gazetinde «Mıgrantqa jaıly memleket» ataný jaqsy ataq pa?» degen taqyryppen berilgen maqalada Qazaq eli (Reseıden keıingi) Ortalyq Azııanyń basqa elderinen zańsyz túrde, tirkelmesten kelip jumys istep, kún kóretin gastarbaıterlerdiń de otanyna aınalýǵa shaq tur. Halyqaralyq kóshi-qon uıymynyń málimetinshe, Qazaqstanda jarty mıllıonnan astam mıgrant jan baǵyp júr. Olardyń úshten ekisi Ózbekstannan; 25 paıyzy Qyrǵyzstannan; al qalǵan mıgranttar Tájikstan jáne TMD-nyń taǵy basqa elderinen kelgen. Sóıtip, bylaıynsha aıtsaq, halyqaralyq uıymdardyń esebinshe, biz mıgrantqa jaıly memleketpiz. Bul rette kórshiles TMD elderinen keletin mıgrant ataýly ózderi úshin Reseıden góri Qazaqstannyń jaıly ekenin; Reseıdegi «rasızm» olarǵa jıi qaýip týdyratynyn; sondyqtan da olar úshin mádenıeti men dini uqsas Qazaq eliniń aýmaǵynda jumys isteý óte qaýipsiz ekenin de ashyp aıtýda.  Buǵan qatysty taǵy da derekterge júginetin bolsaq, búginde elimizge bir ǵana Tájikstannan enetin jumys kúshiniń sany 100 myńnan asyp jyǵylypty.

Osy basylymnyń «Aıtóbel-dat» aıdarynda  Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor Myrzataı Joldasbekovpen bolǵan suhbat «Eń úlken ókinish, Abaıdyń synynan qazaq qorytyndy shyǵarǵan joq» degen taqyryppen berilgen. «Memleket qurylardyń, Táýelsizdik alardyń aldynda bas-aıaǵy bes jyl memlekettiń ıdeologııasyn basqarǵan adammyn. Meniń sanamda, eń aldymen, turatyny -  ulttyq ıdeologııa, ulttyq sana. Sony qalyptastyrý, jastardyń sanasyna quıý, qanyna sińirý edi. Bizdiń konstıtýtsııamyz - ıdeologııasyz konstıtýtsııa. Óıtkeni Elbasy alǵashqy kezde «Biz aldymen halyqty kıindirýimiz, toıyndyrýymyz kerek. Odan keıin ıdeologııany qalyptastyramyz» dedi. Ol da durys shyǵar. Men oǵan qosylamyn. Biraq qazir Qudaıǵa táýbe! Etek-jeńimiz jınalyp, ózge eldermen terezemiz teńeldi. Bul memlekettiń óz ıdeologııasy bolý kerek dep oılaımyn. Ol ıdeologııa tek ulttyq ıdeologııa bolý kerek. Áıtpese, qazir qarasań, jastardyń kóbi qansha aıtqanmen, qanshama synaǵanmen, qarajat bólgenmen memlekettik tilde sóılemeıdi. Buryn qalaı sóıledi, sol qalyptasqan dástúr jalǵasyp kele jatyr. Sebebi ne? Sebebi, áńgime basta dep oılaımyn. Resmı jıyndarda ókimettiń túgeli memlekettik tilde sóıleý kerek» degen oı aıtady M.Joldasbekov.