Elordada Ulttyq ulan 700-ge jýyq jas sarbazben tolyqty
ASTANA. KAZINFORM — Astanada QR ІІM Ulttyq ulanynyń 5573 áskerı bóliminde jas jaýyngerler Otanǵa adal qyzmet etýge saltanatty túrde ant berdi.
QR Ulttyq ulanynyń baspasóz qyzmeti atap ótkendeı, áskerı ant — bul áskerı qyzmetshiniń Qarýly Kúshter qataryna qosylý kezinde beretin saltanatty anty. Bul jaı ǵana rásim emes, Otanǵa adaldyq, onyń egemendigi men qaýipsizdigin qorǵaýǵa daıyn bolý týraly sanaly ýáde.
Elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen tepse temir úzer jigitter bir aı arnaıy daıyndyqtan ótken. Endi olar bas qalamyzdyń tynyshtyǵy men kóshe tártibin qamtamasyz etýge atsalysady. Ulttyq ulan qatarynda boryshyn óteýge kelgen jas jaýyngerlerdi Ulttyq ulan Bas qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary general-maıor Qaırat Úmbetov quttyqtap, qadamdaryna sáttilik tiledi. Al qurama komandıri general-maıor Aıan Esjanov jańadan kelgen sarbazdardyń qyzmetterine baǵyt-baǵdar berdi.
— Búgin sizder áskerı ant qabyldaı otyryp, Otan aldynda, ata-analaryńnyń aldynda áskerı qyzmetterińdi adal atqarýǵa sóz berdińder. Osy erekshe oqıǵamen sizderdi quttyqtaımyn! Endi sizder áskerı bólimge júktelgen jaýyngerlik tapsyrmalardy oryndaýǵa kirisesizder. Ulttyq ulan sapynda qyzmet etý keı jaǵdaıda qıyn bolýy múmkin, alaıda komandırlerińizdiń úıretýimen jáne jyl boıy júrgiziletin oqý men tájirıbelerdi meńgerý arqyly muny eńserýge bolady, — dedi general-maıor Qaırat Úmbetov.
Іs-shara barysynda alys-jaqynnan kelgen ata-ana, týǵan-týystaryna sarbazdar ózderiniń oqý pýnktinde bir aı boıy úırengen daǵdylaryn kórsetti. Qonaqtar nazaryna Qurmet qaraýyl rotasynyń sarbazdary karabınmen defıle usynsa, endi bir top qoıan-qoltyq urys sheberlikterin pash eti.
Ant qabyldamas buryn elimizdiń jaýyngerler arnaıy oqý pýnktinde áskerı ómirge beıimdelip, ishki tártippen tanysty. Sondaı-aq memlekettik-quqyqtyq, saptyq daıyndyq, jalpyáskerı jarǵy, kún tártibin jattap, bilimderin jetildirdi. Sonymen qatar jaýyngerlik qyzmetke túsý daǵdylaryn, atý tásilderin, áskerı tehnıkalar men qarý túrlerin meńgerdi. Pavlodar qalasynan ásker qataryna shaqyrylǵan Saǵıdolla Batyrhan áskerı boryshyn elordalyq brıgada qatarynda óteıtindigin maqtan tutatynyn aıtty.
— Áskerge óz qalaýymmen keldim. Árbir er jigit óz Otanyn qorǵaı alatyndaı azamat bolý kerek. Áskerdegi temirdeı tártipke baǵyna otyryp, ómirde ıgiligin berer kóptegen daǵdylardy úırenemiz. Bastysy elimizdiń ósip-órkendeýine óz úlesimizdi qosa alatyndyǵymyz, — deıdi ol.
Ár ata-ana úshin balasy qashanda qymbat. Osyndaı mańyzdy kúni balalaryn saǵynyp, qoldaýǵa jan-jaqtan myńdaǵan ata-ana, týǵan-týys keldi.
Al Batys Qazaqstan oblysynan shaqyrylǵan qatardaǵy Sultan Eskendirovtiń ákesi Almabek Qazıhanov áskerı qyzmet ótkerý kezeńinde ulyna qoldaý kórsetkeni, tárbıelegeni jáne oǵan kóńil bólgeni úshin áskerı bólim qolbasshylyǵyna alǵysyn bildirip, árbir áskerı qyzmetshige kórsetiletin tártip pen qamqorlyqtyń joǵary deńgeıin atap ótti.
Shara shymyldyǵy ádettegideı saltanatty sherýimen jabyldy. Sapta turǵan jas sarbazdar endi aǵa býynmen birge qoǵamdyq tártip pen qaýipsizdikti qamtamasyz etedi.
Eske salsaq, osyǵan deıin Ulttyq ulan sarbazdary kisi óltirgen adamdy izin sýytpaı ustaǵanyn jazdyq.