Elorda ákimdigindegi qabyldaýǵa 700-ge jýyq adam keldi
Qabyldaýǵa kelgen azamattardyń bir bóligi jalǵa beriletin turǵyn úıge qatysty suraqtar qoıdy. Qala ákimi Altaı Kólginov turǵyndar satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úıdi 5 jyldan keıin qaıtaryp berýge mindetti emes ekenderin, páter shartyn ár 5 jyl saıyn uzartyp sol páterde tura bere alatyndaryn aıtty. (bul qatarǵa jumys isteıtin jastarǵa arnalǵan satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı jatpaıdy).«Satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úıde turǵyndar 5 jyl saıyn jaldaý shartyn uzarta otyryp, ómir boıy tura alady. Siz qujatta kórsetken balalaryńyz turǵyn úı shartyn óz atyna qaıta resimdeýge quqyly. Sonymen qatar páter shartyn uzartyp qana páterde turýǵa quqylysyz», - dedi A. Kólginov.Sondaı-aq, qabyldaýǵa jazylǵan azamattar arnaıy áleýmettik kómek alý, jumysqa ornalasý, balalardy balabaqshaǵa kezekke qoıý, turǵyn úı baǵdarlamalaryna qatysý, úlestik qurylys máseleleri boıynsha suraqtar qoıdy. Ár saýal boıynsha jumys júrgiziledi.4 aı ishinde elorda ákimi Altaı Kólginov 600-ge jýyq adamdy qabyldady. Suraqtardyń basym bóligi sheshildi.
Sondaı-aq, azamattardy qabyldaý júıeli túrde aýdan ákimdikterinde ornalasqan open akimat, qalalyq ákimdikte ótedi. Al iQala biryńǵaı qalalyq qyzmet kórsetý ortalyǵynyń alańynda qala ákimi kásipkerlerdi qabyldaıdy.
