Emhanaǵa tirkelý kezinde neni bilý kerek?
Dárigerlerdiń aıtýynsha, turǵyndar emhanany ózderi tańdaıdy. Al, medıtsınalyq uıymǵa tirkelý kezinde nege kóńil bólý kerek? Tirkeý júıesi qalaı jumys isteıdi? Qandaı jaǵdaıda patsıent emhanaǵa tirkele almaıdy? Osy jáne ózge de saýaldarǵa jaýap alý úshin Astana qalasy №5 emhananyń dırektory Altynshash Tabyldınamen tildesken edik.
- Altynshash Jumashqyzy, tirkelý naýqany aıasynda ár qazaqstandyq emhana men dárigerdi ózi tańdaı alady. Dese de, úıge jaqyn mekemege tirkelý mańyzdy bolyp sanalady. Nelikten?
- Otbasylyq qyzmet kórsetý prıntsıpi degen bolady. Bul degenimiz otbasylyq dáriger otbasy músheleriniń qandaı aýrýlarmen aýyratynyn jáne qandaı ınfektsııalarǵa beıim ekenin jaqsy biledi, em-domy da tıimdi bolady. Sondyqtan, bir mamanǵa uzaq qaralsańyz, densaýlyǵyńyzǵa jasalatyn baqylaý da tıimdi bolmaq. Barlyq emdeý ýchaskelerinde balany da, eresekterdi de qaraıtyn VOP dárigeri jumys jasaıdy.
Sonymen qatar, emhanany erkin tańdaý quqyǵyn paıdalanǵan kezde aýmaqtyq qaǵıdatty da esten shyǵarmaǵan jón, ıaǵnı úıde medıtsınalyq kómek alý qajet bolǵan jaǵdaıda, dárigerdi nemese mobıldi brıgadany shaqyrý úshin turǵylyqty jeri boıynsha tirkelý kerek. Cebebi, patsıent emhananyń qyzmet kórsetý aýmaǵynda turǵan kezde ǵana úıde medıtsınalyq kómek kórsetiledi. Muny, ásirese kishkentaı balalary bar otbasylar, júkti áıelder, múmkindigi shekteýli jandar eskerý kerek. Olarǵa konsýltatsııalyq jáne dıagnostıkalyq, úıdegi statsıonar men áleýmettik qyzmetter kórsetiledi.
Aıta keterligi, patsıent qyzmetter paketin 2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap ala bastaıdy, ıaǵnı 31 jeltoqsanǵa deıin buryn tirkelgen emhanada qyzmet kórsetý jalǵastyrylady.
- Emhanaǵa qalaı tirkelýge bolady?
- Emhanaǵa tirkelý joldary ózgergen joq. Onyń 2 túrli tásili bar. Birinshisi – «Elektrondy úkimet» veb-portaly arqyly «Bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek kórsetetin medıtsına uıymdaryna tirkeý» qyzmetin paıdalaný arqyly, ekinshisi – emhanaǵa baryp, ótinish jazý arqyly tirkelý. Aıta ketetin jaıt, ekinshi tásildi zeınetkerler, múgedekter, bala kezden múgedek azamattardyń qamqorshylary, túrmede jazasyn ótep jatqandar, stýdentter, áskerı boryshyn ótep jatqandar, shetelde týǵan balalar men senimhat arqyly tirkeletin azamattar paıdalana alady.
- Tirkelý naýqanyna árkim qatysýy kerek pe?
- Emhanany erkin tańdaý quqyǵyn paıdalanbaǵan azamattar buryn ózi qaralǵan alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek uıymynda tirkelgen kúıi qalady.
- Qandaı jaǵdaıda patsıent emhanaǵa tirkele almaıdy?
- Medıtsınalyq uıymdar júkteme bolǵan jaǵdaıda da, emhananyń qyzmet kórsetý aýmaǵynda turatyn patsıentterdi ózine tirkeýi tıis. Al, emhana ózi qyzmet kórsetetin aımaqtan tys jerde turatyn azamattardy, sondaı-aq bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek kórsetetin mekeme júktemesi shekten asyp ketken jaǵdaıda tirkeýden bas tartýy múmkin. Qoldanystaǵy normatıvterge sáıkes, ýchaskedegi jalpy praktıka dárigerine tirkelgender sany 1700-den aspaýy tıis.
- Tirkelý kezinde nege mán berý kerek? Emhananyń medıtsınalyq saqtandyrý qorymen shart jasasqan bolýy mańyzdy ma?
