Elordada ulttyq ústel oıyndarynyń tuńǵysh festıvali ótip jatyr
Qazaq, nemis, koreı, evreı, polıak, armıan, belarýs, slavıan, ýkraın, dúngen, qyrǵyz, kazak, ózbek, kúrd, qaraqalpaq ján bashqurt ulttarynyń 16 túrli ústel oıyny tanystyrylatyn shara umyt bolyp bara jatqan ǵuryptardy jańǵyrtýǵa baǵyttalypty. Elordalyq etno-mádenı birlestikterdiń sherýimen bastalǵan festıvalge qatysýshylardy Qazaqstan halqy assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Janseıit Túımebaev quttyqtady.
«Kez kelgen halyqtyń ómirinde ulttyq oıyndardyń mańyzy zor bolǵan. Ol halyqtyń ómir súrý saltynan habar bere otyryp, kúshti, qarymdy, ádisqoı bolý tásilderin úıretken. Jas urpaqty shymyr, batyl, ushqyr oıly, tapqyr bolýǵa tárbıelegen de osy ulttyq oıyndar. Mysaly, qazaqtyń báıge, aýdaryspaq, kókpar, jamby atý sııaqty saıystarynyń, jastarǵan arnalǵan qyz qýar, altybaqan, aqsúıek sııaqty saýyqtyq sharalardyń, oılaýdy damytyp, esepteýge, tózimdilikke úıretetin qısynǵa qurylǵan oıyndardyń birneshe myń jyldyq tarıhy bar.
Elimizde etnomádenı tárbıege memlekettik deńgeıde mán berilip otyr. Ústel oıyndary – ulttyq oıyndardyń bir tarmaǵy. Onyń kóbi rásim nemese áskerı saıys retinde kóneden kele jatyr. Qazir kóbiniń máni men mazmuny ózgerip, zamanǵa saı jetilgen. Tipti keıbiri umyt bolyp barady. Búgingi shara eldegi etnostardyń osy umyt bolyp bara jatqan ulttyq oıyndaryn bir-birine nasıhattaýyna jol ashady», - dedi Janseıit Túımebaev.
Festvalge qatysýshylar óz ultynyń ústel oıynyn shara qonaqtaryna tanystyryp, sheberlik saǵattaryn ótkizdi. Nemistiń «ýnosy», koreıdiń «hatosy», tatarlardyń «ekııaty», evreıdiń «drendeli», qyrǵyzdyń «toǵyz korgooly», bashqurttyń «jastyq urysy», ózbekti «shappasy», qarapalqpaqty «bektashy» oıyn súıer jasóspirimderdiń ǵana emes, túrli etnos ókilderiniń de nazaryn aýdardy. Festıval aıasynda ulttyq oıyn sheberi Aqtóre Qýandyqov qazaqtyń asyq oıyndaryn pash etip, el yqylasyna bólendi.
Festıval qorytyndysynda sharaǵa belsendi atsalysqan etnomádenı birlestik ókilderin marapattaý josparlanǵan.
