Elordada túrki tilderin zertteýshi ǵalymdar marapattaldy
Konferentsııa Astanadaǵy Nazarbaev Ýnıversıtetinde ótýde. Basqosýǵa birqatar sheteldik ǵalymdar men otandyq zertteýshiler qatysyp jatyr.
Konferentsııanyń ashylý saltanatynda sóz sóılegen TW
ESCO basshysy Qazaqstandaǵy túrkitaný ǵylymynyń jańa kezeńin Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Astanada qurylýymen tikeleı baılanystyrýǵa bolatynyn atap ótti. Sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen ashylǵan akademııanyń tamyrlas halyqtardyń kóne dáýirden búginge deıingi tarıhy men tilin, ádebıeti men mádenıetin zerttep, jalpy túrki álemine qatysty ǵylymı zertteýlerdi úılestiretin halyqaralyq biregeı ortalyq ekenin aıtty.
Qazirgi tańda Túrki akademııasy túrli aımaqtarǵa tarydaı shashylǵan túrki tilderin túgendep, zertteý baǵytynda birqatar ekspedıtsııalar uıymdastyrǵan. Til baılyǵyn kórsetetin sapaly sózdikter shyǵardy. Olardyń arasynda Ámir Nájiptiń HІV ǵasyr túrki tilderiniń tarıhı-salystyrmaly tórt tomdyq sózdigi, Drevnetıýrkskıı slovar, «Manas» sózdikteri de bar.
«Bıyl - til tarıhymyz úshin asa mańyzdy jyl. Osydan 125 jyl buryn dat ǵalymy V. Tomsen túrki jazýynyń kiltin taýyp, dúnıege jarııa etti. Bul álem jurtshylyǵy úshin úlken jańalyq boldy. Sodan beri túrki jazýyna, jalpy túrkitaný ǵylymyna baılanysty irgeli zertteýler júrgizilip, túrli sharalar ótýde», - dedi Darhan Qydyráli. Sondaı-aq, Halyqaralyq Túrki akademııasy álemdik túrkitaný ǵylymynyń damýyna erekshe úles qosyp júrgen ǵalymdardyń eńbegin árdaıym baǵalaıtynyn aıtty.
Konferentsııa barysynda TWESCO prezıdenti túrki tilderin, sonyń ishinde qazaq tilin de zerttep, zerdelep júrgen A.Mıtskevıch ýnıversıtetiniń professory G.ıAnkovskıı men Frankfýrt ýnıversıtetiniń professory I.Nevskaıany Tomsen medalimen, al Ýpsala ýnıversıtetiniń professory E.Chatony akademııanyń arnaıy altyn medalimen marapattady.
