Elordada Geıdar Álıevtiń týǵanyna 96 jyl tolýyna oraı konferentsııa ótti
«Búgin Qazaqstandaǵy Ázerbaıjan elshiliginiń uıymdastyrýymen ázerbaıjan xalqynyń dańqty perzenti Geıdar Álıevtiń týǵanyna 96 jyl tolýyna oraı arnaıy konferentsııa ótti», - dep jazdy Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti, EGEMEN QAZAQSTAN gazetiniń bas redaktory Darhan Qydyráli Facebook paraqshasynda.
Geıdar Álıev - qazirgi demokratııalyq jáne órkendeýshi memleket - Ázirbaıjan Respýblıkasynyń negizin qalaýshy. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri. 1993-2003 jyldar aralyǵynda Ázerbaıjan Respýblıkasynyń prezıdenti bolǵan. Eki ret Sotsıalıstik Eńbek Eri atanǵan.
Geıdar Álıev Ázerbaıjan memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetin bitirgen. Ázerbaıjan SSR Mınıstrler keńesi janyndaǵy KGB tóraǵasy, Ázerbaıjan PK OK birinshi hatshysy, KPSS OK Saıası bıýrosynyń múshesi, SSSR Mınıstrler keńesi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. General-maıor. 1987 jyly qyzmetinen otstavkaǵa ketti.
1990 jyly Otanyna oralǵan soń áýeli Ázerbaıjan SSR Joǵary keńesiniń depýtaty, Nahshyvan avtonomııalyq respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy bolyp saılandy, keıinnen Ázirbaıjan Joǵary Keńesi tóraǵasynyń orynbasary boldy. 1991 jyly 19 shildede Álıev óz erkimen kompartııa qatarynan shyqty. 1992 jyldyń qarashasynan bastap «Jańa Ázerbaıjan» partııasyna jetekshilik etti. 1993 jyly Geıdar Álıev Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp saılandy. 
Geıdar Álıev bılikke kelgennen keıin elde saıası turaqtylyq ornady. Ol Taýly Qarabaq oqıǵasymen baılanysty ázerbaıjan-armıan qaqtyǵysynyń báseńsip, bir qalypqa túsýine kóp eńbek sińirdi. Syrtqy jáne ishki saıasatta beıbitshilik, bitimgershilikti saqtaýǵa, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń egemendigi men táýelsizdigin qorǵaýǵa, ekonomıkalyq baılanystar salasynda ózara tıimdi ýaǵdalastyqtarǵa qol jetkizýge basa kóńil bóldi. Qazaqstan men Ázerbaıjan arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty, túrki tildes elder arasyndaǵy birlikti nyǵaıtýǵa eleýli úles qosty.