- MÁMS júıesi engizilgeli medıtsınalyq saqtandyrý aıasynda qyzmet kórsetetin mekemeler sany artty. Aıta keterligi, tegin medıtsınalyq kómek jáne medıtsınalyq saqtandyrý júıesi aıasynda qyzmet kórsetýge Qormen shart jasasqan uıymdardyń basym bóligi (52%) jekemenshik klınıkalar bolyp tabylady. Olardyń tizimin Qordyń fms.kz saıtynda «Klınıkany tańdaý» bóliminen kórýge bolady. Emhana qormen shartqa otyrǵan kezde ǵana emdelýshiler MÁMS aıasynda kórsetiletin medıtsınalyq qyzmetterdi ala alady.
- Sheteldik azamattardyń emhanaǵa tirkelý tártibi qalaı júrgiziledi?
- Bıyl tirkeý tártibine birqatar ózgerister engizildi. Budan bylaı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterden kelgen eńbek mıgranttary emhanaǵa tirkelý úshin erikti medıtsınalyq saqtandyrý polısin satyp alýy tıis. Olar emhananyń tirkeý bólimine baryp, ótinish jazady. Sonymen qatar, Qazaqstanǵa ýaqytsha kelgen nemese baspana izdep júrgen azamattyǵy joq sheteldik azamattardy alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek kórsetetin medıtsınalyq uıymǵa erikti medıtsınalyq saqtandyrý sharty negizinde tirkeıdi. Sharttyń qoldaný merzimi aıaqtalǵannan keıin olar medıtsınalyq uıymnan avtomatty túrde shyǵarylady.
- Al elimizge pana izdep kelgen jandar she? Olar qandaı jaǵdaıda medıtsınalyq kómek ala alady?
- Bul azamattar tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi aıasynda qaralýǵa quqyly. Bul paket boıynsha patsıent emhana deńgeıinde alǵashqy qyzmetterdi, jedel kómekti, sanıtarııalyq avıatsııany jáne shuǵyl statsıonarlyq kómekti, dárilik qamtamasyz etýdi qosa alǵanda áleýmettik máni bar jáne sozylmaly aýrýlar kezinde medıtsınalyq kómekti alady. Shuǵyl medıtsınalyq kómek azamattardyń saqtandyrý mártebesine qaramastan kórsetiledi. Sondaı-aq, bosqyndardyń aınalasyndaǵylarǵa qaýip tóndiretin aýrýlar kezinde tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemin alýǵa quqyǵy bar. Aınalasyndaǵylarǵa qaýip tóndiretin aýrýlardyń tizimi Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstriniń buıryǵymen bekitilgen.
Sonymen qatar, olar saqtandyrý mártebesin alý úshin tólem jasaǵan kezde áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý jáne erikti medıtsınalyq saqtandyrý júıesi aıasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen teń dárejede medıtsınalyq kómek ala alady.
Astana qalasy Densaýlyq saqtaý basqarmasynyń derekteri boıynsha sońǵy eki aıda sheteldikter AITV-ınfektsııasyna qatysty medıtsınalyq anyqtamalar alý úshin medıtsınalyq kómekke jıi júginedi.
- Qala mańyndaǵy aýyldarda turatyn adamdar qalalyq emhanaǵa tirkele ala ma? Basqa óńirlerdiń turǵyndary emdeý kýrsynan ótý jáne dıagnostıkalyq qyzmetterdi alý úshin elordalyq emhanalarǵa qanshalyqty jıi «ýaqytsha» tirkeledi? Mundaı problemanyń sebebi nede jáne ony qalaı sheshý kerek dep oılaısyz?
- Patsıent alǵashqy medıko-sanıtarlyq kómek kórsetetin uıymdarǵa ýaqytsha tirkele almaıdy.
Qazir aýyldyq jerlerde turatyn patsıentterdiń máselesi oń sheshimin tapty dep aıta alamyn. Saqtandyrylǵan azamattar turǵylyqty jerindegi emhanadan qajet qyzmet túrlerin alý úshin qalalyq jáne respýblıkalyq klınıkalarǵa joldama alýǵa quqyly. Medıtsınalyq uıymdar arasynda ózara esep aıyrysý sharty avtomatty túrde jasalady jáne patsıentke bul úshin qalada tirkelýdiń qajeti joq.
- Altynshash Jumashqyzy, ózińiz basshylyq etetin medıtsınalyq uıymda qandaı dınamıkany baıqaısyz? Qandaı da bir shekteý bar ma?
- Emhananyń 1,5-2 aýysymdaǵy jumysy kezinde medıtsınalyq qyzmet kórsetý úshin patsıentterdiń qajetti sany esepteledi. Barlyq derlik alǵashqy medıko-sanıtarlyq kómek kórsetetin uıymdarǵa shamadan tys júkteme artylǵan. Baıqaǵanymyzdaı, bir jyl ishinde shamamen 2-3 myń patsıent basqa emhanaǵa aýysady da, ornyna sonshama adam tirkeledi.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
