Elordada Qazaqstan mádenıetiniń aptalyǵy ótip jatyr
ASTANA. KAZINFORM – Astanada 2-8 shilde aralyǵynda Qazaqstan mádenıet aptalyǵy josparlanǵan. Aptalyqtyń ereksheligi sol, ár kúni jınalǵandarǵa qazaq mádenıetiniń túrli aspektileri usynylmaq.
Ortalyq jaǵalaýdaǵy Arbat alańynda uıymdastyrylyp jatqan aptalyqtyń alǵashqy kúninde kórkem jáne mýltıplıkatsııalyq fılmder, sonyń ishinde otandyq kınematograftyń «Meniń atym-Qoja» jáne basqa da shyǵarmalary kórsetildi. Qazaqstandyq kıno ónerin baǵalaıtyn kári men jas kóptep jınalyp, kóterińki kóńil-kúımen tarqasty. Kesh sońynda «Joshy» etno-ansambliniń lektsııa-kontserti ótkenin de atap ótken jón. Aıtpaqshy, kıiz úı tigilip, onyń ishinde ulttyq kıim men óner kórmesi ótip, kelýshiler ata-babamyzdyń baıyrǵy ómirine oralǵandaı áser aldy. Bul kórme apta boıy jalǵasady.
Aptalyqtyń ekinshi kúni ulttyq sport túrlerine arnaldy. Qala qonaqtary men turǵyndary asyq atý, gir kóterý, arqan tartys jáne qol kúres sııaqty ulttyq oıyndarǵa qatysyp, baqtaryn synady. Etnoaýyl atmosferasyn qalyptastyrý úshin is-sharaǵa tazy men búrkit ákelingenin atap ótken jón.
Aptalyqtyń úshinshi kúni ulttyq kıimge arnaldy. Qonaqtarǵa «Asyl-Dızaın» sán úıiniń bas dızaıneri, ǵylym kandıdaty jáne ónertaný dotsenti Aıdarhan Qalıevtiń ulttyq kıimder kollektsııasy usynyldy. Іs-shara «Naz» bı teatrynyń óner kórsetýimen jalǵasty. Sondaı-aq, turǵyndar arasynda ulttyq dástúrge qatysty vıktorınarlyq oıyndar uıymdastyryldy. Keıin sý ústindegi sahnada elordalyq jas ártister tanymal ánderdi oryndap, jınalǵandarǵa umytylmas kóńil-kúı syılady.
«Astana kúnin toılaý keń kólemde bastalyp ketti. Qazaqstan mádenıet aptalyǵyn ótkizý ıdeıasy qala turǵyndary men qonaqtary tarapynan zor qoldaý tapqanyn atap ótken jón. Sebebi, ortalyq jaǵalaýǵa demalýǵa kelgen turǵyndar merekelik aýrany sezinip, ulttyq rýhtary asqaqtaı túskenin jarysa aıtyp jatyr. Mundaı ıgi shara aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabatyn bolady», - dedi Astana qalasy Saryarqa aýdany ákimi apparatynyń baspasóz hatshysy Balmıra Berikqyzy.
Qala turǵyny Táttimbet Baımaǵambetov ár kún saıyn ortalyq jaǵalaýǵa otbasymen demalýǵa kelip, tamasha kóńil-kúımen úılerine oralatynyn jasyrmady.
«Kún saıyn keremet kórinis. Ulttyq dástúrdi teledıdardan kórgen bir bólek, ortalyq jaǵalaýda óz kózimen kórgen bir basqa. Buǵan deıin qazaqtyń ulttyq kıim túrleri kóp ekenin bilmeppin. Búgin sán kórsetilimin kórsetken jandardyń ústindegi ulttyq kıimder asqaq rýh bergenin aıtqym keledi. Jalpy, bul aptalyqty uıymdastyrýshylarǵa myń alǵys», - dedi ol.
