Elorda ákimdiginiń «Turǵyn úı qory» kezektiń nelikten artqa jyljyǵanyn túsindirdi
«Kóptegen azamattar óz kezektilikteriniń qarqyndy túrde alǵa jyljyǵanyn baıqaǵan bolar. Alaıda, keıbir azamattar óz kezeginiń 1-2 orynǵa keri qaraı jyljyǵanyn aıtyp shaǵymdanýda. Bul jaǵdaı kezekten alynyp tastalǵan birqatar adamnyń kelispeýshilik tanytyp, sotqa shaǵymdanýna baılanysty bolyp otyr. Sońǵy bes jylda turýǵa jaramdy turǵyn úıden azamattardy ıelikten shyǵarý faktilerine qaramastan, sot ákimdikti azamattardy kezektilik oryndaryna qoıýǵa mindetteıdi. Sondyqtan zańdy kúshine engen sot sheshimi negizinde ákimdik kezektilikten shyǵarylǵandardy tizimdegi burynǵy ornyna qaıtarady. Osyǵan baılanysty odan keıin turǵan azamattar kezekte artqa qaraıdy jyljıdy», - dep túsindirdi elorda ákimdiginiń Turǵyn úı qory.
Bul rette mamandar kezek boıynsha suraqtar týyndasa, «Turǵyn úı qory» KMM-ge habarlasýdy ótindi. Sáıkesinshe, onda árbir adamǵa kezektiń jyljýy mán-jaıyna túsinik beriledi.